1 Ülevaade

Euroala majandusaktiivsus vähenes aasta lõpul mõnevõrra, kuid on püsinud majandust tabanud ulatuslike negatiivsete tarnešokkide suhtes küllaltki vastupidav. Lähikvartalites peaks majandus hakkama taas kasvama sedamööda, kuidas energiahinnad muutuvad mõõdukamaks, välisnõudlus tugevneb, pakkumispoolsed kitsaskohad lahenevad (võimaldades ettevõtetel jätkata ulatuslikult kuhjunud tellimuste täitmist) ja ebakindlus, mis muu hulgas on seotud hiljutiste pingetega pangandussektoris, veelgi taandub. Ka reaalsed sissetulekud peaksid tugeva tööturu toel paranema, kusjuures töötus langeb rekordiliselt madalale tasemele. Ehkki EKP rahapoliitika karmistamise mõju kandub üha enam reaalmajandusse, jääb rangemate laenutingimuste pärssiv mõju eeldatavasti piiratuks. Koos eelarvepoliitiliste toetusmeetmete järkjärgulise kaotamisega pidurdab see keskpika aja jooksul majanduskasvu. Üldjoontes peaks SKP keskmine aastane reaalkasv aeglustuma 2023. aastal 0,9%-le (3,5%-lt 2022. aastal) ning hoogustuma seejärel 2024. aastal 1,5%ni ja 2025. aastal 1,6%ni.^[1] EKP ekspertide 2023. aasta märtsi ettevaatega võrreldes on SKP kasvu prognoosi 2023. ja 2024. aastaks 0,1% võrra allapoole korrigeeritud, mis kajastab peamiselt karmimaid rahastamistingimusi. 2025. aastal püsib SKP kasvunäitaja muutumatu, sest eespool nimetatud mõju peaks osaliselt korvama reaalse kasutatava tulu kasvu ja ebakindluse taandumise toime.

Ühtlustatud tarbijahinnaindeksiga (ÜTHI) mõõdetav inflatsioon on hoolimata energiahindade langusest ja pakkumispoolsete kitsaskohtade leevenemisest osutunud varem eeldatust püsivamaks. Kuna energiahindade inflatsioon muutub 2023. aasta jooksul eeldatavalt üha negatiivsemaks ja toiduainehindade inflatsioon aeglustub järsult, peaks koguinflatsioon jätkuvalt aeglustuma ja olema aasta viimases kvartalis ligikaudu 3%. Sellegipoolest on ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) lähiajal tõenäoliselt koguinflatsioonist kiirem ja püsib sellel tasemel eeldatavalt kuni 2024. aasta alguseni, ehkki peaks alates käesoleva aasta teisest poolest vähehaaval aeglustuma. Sedamööda, kuidas varasemate energiahinnašokkide ja muu hindadega seotud voogsurve kaudne mõju järk-järgult taandub, hoogustades oodatavat aeglustumist, kujunevad tööjõukulud ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) peamiseks tõukejõuks. Palgakasv peaks valdava osa ettevaateperioodi jooksul püsima senisest keskmisest rohkem kui kaks korda kiirem. Selle põhjuseks on inflatsioonihüvitiste mõju, pingelised tööturutingimused ning miinimumpalkade tõus. Sellegipoolest peaksid 2022. aastal märkimisväärselt kasvanud kasumimarginaalid toimima puhvrina, et mõningal määral korvata nende kulude ülekandumist keskpikas perspektiivis. Ühtlasi peaks rahapoliitika lähiaastatel alusinflatsiooni veelgi pidurdama. Koguinflatsioon peaks aeglustuma 8,4%-lt 2022. aastal keskmiselt 5,4%-le 2023. aastal, 3,0%-le 2024. aastal ja 2,2%-le 2025. aastal. 2023. aasta märtsi ettevaatega võrreldes on koguinflatsiooni prognoosi terveks ettevaateperioodiks veidi ülespoole korrigeeritud. Selle peamine põhjus on ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) prognoosi märkimisväärne ülespoole korrigeerimine, mis kajastab hiljutisi oodatust kõrgemaid inflatsiooninäitajaid ja mõnevõrra suuremaid tööjõu ühikukulusid, mis kaalusid täielikult üles madalamate energiahindade eelduste ja rangemate rahastamistingimuste mõju.

Tabel

Euroala kasvu- ja inflatsiooniprognoosid

(aastane muutus protsentides)

Käesoleva ettevaatega on seotud jätkuvalt suur ebakindlus, mida kajastavad kasvu- ja inflatsiooniprognooside määramatusvahemikud (vt joonised 1 ja 4).

2 Reaalmajandus

Euroala majandusaktiivsus kahanes 2023. aasta esimeses kvartalis veidi,^[2] kusjuures tarbimine vähenes ja netoeksport avaldas energiaimpordi vähenemise keskkonnas positiivset mõju (vt joonis 1). Tööstustoodangu kasv oli aasta alguses jõuline, arvestades enneolematult suurt mahajäämust tellimustes ja pakkumispoolsete kitsaskohtade leevenemist, kuid pidurdus siis märtsis järsult. Ehkki 2022. aasta neljanda kvartali kuise dünaamika siirdemõju oli negatiivne, osutavad uuringunäitajad sellele, et 2023. aasta esimeses kvartalis toetas kasvu teenindussektor. SKP lõppkasutuskomponentide lõikes vähenes eratarbimine, kajastades reaalse kasutatava tulu loidu dünaamikat kiire inflatsiooni ja karmistunud rahastamistingimuste keskkonnas hoolimata sellest, et tööhõive kasvas jõuliselt. Seevastu netoeksport avaldas SKP kasvule esimeses kvartalis positiivset mõju, kajastades peamiselt impordi vähenemist väiksema sisenõudluse ja energiatarbimise languse tõttu.

Joonis 1

Euroala SKP reaalkasv

(kvartaalne muutus protsentides; hooajaliselt ja tööpäevade arvu järgi korrigeeritud kvartaliandmed)

SKP kasv peaks alates 2023. aasta teisest kvartalist hoogustuma ja püsima aasta teisel poolel stabiilne sedamööda, kuidas pakkumispoolsete kitsaskohtade ja energiašokkide mõju taandub ning reaalsed sissetulekud suurenevad hoolimata töötleva tööstuse kehvemast väljavaatest. Koos inflatsiooni aeglustumise ja palkade tõusuga aktiivse tööturu tingimustes peaks reaalne kasutatav tulu teises kvartalis taas kasvama. Ebakindluse taandumise ja kindlustunde paranemise taustal võimaldab see hakata eratarbimisel taastuma. Esimeses kvartalis avaldunud positiivne netoekspordi mõju on teises kvartalis tõenäoliselt vähenenud ning impordi kasv hoogustub koos sisenõudluse paranemisega. Valdav osa ettevõtete ja tarbijate kindlustunde näitajaid ja ootusi on selle hinnanguga kooskõlas. Ostujuhtide indeksi maikuu näitajad viitavad elavnemisele teenindussektori toel, samal ajal kui töötleva tööstuse sektoris kasv aeglustub. 2023. aastal piirab majandusaktiivsust ka rahastamistingimuste karmistumise mõju. Kokkuvõttes peaks SKP reaalkasv olema nii 2023. aasta teises kui ka kolmandas kvartalis 0,3%, mis on kooskõlas 2023. aasta märtsi ettevaatega.

Keskpika aja jooksul peaks SKP kasv veelgi hoogustuma. Seda toetavad reaalse tulu edasine tõus ja tugevnev välisnõudlus, ehkki karmistunud rahastamistingimuste ja rangema eelarvepoliitika toime on ebasoodne. SKP reaalkasv peaks tugevnema kogu 2023. aasta jooksul ja 2024.–2025. aastal üldiselt stabiliseeruma, kusjuures kvartaalne kasvumäär on siis ligikaudu 0,4% tasemel. Tarnešokkide leevenemise ja ebakindlusest tingitud ettevaatlikkuse taandumise kõrval peaks kasvu jõuliselt toetama ka inflatsioonisurve kahanemine tööhõive ja palgatulu stabiilse kasvu keskkonnas. See võimaldab reaalse kasutatava tulu ja tarbimise jätkuvat elavnemist. Nende soodsate tegurite toimet leevendavad aga rahastamistingimuste karmistumine, euro varasem kallinemine ja eelarvepoliitiliste toetusmeetmete järkjärguline lõpetamine.

Rangemad laenupakkumise tingimused peaksid kasvu piiratud määral pärssima, samal ajal kui rahapoliitika normaliseerimisel on eeldatavasti suurem negatiivne mõju. Intressimäärade varasemad muutused ja turupõhised ootused ettevaate koostamise lõppkuupäeva seisuga (nagu neid on kajastatud ettevaate tehnilistes eeldustes, vt infokast 1) avaldavad SKP kasvule negatiivset mõju, eriti 2023. ja 2024. aastal.^[3] Samuti on laenutingimused alates 2022. aasta detsembrist märkimisväärselt karmistunud, nagu selgub EKP värskeimast euroala pankade laenutegevuse uuringust. Seda mõju peaksid siiski osaliselt tasakaalustama leevendavad tegurid, näiteks kodumajapidamiste ja ettevõtete bilansside üldiselt soodne seis, mis on muu hulgas seotud pandeemia ajal kogunenud ülemääraste säästudega ja suure kasumlikkusega.

2023. aasta märtsi ettevaatega võrreldes on SKP reaalkasvu 2023. ja 2024. aasta prognoosi korrigeeritud 0,1 protsendipunkti võrra allapoole, kuid 2025. aasta prognoos jääb samaks. Laenutingimuste karmistumine peaks pärssima kasvu 2023. aastal mõnevõrra rohkem, kui 2023. aasta märtsi ettevaates prognoositi, kuid 2024.–2025. aastal jääb nende mõju üldjoontes samaks. Ka varude mõju peaks kujunema 2023. aastal märtsi ettevaates prognoosituga võrreldes väiksemaks. Pikemas perspektiivis peaks netoekspordi väiksemat mõju eelkõige 2024. aastal tasakaalustama tugevam sisenõudlus, mida toetavad reaalse kasutatava tulu jõulisem kasv ja ebakindluse taandumine.

Tabel 1

Makromajanduslik ettevaade euroala kohta

(aastane muutus protsentides, kui ei ole märgitud teisiti)

Mis puudutab reaalse SKP komponente, siis peaks kodumajapidamiste reaaltarbimine vähehaaval elavnema sedamööda, kuidas ebakindlus hajub, reaalsed sissetulekud suurenevad ja kindlustunne paraneb. Eratarbimine peaks alates 2023. aasta teisest kvartalist elavnema kooskõlas inflatsiooni aeglustumisega ja kindlustunde taastumisega üldjoontes neutraalsete eelarvepoliitiliste toetusmeetmete keskkonnas. Pikemas perspektiivis, kui inflatsioon jätkuvalt aeglustub, ebakindlus väheneb ja reaaltulud suurenevad, elavneb tarbimine edasi ja kasvab reaalsest kasutatavast tulust mõnevõrra kiiremini, sest säästumäär normaliseerub veelgi, ehkki aeglaselt. Eratarbimise kasvu prognoosi on 2023. aastaks märtsi ettevaatega võrreldes allapoole korrigeeritud. Selle põhjuseks on oodatust loium areng 2023. aasta alguses. Aastateks 2024–2025 on kasvuprognoosi ülespoole korrigeeritud. Selle põhjuseks on sissetulekute jõulisem kasv, mida toetavad nii tööjõu- kui ka muud komponendid, ning piiratum loobumine ülejäänud eelarvepoliitilistest toetusmeetmetest 2024. aastal.

Pärast seiskumist 2022. aastal peaks reaalse kasutatava tulu kasv aeglustuva inflatsiooni ja jõulise palgakasvu toel tugeva tööturu tingimustes hoogustuma. Reaalse kasutatava tulu kasv seiskus 2022. aastal (ja selle näitaja langes aasta lõpul) kiire inflatsiooni tulemusel ja fiskaalülekannete üldise negatiivse mõju tõttu kodumajapidamiste tulule, kajastades COVID-19 pandeemiaga seotud toetusmeetmetest loobumist. 2023. aasta jooksul peaks see aeglustuva, ehkki endiselt kiire inflatsiooni keskkonnas vähehaaval elavnema. Palkade ja töötuluväliste sissetulekute kasvu hoogustumine ning tööhõive edasine kasv toetavad eeldatavasti kodumajapidamiste ostujõudu, ehkki aeglustuvad ettevaateperioodil järk-järgult. Fiskaalülekannete mõju reaalse kasutatava tulu kasvule peaks kogu ettevaateperioodil olema üldjoontes neutraalne. Kuna inflatsioon peaks veelgi aeglustuma ja majandustegevus peaks märkimisväärselt elavnema, säilitades tugevad tööturutingimused, kerkib reaalse kasutatava tulu näitaja 2024. ja 2025. aastal pandeemiaeelsest tasemest tõenäoliselt palju kõrgemale.

Kodumajapidamiste säästumäär peaks püsima 2023. aastal kõrge ja seejärel vaid veidi langema. Säästumäär tõusis 2022. aasta lõpus peamiselt seoses suurest ebakindlusest tingitud ettevaatuskaalutlustega. 2023. aastal peaks säästumäär püsima kõrge, sest kõrgemad intressimäärad ei motiveeri kodumajapidamisi oma pandeemiajärgset säästmiskäitumist normaliseerima. Sedamööda, kuidas ebakindlus ja inflatsioonisurve ettevaateperioodil veelgi taanduvad, peaks kodumajapidamiste säästumäär alanema, kuid püsib siiski pandeemiaeelsest tasemest kõrgem. Ülemäärased säästud, mis on valdavalt kogunenud jõukamatesse kodumajapidamistesse ja mida hoitakse mittelikviidsetes varades, tõenäoliselt ei hoogusta tarbimise kasvu märkimisväärselt. Kõrgemate intressimäärade ja karmistuvate laenutingimuste keskkonnas hakkavad kodumajapidamised eeldatavalt veelgi rohkem eelistama kõrgema tootlusmääraga varasid.

Infokast 1
Tehnilised eeldused intressimäärade, toormehindade ja vahetuskursside kohta

Eurosüsteemi ekspertide 2023. aasta märtsi ettevaatega võrreldes hõlmavad tehnilised eeldused veidi kõrgemaid intressimäärasid, madalamat naftahinda, oluliselt madalamaid gaasi ja elektri hulgihindu ning euro kallinemist. Tehnilised eeldused intressimäärade ja toormehindade kohta põhinevad turgude ootustel seisuga 23. mai 2023. Lühiajalisi intressimäärasid mõõdetakse kolme kuu EURIBORina ja turgude ootused tuletatakse futuurilepingute intressimääradest. Pikaajaliste intressimäärade prognoosimisel lähtutakse riikide kümneaastase tähtajaga võlakirjade tulususest.^[4] Alates 2023. aasta märtsi ettevaate koostamise lõppkuupäevast on nii lühi- kui ka pikaajalised intressimäärad mõnevõrra tõusnud. Selle suundumuse taustal on nende prognoose ligikaudu 10 baaspunkti võrra ülespoole korrigeeritud, pidades silmas EKP baasintressimäärade edasist tõusu.

Tabel

Tehnilised eeldused

Naftahinna tehnilisi eeldusi on korrigeeritud allapoole, sest mure üleilmse naftanõudluse pärast kaalub üles ebapiisava naftapakkumisega seotud kartused.^[5] Eelkõige on naftahinna muutusi pärast märtsi ettevaadet mõjutanud ühelt poolt mure maailmamajanduse nõudluse pärast USA pangandussektori pingete taustal (mis avaldab langussurvet) ning teiselt poolt suurem nõudlus Hiinas pärast Hiina majanduse taasavanemist ja OPEC+ liikmete otsus kärpida pakkumist (mis avaldavad tõususurvet). Naftafutuuride hindade arengukõver on liikunud 2023. aasta märtsi ettevaatega võrreldes allapoole (5,5% 2023. aastal, 6,7% 2024. aastal ja 4,8% 2025. aastal) ning on endiselt langussuunaline. Naftahind peaks 2023. aastal olema 78,0 USA dollarit barreli kohta ja langema 2025. aastal 70,4 USA dollarile barreli kohta.

Gaasi- ja elektri hulgihinnad on jätkanud langust Ukraina sõja eelsest tasemest allapoole. Suured varud on aidanud hoida gaasihindu madalal ning EL liigub kavakohaselt eesmärgi poole saavutada 2023. aasta novembriks gaasihoidlate 90% täituvus. Kokkuvõttes on gaasifutuuride hindade arengukõvera prognoos pärast märtsi ettevaadet allapoole nihkunud (27% 2023. aastaks, 16% 2024. aastaks ja 9% 2025. aastaks). Euroopa gaasihind peaks olema 2023. aastal 42 eurot MWh kohta ja tõusma 2025. aastal 46 euroni MWh kohta. Mis puudutab CO₂ heitkoguste saastekvootide hindu ELi heitkogustega kauplemise süsteemis, siis on futuurilepingutel põhinevat eeldatavat arengusuunda pärast märtsi ettevaadet (ligikaudu 9%) allapoole korrigeeritud. Selle põhjuseks on loium tööstustegevus, aga ka tehnilised tegurid ja märtsis finantsturgudel valitsenud ebastabiilsus.

Kahepoolsed vahetuskursid peaksid püsima ettevaateperioodil muutumatuna ettevaate koostamise lõppkuupäevale eelnenud kümne tööpäeva keskmisel tasemel. Seega peaks USA dollari ja euro vahetuskurss olema ettevaateperioodil 1,09, mis on 2023. aasta märtsi ettevaates prognoositust 0,8% kõrgem. Euro efektiivset vahetuskurssi käsitlevat eeldust on korrigeeritud 2023. aasta märtsi ettevaatega võrreldes ligikaudu 1,1% ülespoole.

Eluasemeinvesteeringud peaksid karmistuvate rahastamistingimuste tõttu 2023. ja 2024. aastal märkimisväärselt vähenema. Eluasemeinvesteeringud kahanevad nii käesoleval kui ka järgmisel aastal. Selle põhjuseks on pikaajaline kehv suutlikkus täita laenukohustusi (mida väljendab keskmise sissetuleku ja tüüpilise eluaseme keskmise hüpoteeklaenumakse suhtarv) ning kasumlikkus (mõõdetuna Tobini q suhtarvuna). Kui tüüpiliselt liiguvad kohustuste täitmise suutlikkus ja kasumlikkus eluasemehindade kõikumisest juhituna vastupidises suunas, siis möödunud kvartalites on need mõlemad langenud. Selle põhjuseks on vastavalt hüpoteeklaenude intressimäärade tõus ja ehituskulude kasv eluasemehindade tagasihoidliku dünaamika ja kasutatava tulu loiu arengu keskkonnas. See dünaamika ja laenupakkumise piirangud avaldavad eluasemeinvesteeringutele jätkuvalt suurt survet. Ehkki hinnangute kohaselt muutus eluasemeinvesteeringute kasv aasta esimeses kvartalis (pakkumispoolsete kitsaskohtade leevenemise ja mõnes riigis valitsenud soodsate ilmaolude tulemusel) ajutiselt positiivseks, peaks 2022. aasta teises kvartalis alanud pikaajaline langus jätkuma kuni 2024. aastani. 2025. aastal peaks eluasemeinvesteeringute stabiilne kasvutempo taastuma ning hüpoteeklaenude intressimäärade ja ehituskulude stabiliseerudes paranevad nii laenukohustuste täitmise suutlikkus kui ka kasumlikkus.

Ettevõtlusinvesteeringuid peaksid pärssima karmistunud rahastamiskulud ja laenutingimused, kuid ettevaateperioodi lõpu poole hakkavad need jõulisemalt elavnema. Pärast järsku aeglustumist 2022. aasta neljandas kvartalis peaks ettevõtlusinvesteeringute kasv 2023. aastal hoogustuma. See vastandub märtsi ettevaates eeldatud jätkuvale langussuundumusele. Kui jätta arvestamata väga volatiilsed investeeringud Iirimaa intellektuaalomandiõigustega seotud toodetesse^[6], oli ettevõtlusinvesteeringute kahanemine 2022. aasta neljandas kvartalis palju väiksem ja eeldatavalt toimus selles languses 2023. aasta esimese kvartali jooksul täielik pööre. Kokkuvõttes peaks ettevõtlusinvesteeringute kasv olema positiivne, kuid kulgema 2023. ja 2024. aastal tagasihoidlikus tempos, kuna laenupakkumise mõju muutub üha ulatuslikumaks, palgakulud suurenevad ja eelarvepoliitilised toetusmeetmed lõpetatakse. 2025. aastal hoogustuvad eelkõige rohe- ja digipöördega seotud investeeringud Euroopa Liidu taasterahastu toel taas, mis kajastab osaliselt nii sise- ja välisnõudluse kui ka kasumite kasvu.

Infokast 2
Rahvusvaheline keskkond

Maailmamajanduse kasv jätkus selle aasta alguses tugevamalt aluselt, peaks ettevaateperioodil mõõdukalt kiirenema ja 2025. aastal mõnevõrra veelgi hoogustuma. Üleilmse (v.a euroala) SKP kasvu näitajad olid 2023. aasta esimeses kvartalis prognoositust kõrgemad. Sealjuures oli kasv oodatust hoogsam nii Hiinas (seoses eeldatust kiirema ja jõulisema elavnemisega pandeemiapiirangutest loobumise järel) kui ka Ameerika Ühendriikides vastupidava tööturu tingimustes. USA pangandussektori probleemidest tingitud kriis märtsi alguses tõi üleilmsetel finantsturgudel kaasa lühiajalised teravad pinged. Pärast seda on enamik varaklasse hoolimata püsivast ebakindlusest oma kahjumist taastunud. Maailmamajandus (v.a euroala) peaks sel ja järgmisel aastal kasvama 3,1%. 2025. aastal hoogustub see 3,3%ni. Kasvuväljavaade on jäänud 2023. aasta märtsi ettevaates prognoosituga võrreldes üldjoontes samaks.

Majandusaktiivsuse positiivsest hoost olenemata on maailmakaubandus endiselt loid, kuna kaubanduse osakaal üleilmse nõudluse komponentides on vähenemas. Keskpika aja jooksul peaks areng olema rohkem kooskõlas SKP reaalkasvuga. Kauplemise intensiivsuse praegune väike osakaal maailmamajanduse kasvus kajastab mitme teguri koosmõju, milleks on näiteks pandeemiajärgne tarbimisharjumuste nihe kaupadelt teenuste poole ning investeeringute kahanemine kõrgemate intressimäärade tõttu. Selle tulemusel peaks maailmakaubandus kasvama 2023. aastal 1,3%, mis on märkimisväärselt vaoshoitud kasvunäitaja võrreldes selle pikaajalise keskmisega ja ka üleilmse kasvu näitajaga. Kuna arenenud majandusega riikide tarbimisharjumused peaksid ettevaateperioodil järk-järgult normaliseeruma ja investeeringud elavnema, kasvab maailmakaubandus 2024. ja 2025. aastal tõenäoliselt üksnes veidi kiiremini kui üleilmne majandusaktiivsus. Euroala välisnõudlus peaks järgima sama suundumust, kasvades 2023. aastal 0,5% ning 2024. ja 2025. aastal 3,1%. Maailmakaubanduse ja euroala välisnõudluse prognoose on käesolevaks aastaks allapoole korrigeeritud. Peamiselt on selle põhjuseks aasta lõpul prognoositust kehvemate kaubandustulemuste märkimisväärselt negatiivne siirdemõju. Järgmiste aastate prognoosid jäävad üldjoontes samaks.

Tabel

Rahvusvaheline keskkond

(aastane muutus protsentides)

Hinnasurve maailmamajanduses püsib suur, samal ajal kui euroala kaubanduspartnerite ekspordihindade tõus peaks ettevaateperioodil olema tagasihoidlik. Üleilmne tarbijahinna koguinflatsioon saavutas 2022. aasta kolmandas kvartalis rekordiliselt kõrge 8,3% taseme. Pärast seda on see aeglustunud seoses tarnehäirete leevenemise, transpordikulude ja energiahindade languse ning väiksema nõudlusega rahapoliitika sünkroonse üleilmse karmistamise keskkonnas. Vastupidavad tööturud ja jõuline palgakasv, eriti peamistes arenenud majandusega riikides, viitavad siiski sellele, et inflatsioonisurve püsib tugev ja inflatsioonitempo aeglustumine toimub tõenäoliselt järk-järgult. Euroala konkurentide ekspordihindade kasv (riikide vääringutes) on pärast 2022. aasta teises kvartalis saavutatud rekordiliselt kõrget taset toormehindadele avalduva negatiivse baasefekti tõttu kiiresti aeglustunud ning see peaks jätkuma ka lähiajal, kajastades tehniliste eelduste arengut. Ülejäänud ettevaateperioodil peaksid konkurentide hinnad tõusma rohkem kooskõlas varasemate aastate keskmistega sedamööda, kuidas tugev sisesurve ja väline voogsurve taanduvad.

Euroala ekspordi kasv peaks elavnema, saades pakkumispoolsete kitsaskohtade taandudes tuge paranevast välisnõudlusest. Pärast langust kahes viimases kvartalis peaks euroala reaaleksport suurenema kooskõlas pakkumispoolsete kitsaskohtade leevenemisega ja suurenenud nõudlusega euroala reisiteenuste järele. Eeldatavalt kaaluvad need tegurid üles euroala hindade konkurentsivõime hiljutise halvenemise. Sellegipoolest on hinnad endiselt palju konkurentsivõimelisemad kui enne pandeemiat. Tänu sellele peaksid euroala eksportijad kokkuvõttes oma ekspordi turuosa veelgi suurendama. Samal ajal peaks euroala impordi kasv jääma vähese energiaimpordi ja nõrga sisenõudluse keskkonnas lähiajal loiuks, kuid keskpika aja jooksul sisenõudluse elavnedes hoogustuma. Üldjoontes peaks loiuma impordi ja ekspordikasvu koostoime tähendama seda, et netokaubanduse mõju SKP kasvule on 2023. aastal positiivne (vt joonis 2). Energiahindade langus toob lähiajal kaasa euroala kaubandustingimuste paranemise ning ettevaateperioodil peaksid need veel veidi soodsamaks muutuma. Kaubandustingimuste paranemine peaks andma panuse euroala jooksevkonto kasvu, mis peaks 2023. aastal elavnema ning 2024. ja 2025. aastal veel veidi paranema.

Joonis 2

Euroala reaalne SKP – jaotus peamisteks kulukomponentideks

(aastane muutus protsentides; aastane osakaal protsendipunktides)

Tööturg peaks ettevaateperioodil püsima tugev, kuid pingeline (vt joonis 3). Tööhõive kasvas 2023. aasta esimeses kvartalis jõuliselt, kerkides eelmise kvartaliga võrreldes 0,6% hoolimata SKP reaalkasvu mõningasest aeglustumisest. Kasv tulenes peamiselt tööjõu kiirest kasvust. Tööhõive peaks 2023. aastal suurenema 1,3%, kuid ülejäänud ettevaateperioodi jooksul vaoshoitumalt, jõudes 2025. aastaks 0,4%ni. Töötuse määr peaks veelgi alanema, langedes juba niigi madalalt tasemelt 2025. aastal 6,3%-le. Keskmine töötundide arv töötaja kohta peaks ettevaateperioodil veelgi tõusma – erinevalt pandeemiaeelsetel aastatel täheldatud suundumusest –, kuid peaks siiski jääma 2025. aasta neljandas kvartalis kriisieelsest tasemest allapoole. Tööviljakuse kasv, mis on viimastes kvartalites järsult aeglustunud ja mille näitaja langes 2023. aasta esimeses kvartalis 0,6%, peaks jõudma 2023. aastal madalaima tasemeni ning taastuma siis 2024. ja 2025. aastal oma pikaajalisest keskmisest kõrgemal tasemel.

Joonis 3

Euroala tööturg

(protsent tööjõust (vasak telg); aastane muutus protsentides (parem telg))

3 Eelarveväljavaade

Alates 2023. aasta märtsi ettevaatest on kaalutletud eelarvepoliitikameetmete muutused euroala tasandil olnud suhteliselt piiratud. 2023. aastal on eelarvepoliitiliste eelduste korrektsioonid peamiselt seotud energiakriisi ja kiire inflatsiooni tõttu võetud eelarvepoliitiliste toetusmeetmete mahu vähendamisega ligikaudu 1,6%ni SKPst (märtsi ettevaates moodustasid toetusmeetmed 1,8% SKPst). Üsna piiratud korrigeerimine euroala tasandil tuleneb siiski erinevustest riikide lõikes. Ühelt poolt toob energia hulgimüügihindade edasine langus kaasa väiksemad eelarvekulud teatavate meetmete, eelkõige gaasi- ja elektrihinna ülempiiride rakendamisel mitmes riigis. Teisalt aga ei sõltu suur osa eelarvepoliitilistest toetusmeetmetest (peamiselt otseseid sissetulekuid toetavad meetmed või käibemaksumäära langetused) otseselt energiahindadest. Ühtlasi on mõne riigi eelarvepoliitiliste toetusmeetmete prognoose märtsi ettevaatega võrreldes veidi ülespoole korrigeeritud. Seda on tehtud pärast meetmete kehtivusaja pikendamist 2023. aastaks või võttes arvesse ajakohastatud prognoose euroala valitsuste koostatud 2023. aasta stabiilsusprogrammide kontekstis. Erinevalt 2023. aastast eeldatakse kaalutletud meetmete puhul 2024. aastaks märtsi ettevaatega võrreldes eelarvepoliitika vähem ulatuslikku karmistamist. Kui energiaga seotud meetmete mõju taandumine kõrvale jätta, tulenes korrigeerimine valitsemissektori suurematest investeeringutest, mis osaliselt kajastas taasterahastust finantseeritavate projektide mõningat ajastamist, pensionikulude vähest kasvu, otseste maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete edasisi kärpeid ning avaliku sektori palgakasvu kiirenemist mitmes riigis. ELi taasterahastu toetustega kohandatud euroala eelarvepositsioon peaks olema 2023. aastal üldjoontes tasakaalus, 2024. aastal märkimisväärselt karmistuma (kuna alates 2023. aastast peaks energia- ja inflatsioonitoetustest lõppema ligikaudu 70%) ning püsima ka 2025. aastal üldjoontes tasakaalustatud. Sellegipoolest sisaldab 2023. aasta juuni ettevaate põhiprognoos endiselt märkimisväärseid eelarvepoliitilisi toetusi võrreldes pandeemiaeelse ajaga 2019. aastal.

Euroala eelarveväljavaade peaks ettevaateperioodil paranema. Pärast märkimisväärset vähenemist 2022. aastal peaks euroala eelarvepuudujääk aastatel 2023–2024 aeglasemas tempos jätkuvalt kahanema. 2025. aastal peaks eelarvepuudujääk alanema vaid vähesel määral (2,5%ni SKPst). Eelarvetasakaalu halvenemine ettevaateperioodi lõpus võrreldes 2022. aastaga tuleneb tsükliliselt kohandatud esmase eelarveseisundi paranemisest ja vähemal määral soodsamast tsüklilisest komponendist, samal ajal kui intressimaksete osakaal SKPs ettevaateperioodil aegamisi kasvab. Euroala võlatase peaks jätkuvalt vähenema (ehkki pärast 2022. aastat aeglasemalt) ja olema 2025. aastal 87,3% SKPst. Selle peamine põhjus on kasvu-/intressimäärade negatiivne vahe, mis korvas püsiva esmase puudujäägi täies ulatuses. Sellest hoolimata peaksid nii eelarvepuudujääk kui ka võla suhtarvud olema 2025. aastal pandeemiaeelsest tasemest jätkuvalt kõrgemad. Märtsi ettevaatega võrreldes püsib eelarvetasakaal ettevaateperioodi lõpus üldjoontes muutumatuna. Võla suhtarvu on samal ajal 2023.–2025. aastaks mõnevõrra ülespoole korrigeeritud peamiselt tingituna kasvu-/intressimäärade vähem positiivsest vahest.

4 Hinnad ja kulud

ÜTHI-inflatsioon peaks olema 2023. aastal keskmiselt 5,4%, 2024. aastal 3,0% ja 2025. aastal 2,2%. Pärast järsku pidurdumist 2023. aastal peaks inflatsioon püsima 2024. aastal ligikaudu 3,0% lähedal ja aeglustuma seejärel 2025. aastal järk-järgult veelgi (vt joonis 4). Koguinflatsiooni aeglustumine ettevaateperioodil kajastab kõigi põhikomponentide aastaste kasvumäärade erinevas ulatuses langust ning seda suundumust mõjutavad ka eelarvepoliitikameetmed ja toormehindu käsitlevad eeldused (vt joonis 5).

Joonis 4

Euroala ÜTHI-inflatsioon

(aastane muutus protsentides)

ÜTHI-koguinflatsiooni hoogne aeglustumine peaks negatiivsete baasefektide, madalamate energiahindade ja voogsurve leevenemise mõjul jätkuma kogu 2023. aasta jooksul. Sellele peaks märgatavalt kaasa aitama energiahindade inflatsioon tingituna negatiivsetest baasefektidest ja eeldusest, et energiatoormehinnad alanevad. Toiduainehindade inflatsioon pidurdub mõõdukamas tempos, kuna negatiivseid baasefekte ning energia- ja toidutoormehindade alanemise eeldusi tasakaalustavad suurenevatest kasumimarginaalidest tingitud tõusumõju, tööjõukulude dünaamiline kasv ning varasemate ebasoodsate ilmaolude viitajaga mõju. ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) peaks 2023. aasta jooksul järk-järgult aeglustuma, kuna leevenev voogsurve peaks korvama kiiremast palgakasvust tuleneva tõususurve. Tootjahindade varasema tugeva tõusuga kaasnenud voogsurve alanemist peaksid toetama euro hiljutisest kallinemisest tulenev langusmõju ja tarneraskuste leevenemine. Samal ajal peaksid lähiaja suur turisminõudlus ja tugevnev tööjõukulude surve hoogustama ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained), mis püsib suvekuudel tõenäoliselt kiire ja aeglustub seejärel vähehaaval.

Pärast eelarvemeetmete lõpetamisest tingitud kiirenemist 2024. aastal peaks energiahindade inflatsioon avaldama koguinflatsioonile 2025. aastal langussurvet. Selline areng kajastab nafta, gaasi ja elektri hulgimüügihindade tehniliste eelduste langussuundumust aastatel 2024–2025. 2024. aastal peaks energiahindade inflatsioon taas kiirenema peamiselt tugeva positiivse baasefekti tulemusel ning seoses gaasi- ja elektrihindade inflatsiooni pärssimiseks võetud mitme meetme lõpetamisega.

Kooskõlas toidutoormehindu käsitlevate eeldustega peaks toiduainehindade inflatsioon ettevaateperioodi viimastel aastatel aeglustuma. Tööjõukulude areng hakkab tõenäoliselt oluliselt mõjutama toiduainehindade inflatsiooni, kuna toidu- ja energiatoormehinnad langevad eeldatavalt kuni ettevaateperioodi lõpuni, jäädes siiski enne 2022. aastat täheldatud tasemest kõrgemale.

Keskpika aja jooksul peaks ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) jätkuvalt vähehaaval aeglustuma, kuid püsima siiski kiire tingituna jõulisest palgakasvust kogu ettevaateperioodil. Inflatsiooninäitaja eeldatav langus 5,1%-lt 2023. aastal 2,3%-le 2025. aastal kajastab energiahindade kaudse mõju taandumist, pakkumispoolsete kitsaskohtade kadumist, rahapoliitika karmistamise pärssivat mõju ja nõudluse normaliseerumist pärast pandeemiajärgset jõulist taastumist. Samal ajal jääb ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) keskpikas perspektiivis oma pikaajalisest keskmisest tasemest (1,5%) märksa kõrgemale. Selle põhjuseks on tööjõu ühikukulude jõuline areng, mis tuleneb peamiselt palgakasvust, mille mõju peaks osaliselt vähendama ühiku kohta arvestatava kasumi kahanemine 2024. aastal.

Joonis 5

Euroala ÜTHI-inflatsioon – jaotus põhikomponentideks

(aastane muutus protsendipunktides)

Palgakasv peaks olema pikaajalisest keskmisest tunduvalt kiirem, kajastades inflatsioonitoetusi ja pingelist olukorda tööturul, aga ka miinimumpalga tõusu. Töötaja kohta makstava hüvitise kasv peaks aeglustuma 2023. aasta 5,3%-lt 2024. aastal 4,5%-le ja 2025. aastal 3,9%-le ning nii avalikus kui ka erasektoris peaks palgatõus olema varasematest keskmistest märksa ulatuslikum. 2023. aasta näitaja ei ole märtsi ettevaatega võrreldes muutunud. 2024. ja 2025. aastaks eeldatakse aga jõulisemat kasvu, mis kajastab tööturutingimuste pingestumist. Ostujõu vähenemine inflatsiooni järsu kiirenemise tõttu tasakaalustub tõenäoliselt alles ettevaateperioodi lõpus. Tööjõu ühikukulude kasv peaks jõudma haripunkti 2023. aastal ning seejärel 2024. ja 2025. aastal palgakasvu pidurdumise ja tööviljakuse hoogustuva kasvu keskkonnas aeglustuma.

Pakkumispoolsete kitsaskohtade kõrvaldamine, vähene kogunõudlus 2023. aastal ja kiire palgakasv valdava osa ettevaateperioodi jooksul on kooskõlas kasuminäitajate alanemisega ettevaateperioodil. 2021. ja 2022. aastal toetasid ettevõtete kasumeid erakorralised tegurid ning tõenäoliselt jätkub sama suundumus ka 2023. aastal (vt joonis 6).^[7] Pandeemia tõttu kuhjunud nõudluse taandumine, tarneraskuste leevenemine ja rahapoliitika karmistamise pärssiv mõju peaksid avaldama suuremat survet ühiku kohta arvestatavale kasumile, et toime tulla jõulise palgakasvu ja sellest tuleneva tööjõu ühikukulude kasvuga. Energiahindade normaliseerumine peaks aga kaasa tooma kaubandustingimuste paranemise ning seega mõningal määral leevendama kiirema palgakasvu ja väiksema sisenõudluse negatiivset mõju ühiku kohta arvestatavale kasumile.

Joonis 6

Euroala SKP deflaator – jaotus tulude poolel

(aastane muutus protsendipunktides)

Pärast järsku hoogustumist 2022. aastal peaks impordihindade aastakasv muutuma 2023. aastal negatiivseks, mis peaks parandama kaubandustingimusi ettevaateperioodil. 2022. aastal suurenes impordideflaator 17,2%, kuid 2023. aastal peaks see järsult langema ning muutuma 2024. ja 2025. aastal taas positiivseks kooskõlas nafta-, gaasi- ja muu toorme hindade eeldatava langusega ning importsisendite tarnehäirete lahenemisega.

2023. aasta märtsi ettevaatega võrreldes on ÜTHI-inflatsiooni prognoosi korrigeeritud ettevaateperioodi igal aastal 0,1 protsendipunkti võrra ülespoole. Energiakomponentide allapoole korrigeerimise on kaalunud üles muude komponentide (v.a energia) ülespoole korrigeerimine. Toiduainehindade inflatsiooni on oodatust kõrgemate näitajate ja kiirema palgakasvu tõttu samuti ülespoole korrigeeritud, ehkki tehnilised eeldused energia- ja toidutoormehindade kohta on tagasihoidlikumad. ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) on korrigeeritud ülespoole nii lähiaja perspektiivis (valdavalt hiljutiste oodatust kõrgemate näitajate tõttu, mis on madalama energiahinnaga seotud kaudse mõju taandumise peamine põhjus) kui ka keskpikas perspektiivis, kajastades püsivamat alusinflatsiooni ja tööjõu ühikukulude kasvust tingitud tugevamat survet.

Infokast 3
Tundlikkusanalüüs: energiahindade alternatiivsed arengusuunad

Arvestades energiahindade edasise arenguga seotud suurt ebakindlust, tuletatakse energiahindade alternatiivsed arengusuunad optsioonidest tuletatud nafta- ja gaasihindadest ning püsivhindade arengu alusel, et hinnata ÜTHI-inflatsiooni ja SKP reaalkasvu väljavaadetele avalduvat mõju. Käesolevas tundlikkusanalüüsis kasutatakse sünteetilist energiahinnaindeksit, milles on ühendatud nii nafta- kui ka gaasifutuuride hinnad. Alternatiivsed langus- ja tõususuunad on tuletatud 25. ja 75. protsentiiliga jaotusest, mis on saadud nafta- ja gaasihinna optsioonidest tuletatud neutraalsetest tihedustest seisuga 23. mai 2023 (selle kuupäeva seisuga on koostatud 2023. aasta märtsi ettevaate tehnilised eeldused). Mõlemad jaotused osutavad sellele, et 2023. aasta juuni ettevaate tehniliste eeldustega on seotud tõusuriskid, mis on eriti märgatavad gaasifutuuride hindade puhul. Ühtlasi lähtutakse nii nafta- kui ka gaasihindade puhul püsivhindade eeldusest. Alternatiivsete suundumuste mõju hinnatakse ettevaadetes kasutatavate EKP ja eurosüsteemi makromajanduslike mudelite abil. Järgmises tabelis on esitatud nende mudelite alusel prognoositud keskmine mõju SKP reaalkasvule ja inflatsioonile.

Tabel

Energiahinna alternatiivsete arengusuundade mõju

Infokast 4
Teiste institutsioonide prognoosid

Euroala majandusarengu kohta on avaldanud prognoose nii rahvusvahelised organisatsioonid kui ka erasektori asutused. Kuna kõnealused prognoosid koostati eri ajal, siis ei saa neid omavahel ega ka eurosüsteemi ekspertide ettevaatega otseselt võrrelda. Lisaks kasutatakse eelarvepoliitikat, finantsturge ja euroalaväliseid muutujaid, sh nafta-, gaasi- ja muid toormehindu käsitlevate eelduste väljatöötamisel erinevaid meetodeid. Samuti esineb prognoosides erinevusi andmete korrigeerimisel tööpäevade arvu järgi.

Tabel

Euroala SKP reaalkasvu ja ÜTHI-inflatsiooni hiljutiste prognooside võrdlus

(aastane muutus protsentides)

SKP kasvu ja inflatsiooni puhul on eurosüsteemi ekspertide 2023. aasta juuni ettevaade kooskõlas teiste institutsioonide prognoosidega. Eurosüsteemi ekspertide SKP kasvu ettevaade on kooskõlas OECD prognoosiga, jääb Euroopa Komisjoni prognoosist veidi allapoole, kuid on kõrgem IMFi prognoosist ja erasektori 2023–2024. aasta prognoosidest. ÜTHI-inflatsiooni puhul on eurosüsteemi ekspertide ettevaates 2024. aastaks prognoositud väärtusvahemik teiste prognoosidega võrreldes üks kõrgemaid, kuid jääb OECD prognoosist 0,2 protsendipunkti võrra allapoole. 2025. aasta inflatsiooniettevaade jääb teiste prognooside kitsasse ülemisse vahemikku, kuid on kooskõlas IMFi prognoosiga ja väljaandes Survey of Professional Forecasters avaldatud prognoosiga.