Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri

1 Ülevaade

Euroala majandus nõrgenes 2023. aasta teisel poolel, sest seda pärssisid rangemad rahastamistingimused ning kindlustunde ja konkurentsivõime vähenemine. Nüüd peaks see taastuma pisut aeglasemas tempos, kui prognoositi EKP ekspertide 2023. aasta septembri makromajanduslikus ettevaates. Lühiajaliste näitajate põhjal võib arvata, et 2023. aasta neljandas kvartalis jääb majandusaktiivsus loiuks. Alates 2024. aasta algusest peaks majanduskasv siiski hoogustuma sedamööda, kuidas reaalne kasutatav tulu inflatsiooni aeglustumise, jõulise palgakasvu ja jätkusuutliku tööhõive toel suureneb ning ekspordi kasv jõuab välisnõudluse paranemisele järele. EKP rahapoliitika karmistamise ja ebasoodsate laenutingimuste mõju kandub jätkuvalt üle majandusse, mõjutades lähiaja kasvuväljavaadet. See pärssiv toime peaks ettevaateperioodi lõpu poole taanduma, toetades kasvu. Üldjoontes peaks SKP keskmine aastane reaalkasv aeglustuma 2023. aastal 0,6%-le (3,4%-lt 2022. aastal), hoogustuma siis 2024. aastal 0,8%ni ning stabiliseeruma 2025. ja 2026. aastal 1,5% tasemel. 2023. aasta septembri ettevaatega võrreldes on SKP kasvu väljavaadet hiljuti avaldatud andmete ja kehvade küsitlusandmete tõttu aastateks 2023–2024 veidi allapoole korrigeeritud, kuid 2025. aasta prognoos jääb samaks.[1]

Inflatsioon on jätkuvalt aeglustunud. Selle põhjuseks on energiahindade inflatsiooni pidurdumine, rahapoliitika karmistamise mõju ning voogsurve ja pakkumispoolsete kitsaskohtade edasine leevenemine. ÜTHI-inflatsioon, mis langes 2023. aasta novembris 2,4%-le, peaks energiahindade inflatsiooni elavnemise mõjul lähiajal ajutiselt kiirenema. Inflatsioonitempo aeglustumine peaks siiski jätkuma hoolimata tööjõukulude ulatuslikust kasvust, mis ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) peamise tegurina üha enam mõjutab. Hoolimata mõningasest jahtumisest peaks tööturg püsima pingeline ning koos varasemat hoogsat inflatsiooni kompenseerivate meetmetega peaks see hoidma nominaalpalkade kasvu kiirena. Ettevaateperioodi jooksul peaks palgakasv siiski aeglustuma, sest inflatsioonihüvitiste tõususurve taandub järk-järgult. Kasumid suurenesid 2022. aastal märkimisväärselt, kuid peaksid ettevaateperioodil kahanema ja toimima puhvrina tööjõukulude siirdemõjule. Kuna keskpika aja inflatsiooniootused peaksid hinnangute kohaselt püsima EKP seatud 2% inflatsioonieesmärgi tasemel, peaks ÜTHI-koguinflatsioon aeglustuma 5,4%-lt 2023. aastal keskmiselt 2,7%-le 2024. aastal, 2,1%-le 2025. aastal ja 1,9%-le 2026. aastal. 2023. aasta septembri ettevaatega võrreldes on ÜTHI-inflatsiooni 2023. ja 2024. aasta prognoosi allapoole korrigeeritud. Selle peamine põhjus on hiljutised prognoositust tagasihoidlikumad näitajad ja eeldused energiatoorme madalamate hindade kohta. ÜTHI-inflatsiooni 2025. aasta prognoos jääb samaks.

Tabel

Euroala kasvu- ja inflatsiooniprognoosid

(aastane muutus protsentides)

Detsember 2023

September 2023

2022

2023

2024

2025

2026

2022

2023

2024

2025

Reaalne SKP

3,4

0,6

0,8

1,5

1,5

3,4

0,7

1,0

1,5

ÜTHI

8,4

5,4

2,7

2,1

1,9

8,4

5,6

3,2

2,1

Märkus. Reaalse SKP andmed on hooajaliselt ja tööpäevade arvu järgi korrigeeritud keskmised aastanäitajad. Varasemad näitajad võivad erineda Eurostati värskeimatest andmetest, mis on avaldatud pärast käesoleva ettevaate koostamise lõppkuupäeva. Andmeid (sh kvartaalse sagedusega) saab alla laadida makromajanduslike ettevaadete andmebaasist EKP veebilehel.

Majanduskasvu väljavaatega on jätkuvalt seotud suur ebakindlus, mida kajastavad kasvu- ja inflatsiooniprognooside määramatusvahemikud (vt joonised 1, 4 ja 7). Käesolev ettevaade sisaldab stsenaariumit, milles hinnatakse Lähis-Ida konflikti võimaliku eskaleerumise mõju euroala majandusele (infokast 3) ning mitut tundlikkusanalüüsi, mis on seotud energia- ja toidutoormehindade alternatiivsete arengusuundadega (vt infokast 4).

2 Reaalmajandus

Euroala majandusaktiivsus vähenes 2023. aasta kolmandas kvartalis mõnevõrra, kajastades varude vähendamise negatiivset mõju kasvule, mida tasakaalustas sisenõudluse positiivne toime (vt joonis 1). Euroala majanduskasv oli 2023. aasta kolmandas kvartalis –0,1%, mis jääb veidi alla 2023. aasta septembri ettevaates prognoositud nullkasvule.[2] Töötleva tööstuse sektori ja ehitussektori lisandväärtus vähenes kolmandas kvartalis jätkuvalt, samal ajal kui teenindussektori lisandväärtus suurenes. Nõudluse komponentide osas kasvas kolmandas kvartalis eratarbimine, seda eelkõige teenindussektoris, mida tõenäoliselt toetasid kontaktimahukad teenused suvehooajal, ja kestvuskaupade puhul. Samal ajal on nii vahetuskursi muutuste kui ka energiahindade suundumuste tõttu konkurentsivõimes toimunud langus kaasa toonud ekspordi vähenemise.

Joonis 1

Euroala SKP reaalkasv

(kvartaalne muutus protsentides; hooajaliselt ja tööpäevade arvu järgi korrigeeritud kvartaliandmed)

Märkus. Varasemad näitajad võivad erineda Eurostati värskeimatest andmetest (vt ka joonealune märkus 2). Vertikaalne joon tähistab ettevaateperioodi algust. Esitatud väärtusvahemikud väljendavad ebakindluse suurust ja on olemuselt sümmeetrilised. Need põhinevad varasematel prognoosivigadel pärast võõrväärtuste korrigeerimist. Värvilised jooned (tumedaimast heledaimani) tähistavad vastavalt 30%, 60% ja 90% tõenäosust, et SKP reaalkasvu tulemus jääb vastavate väärtusvahemike piiresse. Vt EKP ekspertide 2023. aasta märtsi makromajanduslik ettevaade euroala kohta, infokast 6.

SKP reaalkasv peaks kujunema 2023. aasta neljandas kvartalis karmide rahastamistingimuste keskkonnas loiuks ning alates 2024. aasta esimesest kvartalist järk-järgult elavnema, saades tuge reaalse tulu ja välisnõudluse kasvust. Majanduse pandeemiajärgse taasavanemise ja pakkumispoolsete kitsaskohtade lahenemise tugi aktiivsuse hoogustumisele on taandumas, samal ajal kui rangete rahastamistingimuste ja tarbijate suurenenud ebakindluse pärssiv mõju püsib endiselt märkimisväärne. Uuringunäitajate põhjal võib arvata, et 2023. aasta neljandas kvartalis oli euroala majandustegevus väga loid või rauges, ehkki esines mõningaid esialgseid märke madalseisu läbimisest. Peale selle peaksid inflatsiooni aeglustumine ja palgakasv toetama aasta lõpul endiselt pingelise tööturu tingimustes kodumajapidamiste ostujõudu. Ühtlasi peaks endiselt vaoshoitud ekspordikasv mõningal määral korvama ekspordi turuosa hiljutist vähenemist möödunud kvartalites. Ehkki 2023. aasta neljandas kvartalis jääb majandusaktiivsus ilmselt tagasihoidlikuks, peaks see edaspidi reaalse kasutatava tulu ja välisnõudluse jätkuva kasvu toimel vähehaaval hoogustuma. See omakorda hoogustab eeldatavalt eratarbimist ja ekspordi kasvu keskkonnas, kus kindlustunne uute negatiivsete šokkide puudumisel tõenäoliselt taastub.

Keskpikas perspektiivis peaks SKP kasv stabiliseeruma tasemel, mis on üldjoontes kooskõlas pandeemiaeelse keskmisega. Seda toetavad reaalsete sissetulekute kasv ja tugevnev välisnõudlus. SKP reaalkasv peaks 2024. ja 2025. aastal hoogustuma ja 2026. aastal stabiliseeruma (vt tabel 2). Ehkki hiljutiste soodsate tegurite mõju on raugemas, peaksid kasvu vedama inflatsioonisurve vähenemine, millele aitab kaasa ka energiahinnašoki taandumine, ja sissetulekute tugev kasv. Need tegurid tagavad vastupidava tööturu tingimustes eratarbimise jõulise taastumise. Sellest hoolimata avaldab energiahindade ja inflatsiooniga seoses alates 2022. aastast võetud kompenseerivate eelarvemeetmete kaotamine kasvule aastatel 2024–2026 vähest negatiivset mõju.

Ranged rahastamistingimused peaksid avaldama kasvule jätkuvalt negatiivset mõju, kuid ettevaateperioodi jooksul peaks see aegamisi taanduma. Alates 2021. aasta detsembrist võetud rahapoliitikameetmete toime kandub jätkuvalt reaalmajandusse, mõjutades eelkõige 2023. ja 2024. aastakasvuväljavaadet.[3] Peale selle on laenutingimused EKP värskeima euroala pankade laenutegevuse uuringu kohaselt aasta algusest saati märkimisväärselt karmistunud ja laenukasv on järsult aeglustunud. Laenupakkumise negatiivne toime mõjutab peamiselt äri- ja eluasemeinvesteeringuid ning vähemal määral eratarbimist. Ehkki rahapoliitika ja laenupakkumistingimuste poolt reaalmajandusele avaldatava mõju täpse ajastuse ja ulatuse suhtes valitseb märkimisväärne ebakindlus, eeldatakse intressimäärade edasise arenguga seotud turuootuste põhjal (vt infokast 1), et pärast 2024. aastat hakkab mõju majanduskasvule vähenema. Seepärast on keskpikaks ajaks prognoositav SKP kasvu hoogustumine osaliselt seotud selle pärssiva mõju taandumisega.

2023. aasta septembri ettevaatega võrreldes on SKP reaalkasvu prognoosi korrigeeritud 2023. ja 2024. aastaks vastavalt 0,1 protsendipunkti ja 0,2 protsendipunkti võrra allapoole ning 2025. aasta prognoos jääb samaks. Korrektsioonid kajastavad 2023. aasta kolmanda kvartali kehvemaid näitajaid ja halvenenud uuringuandmeid. Hiljutised negatiivsemad tulemused ja ekspordi ettevaatavad näitajad osutavad netoekspordi allapoole korrigeerimisele aastatel 2023–2025, mida osaliselt korvab sisenõudluse mõningane ülespoole korrigeerimine.

Tabel 2

Reaalse SKP, tööturu ja kaubanduse prognoosid

(aastane muutus protsentides, kui ei ole märgitud teisiti)

Detsember 2023

September 2023

2022

2023

2024

2025

2026

2022

2023

2024

2025

Reaalne SKP

3,4

0,6

0,8

1,5

1,5

3,4

0,7

1,0

1,5

Eratarbimine

4,2

0,5

1,4

1,6

1,4

4,1

0,3

1,6

1,6

Valitsussektori tarbimine

1,5

0,1

1,1

1,3

1,2

1,5

-0,1

1,1

1,4

Kapitali kogumahutus
põhivarasse

2,8

1,3

0,4

1,8

2,1

2,9

1,7

-0,4

1,4

Eksport1)

7,4

-0,4

1,1

2,9

3,0

7,3

1,3

2,5

3,1

Import1)

8,1

-0,9

1,7

3,1

3,0

8,1

0,3

2,5

3,1

Tööhõive

2,3

1,4

0,4

0,4

0,4

2,3

1,2

0,2

0,2

Töötuse määr (% tööjõust)

6,7

6,5

6,6

6,5

6,4

6,7

6,5

6,7

6,7

Jooksevkonto saldo
(% SKPst)

-0,7

1,2

1,0

1,0

1,1

-0,8

1,1

1,4

1,6

Märkus. Reaalse SKP ja komponentide andmed on hooajaliselt ja tööpäevade arvu järgi korrigeeritud. Varasemad näitajad võivad erineda Eurostati värskeimatest andmetest, mis on avaldatud pärast käesoleva ettevaate koostamise lõppkuupäeva. Andmeid (sh kvartaalse sagedusega) saab alla laadida makromajanduslike ettevaadete andmebaasist EKP veebilehel.
1) Sealhulgas euroalasisene kaubandus.

Mis puudutab reaalse SKP komponente, siis peaks reaalne eratarbimine vähehaaval elavnema ja majanduskasvu toetama sedamööda, kuidas ebakindlus hajub, inflatsioon aeglustub, reaalsed sissetulekud suurenevad ja kindlustunne paraneb. Eratarbimine aasta esimesel poolel seiskus, sest kaupadele tehtud kulutused vähenesid, samal ajal kui kulutused tarbijateenustele püsisid vastupidavad. Tarbimiskulutused on aasta teisel poolel hinnangute kohaselt suurenenud, kajastades inflatsiooni aeglustumist ja majanduse pandeemiajärgse taasavanemise jätkumõju koos kindlustunde mõningase taastumisega novembris. Sedamööda, kuidas inflatsioon jätkuvalt aeglustub, ebakindlus veelgi väheneb ja reaalsed sissetulekud kasvavad, peaks tarbimine täiendavate negatiivsete šokkide puudumisel pikemas vaates veelgi paranema ja toetama majanduskasvu hoolimata sellest, et majanduse taasavanemise mõju taandub. Kodumajapidamiste tarbimise kasv peaks püsima 2026. aastal jõuline ning seda toetavad nii palgatulu kui ka muu tulu kasv ja varasemate ettevaatuskaalutluste taandumine. Eratarbimise kasvu 2023. aasta prognoosi on 2023. aasta septembri ettevaatega võrreldes 0,2 protsendipunkti võrra ülespoole korrigeeritud. Selle põhjuseks on esimese poolaasta andmete ülespoole kohandamine. 2024. aasta prognoosi on aga 0,2 protsendipunkti võrra allapoole korrigeeritud, pidades silmas säästude lühiajalist kasvu. 2025. aasta prognoos jääb samaks.

Reaalne kasutatav tulu on 2023. aastal hinnangute kohaselt taastunud ja peaks aastatel 2024–2026 kasvama kiiremas tempos, kajastades aeglustuvat inflatsiooni ja jõulist palgakasvu. Pärast väikest langust 2022. aastal peaks reaalne kasutatav tulu 2023. aastal palga- ja muu tulu jõulise kasvu ja inflatsiooni pidurdumise toel taastuma. Koos jõulise palgakasvuga peaks lähiajal kodumajapidamiste ostujõudu suurendama mittetöine tulu. Netofiskaalülekannete mõju reaalse kasutatava tulu ja tarbimise kasvule peaks ettevaateperioodil olema üldjoontes neutraalne.

Kodumajapidamiste säästumäär peaks pandeemiaeelse tasemega võrreldes püsima kogu ettevaateperioodi jooksul kõrge. 2023. aasta esimesel poolel säästumäär tõusis ja see peaks püsima kõrge veel mõnda aega, kajastades mittetöise tulu jõulist kasvu aasta esimesel poolel (osaliselt on selle põhjuseks sage kalduvus seda liiki tulu säästa), endiselt suurt ebakindlust ja intressimäärade tõusust tulenevaid mõjukaid säästmisstiimuleid. Ebakindluse vähenedes peaks aga kodumajapidamiste säästumäär alates 2025. aastast alanema, jäädes siiski pandeemiaeelsest tasemest tunduvalt suuremaks, sest kõrgemad intressimäärad ei toeta kodumajapidamiste soovi pandeemiajärgset säästmiskäitumist normaliseerida. Ülemäärased säästud tõenäoliselt ei toeta tarbimise kasvu, sest on koondunud jõukate kodumajapidamiste kätte ja neid hoitakse peamiselt mittelikviidsetes varades. Ühtlasi on kõrged inflatsioonimäärad kahandanud nende varude reaalväärtust. Säästumäära prognoosi on 2023. aasta septembri ettevaatega võrreldes ülespoole korrigeeritud. See kajastab peamiselt varasemate andmete korrektsioone, kodumajapidamiste eeldatavalt ettevaatlikumat käitumist ning suuremaid säästmisstiimuleid, mis on tingitud kõrgetest intressimääradest ja laenuvõimaluste karmistumisest.

Infokast 1
Tehnilised eeldused intressimäärade, toormehindade ja vahetuskursside kohta

2023. aasta septembri ettevaatega võrreldes hõlmavad praegused tehnilised eeldused madalamaid lühiajalisi intressimäärasid euroalal, madalamat energiahinda ja euro odavnemist. Tehnilised eeldused intressimäärade ja toormehindade kohta põhinevad turgude ootustel seisuga 23. november 2023. Lühiajalisi intressimäärasid mõõdetakse kolme kuu EURIBORina ja turgude ootused tuletatakse futuurilepingute intressimääradest. Pikaajaliste intressimäärade prognoosimisel lähtutakse riikide kümneaastase tähtajaga võlakirjade tulususest.[4] Eeldusi lühiajaliste intressimäärade kohta on ettevaateperioodiks korrigeeritud allapoole, samal ajal kui kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade intressimäärad jäävad üldjoontes samaks.

Tabel

Tehnilised eeldused

Detsember 2023

September 2023

2023

2024

2025

2026

2022

2023

2024

2025

Kolme kuu EURIBOR
(protsendina aasta kohta)

3,4

3,6

2,8

2,7

0,3

3,4

3,7

3,1

10-aastase tähtajaga riigivõlakirjade
tulusus (protsendina aasta kohta)

3,2

3,2

3,3

3,4

1,8

3,1

3,3

3,4

Naftahind (USD barreli kohta)

84,0

80,1

76,5

73,6

103,7

82,7

81,8

77,9

Maagaasi hind (eurot MWh kohta)

42

47

44

37

123

43

54

47

Elektrienergia hulgihinnad (eurot MWh kohta)

105

117

111

98

258

115

143

123

Muu toorme (v.a energia) hinnad
(USD; aastane muutus protsentides)

-13,2

-2,3

2,4

1,7

6,6

-13,6

-3,1

3,2

ELi heitkogustega kauplemise süsteemi LHÜd
(eurodes tonni kohta)

84,0

78,4

82,0

85,2

80,9

87,9

92,3

96,5

USD/EUR vahetuskurss

1,08

1,08

1,08

1,08

1,05

1,09

1,09

1,09

Euro nominaalne efektiivne
vahetuskurss
(EER41; I kv 1999=100)

121,9

123,5

123,5

123,5

116,8

123,0

124,9

124,9

Märkus. Andmeid saab alla laadida makromajanduslike ettevaadete andmebaasist EKP veebilehel.

Energiatoorme hindade tehnilisi eeldusi on 2023. aasta septembri ettevaatega võrreldes allapoole korrigeeritud.[5] Pärast seda, kui septembris ja oktoobris püsis naftahind kõrge olukorras, kus OPEC+ riikide tarnemahtude kärpeid pikendati 2023. aasta lõpuni ja Lähis-Ida tarneid ohustab selles piirkonnas vallandunud konflikt, on arenenud riikides makromajanduslike raskuste järel toimunud nõudluse vähenemine naftahinda langetanud. Naftafutuuride hindade arengukõver on 2023. aasta septembri ettevaatega võrreldes liikunud allapoole (2,1% 2024. aastal ja 1,7% 2025. aastal) ja on endiselt langussuunaline. Naftahind, mis 2023. aastal on 84 USA dollarit barreli kohta, peaks langema 2026. aastal 73,6 USA dollarile barreli kohta. Gaasihindade prognoosi on alandatud suuremal määral. Mõju, mida avaldas hindadele vähene gaasitarbimine Euroopa küttehooaja alguses ja asjaolu, et gaasihoidlad on täis, kaalus üles tarneriskid, mis tulenesid Iisraeli gaasivälja sulgemisest terrorirünnakute järel ning Soome ja Eesti vahelise gaasijuhtme leketest. Gaasifutuuride hindade arengukõver on 2023. aasta septembri ettevaatega võrreldes liikunud allapoole (12,6% 2024. aastal ja 6,9% 2025. aastal). Elektrifutuuride hindu on samuti 2023. aastaks ja 2025. aastaks vastavalt 18,3% ja 10,1% allapoole korrigeeritud. Mis puudutab CO2 heitkoguste saastekvootide hindu ELi heitkogustega kauplemise süsteemis, siis jäävad hinnafutuurid praegu 2023. aasta septembri ettevaates eeldatust keskmiselt 11% allapoole, kuid tõenäoliselt kerkivad kvootide hinnad 2023. aasta neljandast kvartalist kuni 2026. aasta neljanda kvartalini ligikaudu 8 euro võrra tonni kohta.

Muu toorme (v.a energia) hindu käsitlevaid eeldusi on 2023. aasta septembri ettevaatega võrreldes korrigeeritud 2024. aastaks ülespoole ja 2025. aastaks allapoole. Selle põhjuseks on rahvusvaheliste metalli- ja toidutoormehindade vastakad arengusuunad. Metallihinnad on tõusnud peamiselt seoses Hiina soodsate majandusnäitajatega. Rahvusvaheliste toidutoormehindade ülespoole korrigeerimine 2024. aastaks ja allapoole korrigeerimine 2025. aastaks kajastab eri toidutoormehindade lahknevaid suundumusi. Kakaotoodete ja suhkru hinnad on ilmastikunähtuse El Niño jätkuvast mõjust tingitud saagikao tõttu tõusnud, samal ajal kui nisu- ja maisihind on märkimisväärselt langenud pärast väga suure üleilmse, eeskätt Venemaalt pärit pakkumise perioodi.

Kahepoolsed vahetuskursid peaksid püsima ettevaateperioodil muutumatuna ettevaate koostamise lõppkuupäevale eelnenud kümne tööpäeva keskmisel tasemel. Seega peaks USA dollari ja euro vahetuskurss olema ettevaateperioodil 1,08, mis on 2023. aasta septembri ettevaates prognoositust 0,9% madalam. Euro efektiivset vahetuskurssi käsitlevat eeldust on korrigeeritud 2023. aasta septembri ettevaatega võrreldes 1,1% allapoole.

Eluasemeinvesteeringud peaksid 2024. aastal jätkuvalt vähenema ning seejärel 2025. ja 2026. aastal elavnema sedamööda, kuidas rahastamistingimuste karmistumise pärssiv mõju taandub. Kooskõlas lühiajalistest näitajatest saadud signaalidega (nt väljastatud ehituslubade arvu jätkuv langus ja ehitusettevõtete kindlustunde vähenemine) peaks eluasemeinvesteeringute mahu kahanemine mõnda aega jätkuma ja nende positiivne näitaja peaks taastuma alles 2025. aastal. Eluasemeinvesteeringute püsiva loiduse põhjuseks on rahastamistingimuste märkimisväärne karmistamine, sealhulgas hüpoteeklaenude intressimäärade järsk tõus ja rangemad pangalaenutingimused. Sedamööda aga, kuidas rahastamistingimuste karmistamise negatiivne mõju taandub ja sissetulekute kasv tugevneb, peaksid eluasemeinvesteeringud 2025. ja 2026. aastal taas järk-järgult hoogustuma. Rangemate pangalaenutingimuste (sh nii nõudluse kui ka pakkumise tegurite) negatiivne mõju eluasemeinvesteeringute kasvule on aastatel 2023–2024 tõenäoliselt suur ja 2025. aastal jätkuval tuntav.

Ettevõtlusinvesteeringute kasv peaks olema 2024. aastal karmide rahastamistingimuste tõttu vaoshoitud, pärssides seega nõudluse laienemist. Aastatel 2025–2026 peaks ettevõtlusinvesteeringute kasv elavnema, kajastades rahastamistingimuste negatiivse mõju taandumist ja Euroopa Liidu taasterahastust saadavat toetust. Ettevõtlusinvesteeringud, mis 2023. aasta kolmandas kvartalis kasvasid, peaksid neljandas kvartalis vähenema ja püsima 2024. aasta esimeses kvartalis üldjoontes muutumatuna, sest neid pärsivad loid majandusaktiivsus, ranged rahastamistingimused ja piiravad laenutingimused. 2023. aasta detsembri ettevaates sisalduv karmimate pangalaenutingimuste pärssiv mõju ettevõtlusinvesteeringutele peaks kujunema tugevaimaks 2023. aastal, kuid ka 2024. ja 2025. aastal on see endiselt märkimisväärne. Selle negatiivse mõju taandumine, samuti sise- ja välisnõudluse ulatuslik taastumine ning rohe- ja digipööre, mida toetavad taasterahastu vahendid, peaksid keskpika aja jooksul aitama ettevõtlusinvesteeringutel elavneda.

Infokast 2
Rahvusvaheline keskkond

Maailmamajandus kasvas 2023. aastal vaoshoitud, kuid ühtlases tempos ning seda toetasid vastupidavad tööturud ja tugev eratarbimine. Kasvutempo peaks siiski mõnevõrra aeglustuma. Üleilmne kasv oli 2023. aastal hinnanguliselt 3,3% ning seda toetasid arenevad majandusega riigid (sh Hiina) ja USA.[6] Ameerika Ühendriikides tõid stabiilne sisenõudlus ja tugev tööturg kaasa jõulise kasvu hoolimata rahapoliitika märkimisväärsest karmistamisest. Hiinas korvasid pandeemiaga seotud piirangumeetmete lõpetamine aasta alguses ja tarbimise ulatuslikum taastumine eluasemekinnisvarasektori nõrkuse. Suurriikide lõikes annavad hiljutised andmed vastakaid märke. Nii Hiinas kui ka USAs kiirenes SKP reaalkasv kolmandas kvartalis, samal ajal kui Ühendkuningriigis püsis see muutumatuna ja Jaapanis aeglustus, sest hoogne inflatsioon pärssis majandusaktiivsust ja tarbimist mõlemas riigis. Üleilmne SKP reaalkasv peaks olema 2024. aastal 3,1% ning nii 2025. kui ka 2026. aastal 3,2%, mis on üldjoontes kooskõlas septembri prognoosidega, kuid jääb aastatel 2012–2019 registreeritud pandeemiaeelsest keskmisest (3,6%) allapoole. USAs on majanduskasvu prognoosi ülespoole korrigeeritud. See kajastab „pehmema maandumise” ja inflatsioonitempo sujuvama aeglustumise ootusi. Ühendkuningriigis peaks suudetama majanduslangust vältida, kuid 2024. ja 2025. aasta kasvuprognoosi on allapoole korrigeeritud, kajastades kehvemaid näitajaid ja rahapoliitika karmistamise hilinenud mõju kiire inflatsiooni tingimustes. Areneva Aasia ja Hiina kasvuväljavaated jäävad üldjoontes samaks.

Maailmakaubanduse kasv jäi 2023. aastal loiuks keskkonnas, kus tarbimisharjumused pärast pandeemia lõppu normaliseerusid. Kaubandus peaks aga elavnema ja kasvama keskpikas perspektiivis rohkem kooskõlas üleilmse majandusaktiivsusega. 2023. aastal aeglustus keskmine aastane kaubanduskasv negatiivse siirdemõju toimel hinnanguliselt 1,1%ni, kuid samal ajal oli see hakanud juba teises kvartalis elavnema. Kehv aastane kasvunäitaja on seletatav järgmiselt: i) kaubanduse osakaal üleilmses kasvus oli väiksem, arvestades tarbimise suuremat osakaalu sisenõudluses; ii) areneva majandusega riigid, kelle kaubanduse elastsus on väiksem, andsid maailmamajanduse kasvu suurema panuse; ning iii) normaliseerusid mõned pandeemiaga seotud tegurid, mis olid kuni 2022. aastani kaubanduse kasvu toetanud. Viimati nimetatud tegurid on seotud nõudluses toimunud tagasipöördega kaupadelt teenuste juurde pärast seda, kui pandeemiaga seotud piiramismeetmetest täielikult loobuti. Septembri ettevaatega võrreldes on maailmakaubanduse ja euroala välisnõudluse 2023. aasta kasvuprognoose ülespoole korrigeeritud. Selle põhjuseks on Ühendkuningriigi, Hiina ja India oodatust paremad näitajad eelkõige teises kvartalis. Maailmakaubanduse kasv peaks ülejäänud ettevaateperioodil hoogustuma ja olema üldjoontes kooskõlas majandusaktiivsusega. Maailmakaubandus peaks 2024. ja 2025. aastal kasvama 3,0% ning 2026. aastal 3,2%. 2023. aasta septembri ettevaatega võrreldes on maailmakaubanduse kasvuprognoose allapoole korrigeeritud. See kajastab uut hinnangut selle kohta, kui kiiresti peaks maailmakaubanduse elastsus taastuma oma oodataval pikaajalisel tasemel. Euroala välisnõudlus peaks kasvama 2024. aastal 2,6%, 2025. aastal 2,9% ja 2026. aastal 3,1%, mis on samuti vähem kui eelmises ettevaates.

Tabel

Rahvusvaheline keskkond

(aastane muutus protsentides)

Detsember 2023

September 2023

2023

2024

2025

2026

2022

2023

2024

2025

SKP reaalkasv (v.a euroala)

3,3

3,1

3,2

3,2

3,3

3,2

3,0

3,2

Maailmakaubandus (v.a euroala)1)

1,1

3,0

3,0

3,2

5,3

0,2

3,2

3,3

Euroala välisnõudlus2)

0,8

2,6

2,9

3,1

6,5

0,1

3,0

3,0

Üleilmne tarbijahinnaindeks (v.a euroala)

5,0

4,4

3,4

2,9

7,6

4,8

4,2

3,2

Konkurentide ekspordihinnad omavääringus3)

-0,3

3,2

2,7

2,6

16,0

0,4

2,8

2,5

Märkus. Andmeid saab alla laadida makromajanduslike ettevaadete andmebaasist EKP veebilehel.
1) Arvutatakse impordi kaalutud keskmisena.
2) Arvutatakse euroala kaubanduspartnerite impordi kaalutud keskmisena.
3) Arvutatakse euroala kaubanduspartnerite ekspordi deflaatori kaalutud keskmisena.

Üleilmsel tasandil peaks aastane koguinflatsioon ettevaateperioodil aeglustuma ja euroala konkurentide ekspordihinnad tõenäoliselt normaliseeruvad. Üleilmse tarbijahinnaindeksi koguinflatsioon peaks sel aastal jõudma 5,0%ni ja seejärel järk-järgult aeglustuma, jõudes 2026. aastal 2,9%ni. Üleilmset inflatsiooniprognoosi on 2023. aasta septembri ettevaatega võrreldes veidi ülespoole korrigeeritud, kajastades eelkõige Türgi inflatsiooniväljavaate ülespoole korrigeerimist. Euroala konkurentide ekspordihinnad (riikide omavääringutes) langesid 2023. aasta teises kvartalis hinnangute kohaselt oma pikaajalistest keskmistest kasvumääradest allapoole, sest toormehindade langus jätkus ning euroalasisene ja väline voogsurve leevenes. Toormehindade langusest tingitud pärssiva mõju leevenedes peaksid ekspordihinnad taas elavnema ning 2023. aasta septembri ettevaatega võrreldes on neid korrigeeritud 2023. aastaks allapoole ja 2024.–2025. aastaks ülespoole.

Euroala kaubanduse väljavaade püsib vaoshoitud, sest kõrged energiahinnad ja viimase aasta jooksul toimunud euro efektiivse kallinemise viitajaga mõju pärsivad konkurentsivõimet. Euroala reaalekspordi näitajad olid 2023. aasta teises kvartalis väga kehvad ja hinnangute kohaselt jätkus nende langus ka kolmandas kvartalis hoolimata sellest, et euroala välisnõudlus elavnes. Ekspordi turuosade väljavaated on nüüd hinnangute kohaselt märkimisväärselt madalamad, kui prognoositi 2023. aasta septembri ettevaates. Alates 2023. aasta neljandast kvartalist peaks ekspordikasv elavnema. Ekspordihindade konkurentsivõime püsib siiski surve all, kajastades euro efektiivset kallinemist alates 2022. aasta teisest poolest ja euroala ettevõtete kogetavaid kõrgeid energiahindu. Küsitlusandmed osutavad uute eksporditellimuste vähenemisele nii teenindussektoris kui ka töötlevas tööstuses, samal ajal kui mahajäämus tellimustes on langenud rekordmadalale tasemele. Selle tulemusel peaks euroala eksport jääma tagasihoidlikuks, mis on ettevaateperioodil üldjoontes kooskõlas välisnõudlusega. Samuti on see vastavuses pandeemiajärgse dünaamikaga, mille põhjal võib arvata, et ekspordi elastsus välisnõudluse suhtes on vähenenud. Ühtlasi näib, et euroala import on muutunud vähem tundlikuks nõudluse suhtes. Pärast hinnangulist langust 2023. aasta kolmandas kvartalis peaks import kasvama ettevaateperioodil impordinõudlusega võrreldes varasemast tagasihoidlikumalt. Kaubanduse väiksem elastsus võib kajastada mitmeid tegureid, näiteks impordi puhul sisenõudluse pööret vähem kaubandusmahukate komponentide, nt teenuste poole, või ekspordi puhul euroala ettevõtete konkurentsiprobleeme. Kokkuvõttes peaks netokaubandus avaldama 2024. aastal SKP kasvule negatiivset mõju, muutuma 2025. aastal üldjoontes neutraalseks ja 2026. aastal mõnevõrra kasvu toetama (vt joonis 2). Euroala jooksevkonto ülejääk peaks stabiliseeruma ligikaudu 1% juures SKPst, mis jääb pandeemiaeelsest tasemest tunduvalt allapoole.

Joonis 2

Euroala reaalne SKP – jaotus peamisteks kulukomponentideks

(aastane muutus protsentides; aastane osakaal protsendipunktides)

Märkus. Andmed on hooajaliselt ja tööpäevade arvu järgi korrigeeritud. Varasemad näitajad võivad erineda Eurostati värskeimatest andmetest, mis on avaldatud pärast käesoleva ettevaate koostamise lõppkuupäeva. Vertikaalne joon tähistab ettevaateperioodi algust.

Tööturg peaks mõningasest jahtumisest hoolimata püsima vastupidav ning tööhõive kasv (SKP suhtes) on tagasihoidlikum kui 2023. aastal. Koguhõive kasv peaks aeglustuma, kuid jääma positiivseks, alanedes 2,3%-lt 2022. aastal 1,4%-le 2023. aastal ning stabiliseerudes siis 2024–2026. aastal 0,4% juures (vt joonis 3). 2023. aasta septembri ettevaatega võrreldes on tööhõive kasvu korrigeeritud kogu ettevaateperioodiks (kumulatiivselt) 0,6 protsendipunkti võrra ülespoole, mis tähendab, et tööviljakuse kasvu on allapoole korrigeeritud. Selline areng kajastab eeldust, et praeguses loiu majanduskasvu keskkonnas jätkatakse varutööjõu hoidmise poliitikat, mis väheneb ettevaateperioodi hilisematel aastatel, kui majandus taas elavneb. Kokkuvõttes peaks tööviljakuse kasv ettevaateperioodil hoogustuma, kuid tööviljakuse tase jääb oma pikaajalisest lineaarsest suundumusest märkimisväärselt allapoole. Töötuse määr peaks lühiajaliselt veidi tõusma ja olema 2024. aastal 6,6%, alanedes seejärel ülejäänud ettevaateperioodi jooksul keskmiselt 6,5%-le 2025. aastal ja 6,4%-le 2026. aastal. Ehkki see vastandub 2023. aasta septembri ettevaates prognoositud väikesele tõususuundumusele, jääb endiselt püsima üldine hinnang, et tööturu olukord on pingeline.

Joonis 3

Euroala tööturg

(protsent tööjõust (vasak telg); aastane muutus protsentides (parem telg))

Märkus. Vertikaalne joon tähistab ettevaateperioodi algust.

Infokast 3
Lähis-Ida konflikti võimaliku edasise eskaleerumise stsenaariumianalüüs

Selles stsenaariumianalüüsis uuritakse 2023. aasta detsembri ettevaate põhistsenaariumit ohustavaid erakordseid riske, mis tulenevad Lähis-Ida konflikti võimalikust edasisest eskaleerumisest. 2023. aasta detsembri põhiprognoosis eeldatakse, et praegune konflikt jääb geograafiliselt piiratuks ja seetõttu ei avalda see euroala majandusele eeldatavasti märkimisväärset majanduslikku mõju lisaks sellele, mida on juba täheldatud. Üleilmsete finantsturgude reaktsioon konflikti puhkemisele on olnud vaoshoitud, väljendudes esialgu naftahinna ja majandusliku ebakindluse tagasihoidlikus kasvus. See on kooskõlas euroala piiratud kaubandus- ja finantssidemetega konfliktist mõjutatud piirkondadega. Siinses infokastis esitatud stsenaariumis eeldatakse konflikti ulatuslikku ja pikaajalist süvenemist ning Hormuzi väina osalist sulgemist, millel oleks maailmamajandusele ja euroalale raskemad tagajärjed, kui on eeldatud 2023. aasta detsembri põhiprognoosis. See tooks kaasa häired majandustegevuses eelkõige konflikti otseselt kaasatud riikides, aga ka kõrgemad energiatoormehinnad ning laiema majandusliku ebakindluse ja finantsturu häirete kasvu (vt joonis A). Sellist stsenaariumit peetakse erakordse riski stsenaariumiks ja arvestades konflikti arenguga seotud suurt ebakindlust, tuleks hinnangutesse suhtuda suure ettevaatusega.

Joonis A

Lähis-Ida konflikti võimaliku eskaleerumise stsenaarium

a) Sünteetiline energiahinnaindeks

b) USA aktsiaturu volatiilsuse indeks (VIX)

c) Euroala välisnõudluse kasv

(USD/MWh)

(indeks)

(kõrvalekalle põhistsenaariumist protsendipunktides)

Märkus. Sünteetiline energiahinnaindeks arvutatakse nafta- ja gaasihindade kaalutud keskmisena. Naftahinna stsenaarium põhineb naftahinna elastsusel naftatarnešokkide suhtes. Vt Caldara, D., Cavallo, M. ja Iacoviello, M., „Oil price elasticities and oil price fluctuations”, Journal of Monetary Economics, kd 103/2019. Gaasihinna stsenaarium põhineb gaasihinna elastsusel gaasitarnešokkide suhtes. Vt Albrizio, S., Bluedorn, J., Koch, C., Pescatori, A. ja Stuermer, M., „Sectoral Shocks and the Role of Market integration: The Case of Natural Gas”, AEA Papers and Proceedings, American Economic Association, kd 113, lk 43–46, mai 2023. Volatiilsuse indeks põhineb Chicago optsioonibörsi (Chicago Board Options Exchange) indeksil VIX. Euroala välisnõudlusele avalduv mõju arvutatakse EKP üleilmse mudeli abil ning see hõlmab energiahindu, ebakindlust ja kaubandusmõju.

Konflikti hüpoteetilise eskaleerumise korral võivad nafta- ja gaasihinnad märkimisväärselt tõusta, eriti juhul, kui Hormuzi väin osaliselt blokeeritakse. Stsenaariumis eeldatakse, et ligikaudu kolmandik Hormuzi väina kaudu toimuvast nafta ja gaasi transiidist on häiritud, mis lisab pingeid üleilmsetele energiaturgudele. Selle tulemusena tõuseks naftahind 2024. aasta teises kvartalis peaaegu 130 USA dollarini barreli kohta ja gaasihind kerkiks 83 euroni MWh kohta (mis ületaks põhistsenaariumis eeldatud tasemeid vastavalt 57% ja 74%). Kokkuvõttes oleks sünteetiline energiahinnaindeks (mis hõlmab nii nafta- kui ka gaasihinda) 2024. aasta teises kvartalis põhistsenaariumis eeldatuga võrreldes 64% kõrgem ja 2026. aastal 36% kõrgem (vt joonis A, graafik a). Selline stsenaarium on äärmuslik, sest tõstaks energiahinnad üle optsioonidest tuletatud energiafutuurihindade jaotuse 75. protsentiili (vt ka infokast 4). Hormuzi väin ei ole kunagi olnud päriselt blokeeritud, samal ajal kui eeldatav nafta- ja gaasitarnešokk on püsivam kui ajaloos esinenud tarnešokid, sest energiaturud tasakaalustuvad tavaliselt kiiremini.

Eskalatsioonistsenaarium muudaks tõenäoliselt ebakindlamaks ka majandusväljavaate, põhjustades eratarbimise, investeeringute ja kaubanduse mahu vähenemist ning tuues kaasa finantsturuinstrumentide märkimisväärse ümberhindamise. Eskalatsioonistsenaariumis eeldatakse, et volatiilsusindeks VIX, mis on üleilmse ebakindluse lähendnäitaja, tõuseb 2024. aasta alguses ligikaudu 14 punkti (vt joonis A, graafik b) ehk umbes samas suurusjärgus kui pärast sõja algust Ukrainas ja varasemate geopoliitiliste sündmuste ajal Lähis-Idas. Seejärel peaks see järk-järgult naasma konfliktieelsele tasemele kooskõlas varasemate perioodide seaduspärase arenguga. Finantsturgude suure volatiilsusega kaasneks ettevõtete, tarbijate ja finantsturgude kindlustunde järsk vähenemine.

Eelnevast tulenev mõju üleilmsele majandusaktiivsusele ja euroala välisnõudlusele oleks märkimisväärne. Kui eeldada, et kohalik majandustegevus Iisraelis, Palestiinas, Liibanonis, Süürias ja Iraanis järsult kahaneb, oleks selle otsene mõju üleilmsele SKP-le ja euroala välisnõudlusele piirkonna väikese osakaalu tõttu väliskaubanduses siiski piiratud. Seevastu stsenaariumis eeldatud kõrgemad nafta- ja gaasihinnad suurendaksid üleilmset hinnasurvet ja kahandaksid üleilmset SKPd, vähendades seeläbi veelgi nõudlust euroala ekspordi järele, ehkki mõningase viivitusega. Üleilmse ebakindluse kasv pidurdaks ka üleilmset majandustegevust. Kokkuvõttes aeglustuks euroala välisnõudluse kasv 2024. aastal 2023. aasta detsembri põhistsenaariumiga võrreldes 1,2 protsendipunkti võrra (vt joonis A, graafik c).

Euroala majanduskasv aeglustuks kõrgemate energiahindade, ebakindluse ja rahvusvaheliselt ülekanduvate mõjude tagajärjel, samal ajal kui tarbijahinnainflatsioon kiireneks peamiselt kõrgemate energiahindade tõttu (vt joonis B). Samamoodi kui maailmamajandust pärsiksid kõrgemad nafta- ja gaasihinnad ning suurenenud ebakindlus otseselt ka euroala majandustegevust, sest kodumajapidamised ja ettevõtted piiraksid šoki tõttu reaaltarbimist ja investeeringuid. Ühtlasi vähendaksid rahvusvaheliselt ülekanduvad mõjud välisnõudlust euroala ekspordi järele, mis kahandaks veelgi kogunõudlust. Kokkuvõttes on euroala SKP hinnanguline reaalkasv 2024. aastal 0,7 protsendipunkti ja 2025. aastal 0,3 protsendipunkt võrra väiksem kui 2023. aasta detsembri põhiprognoosis. Kasv peaks taastuma 2026. aastal, kuna ebakindluse mõju peaks selleks ajaks järk-järgult taanduma. Euroala ÜTHI-inflatsioon kiireneks 2024. aastal 0,9 protsendipunkti ja 2025. aastal 0,4 protsendipunkti võrra eeskätt kõrgemate üleilmsete energiahindade tõttu.

Joonis B

Stsenaariumi mõju euroala SKP reaalkasvule ja ÜTHI-inflatsioonile

(kõrvalekalle põhistsenaariumis prognoositud aastasest kasvumäärast protsendipunktides)

SKP reaalkasv

ÜTHI-inflatsioon

Allikad: EKP-BASE mudeli simulatsioonid ja EKP ekspertide arvutused.
Märkus. Simulatsioonid tehti prognooside alusel, mis põhinevad tagasivaatavatel ootuspõhistel elementidel ning välistekkelisel raha- ja eelarvepoliitikal. Vahetuskursi puhul võetakse arvesse mõju euro ja USA dollari vahetuskursile ning euro nominaalsele efektiivsele vahetuskursile. Üldine mõju euroala majanduskasvule ja inflatsioonile hõlmab energiahindade, ebakindluse ja kaubandusmõju. Ebakindlusšokkide mõju hinnatakse väljaspool mudelit sarnasel viisil, nagu on kirjeldatud infokastis „Venemaa-Ukraina sõjast tuleneva ebakindluse mõju euroala majandustegevusele”, EKP majandusülevaade 4/2022.

3 Eelarveväljavaade

Eelarvepoliitika kurss peaks ettevaateperioodil ja eriti 2024. aastal karmistuma (vt tabel 3). Euroala eelarvepoliitilised meetmed on jätkuvalt suuresti toetavad, kajastades varasemaid meetmeid, eelkõige 2020. aastal seoses koroonaviiruse (COVID-19) pandeemiaga võetud meetmeid ning alates 2022. aastast võetud energiatoetusmeetmeid. Selle toetuse osaline lõpetamine toob aga kaasa eelarvepoliitika kursi (mõõdetuna muutusena tsükliliselt kohandatud esmases eelarveseisundis[7]) karmistumise ettevaateperioodil ja eriti 2024. aastal, kui lõpeb suur osa energiahindu ja inflatsiooni kompenseerivatest toetustest. Eelarvepoliitika kurss muutub 2025. ja 2026. aastal veidi rangemaks ülejäänud toetusmeetmete edasise kärpimise ja kaudsete maksude tõusu tõttu. 2023. aasta septembri ettevaatega võrreldes nähakse 2023. ja 2025. aastaks ette euroala eelarvepoliitika kursi mõningast täiendavat karmistumist, kuid 2024. aastal peaks see kujunema pisut vaoshoitumaks. Olemasolevate energiameetmetega seotud eelarvekulu ülespoole korrigeerimine selgitab umbes poolt 2024. aasta eelarvepoliitika kursis tehtud kohandustest. Eelkõige kaaluvad Prantsusmaa elektriettevõtete makstavad madalamad energiamaksud ja Hispaanias võetud uued meetmed üles elektri ja gaasi hinnalae oodatust varasema kaotamise Saksamaal (see tuleneb Saksamaa Liitvabariigi konstitutsioonikohtu hiljutisest otsusest erakorralise krediidi kasutamise kohta). Muudatuste kõrval energiahindadele suunatud meetmetes tulenevad kaalutlusõigusel põhinevate meetmete korrektuurid mõnevõrra suurematest siiretest ja valitsussektori tarbimise kasvust. Need kaks tegurit kajastavad osaliselt palkade ja pensionide kasvu, sest need on otseselt või kaudselt – ja viitajaga – indekseeritud hindadega.

Tabel 3

Euroala eelarveväljavaade

(protsent SKPst)

Detsember 2023

September 2023

2022

2023

2024

2025

2026

2022

2023

2024

2025

Eelarvepoliitika kurss
(kohandatud ELi taasterahastu toetustega)1)

0,5

0,3

0,7

0,1

0,1

0,7

0,1

0,8

0,0

Valitsussektori eelarvetasakaal
(% SKPst)

-3,6

-3,1

-2,8

-2,7

-2,6

-3,6

-3,2

-2,8

-2,9

Struktuurne eelarvetasakaal
(% SKPst)2)

-3,6

-3,2

-2,7

-2,6

-2,7

-3,2

-3,0

-2,4

-2,5

Valitsussektori koguvõlg
(% SKPst)

90,9

88,7

88,3

88,1

88,1

91,4

89,0

88,6

88,5

Märkus. Andmeid saab alla laadida makromajanduslike ettevaadete andmebaasist EKP veebilehel.
1) Eelarvepoliitika kurssi mõõdetakse muutusena tsükliliselt kohandatud esmases eelarveseisundis, millest on maha arvatud valitsussektori abi finantssektorile. Tulude poolel on andmeid kohandatud ka ELi taasterahastust oodatavate toetustega. Negatiivne näitaja tähendab eelarvepoliitika lõdvendamist.
2) Arvutatakse valitsussektori bilansina, millest on maha arvatud majandustsükli üleminekumõjud ja meetmed, mis on Euroopa Keskpankade Süsteemi määratluse kohaselt liigitatud ajutiseks.

Euroala eelarveväljavaade peaks ettevaateperioodil paranema. Eelarvepuudujääk peaks 2024. aastal vähenema 2,8%ni SKPst ja jääma ülejäänud ettevaateperioodi jooksul allapoole 3% kontrollväärtust. 2026. aastal peaks eelarvepuudujääk olema 2022. aasta näitajast 1,0 protsendipunkti võrra väiksem. See tuleneb eeskätt tsükliliselt kohandatud esmase eelarvepuudujäägi vähenemisest aastatel 2023–2026, mis kaalub üles intressimaksete suurenemise, mis on eeldatavasti siiski tagasihoidlik võrreldes turuintressimäärade tõusuga, sest mõju ülekandumine on järkjärguline, kuna euroala riigivõlakirjade järelejäänud tähtaeg on suhteliselt pikk. Septembri ettevaatega võrreldes jääb euroala eelarvetasakaalu 2024. aasta prognoos samaks, sest mõne riigi näitajate ülespoole korrigeerimist tasakaalustab suurem prognoositud eelarvepuudujääk enamikus teistes riikides. Euroala võla ja SKP suhtarv peaks jätkuvalt vähenema ja jõudma 2026. aastal 88,1%ni. Selle põhjuseks on kasvu-/intressimäärade negatiivne vahe, mis kaalub täielikult üles esmase puudujäägi ja oodatavate positiivsete eelarvepositsiooniväliste võlamuutuste mõju. 2023. aasta septembri ettevaatega võrreldes on võla ja SKP suhtarvu allapoole korrigeeritud, tingituna tasemenihkest, mis tuleneb mitme riigi SKP ülespoole korrigeerimisest 2021. aastal.

4 Hinnad ja kulud

ÜTHI-inflatsioon peaks aeglustuma keskmiselt 5,4%-lt 2023. aastal 2,7%-le 2024. aastal ja 2,1%-le 2025. aastal ning seejärel 1,9%-le 2026. aastal (vt joonis 4). Pärast ÜTHI-inflatsiooni jõulist aeglustumist 2,4%ni novembris on väga lühikeses perspektiivis oodata selle ajutist kiirenemist, mis tuleneb peamiselt positiivsetest baasefektidest energiakomponendis ja mõne eelarvepoliitilise toetusmeetme lõppemisest (vt joonis 5). Selle tulemusena peaks energiahindade inflatsioon 2024. aastal kiirenema, tasakaalustades osaliselt toiduainehindade inflatsiooni ja ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) edasist aeglustumist. See tähendab, et koguinflatsioon aeglustub 2024. aastal vaid vähehaaval. Alates 2024. aasta lõpust peaksid kõik inflatsiooni põhikomponendid jätkuvalt leevenema, toetades ÜTHI-koguinflatsiooni jõudmist EKP sihttasemele 2025. aasta teisel poolel (vt joonis 6).

Joonis 4

Euroala ÜTHI-inflatsioon

(aastane muutus protsentides)

Märkus. Vertikaalne joon tähistab ettevaateperioodi algust. ÜTHI-inflatsiooni prognooside väärtusvahemikud põhinevad varasematel prognoosimisvigadel pärast võõrväärtuste kohandamist. Värvilised jooned (tumedaimast heledaimani) tähistavad vastavalt 30%, 60% ja 90% tõenäosust, et ÜTHI-inflatsiooni tulemus jääb vastavate väärtusvahemike piiresse. Vt EKP ekspertide 2023. aasta märtsi makromajanduslik ettevaade euroala kohta, infokast 6.

Joonis 5

Energiakomponendist tulenevate baasefektide kumulatiivne mõju ÜTHI-koguinflatsioonile alates novembrist 2023

(protsendipunktides)

Allikad: Eurostat ja EKP arvutused.
Märkus. Baasefektid viitavad aastase inflatsioonimäära muutustele avalduvale mõjule, mis on tingitud 12 kuu tagustest erakordsetest hinnamuutustest võrreldes pikaajalise keskmise kuise inflatsioonimääraga. Baasefektide kumulatiivne mõju esitatakse konkreetse vaatluskuu suhtes. Näiteks energiahindade baasefekt kiirendaks ÜTHI-koguinflatsiooni 2023. aasta novembri inflatsioonimääraga võrreldes 2024. aasta juunis 1,6 protsendipunkti võrra. Ehkki joonisel kujutatud kumulatiivsed baasefektid on positiivsed, peaks ÜTHI-inflatsioon 2024. aasta jooksul aeglustuma (vt joonis 4), sest toiduainete ja ÜTHI (v.a energia ja toiduained) komponentide aastase inflatsioonimäära langus enam kui tasakaalustas ÜTHI energiahindade inflatsiooni baasefektidest tingitud tõusu.

Energiahindade inflatsioon peaks ajutiselt jõuliselt kiirenema, kuid aeglustub 2024. aasta teisel poolel taas ning jõuab 2025. ja 2026. aastal nulli lähedale. Energiahindade aastase inflatsioonimäära tõus lähiajal kajastab 2023. aasta detsembris peamiselt positiivset baasefekti (vt joonis 5) ja 2024. aastal energiahindade inflatsiooniga seotud kompenseerivate eelarvemeetmete lõppemist (millel on eriti tugev mõju gaasi- ja elektrihindadele). Nende meetmete muutmine alates 2023. aasta detsembrist kiirendab hinnanguliselt ÜTHI-koguinflatsiooni 2024. aastal ligikaudu 0,4 protsendipunkti võrra. Baasefektidest ja valitsuse meetmete lõppemisest tulenev tõusumõju kaalub tõenäoliselt täielikult üles energiatoorme (nafta, gaas ja elekter) hindade ning CO2 heite hindade hiljutise languse. Tõusumõju taandudes põhjustab eeskätt energiatoorme futuurihindade kerge langustrend eelduste kohaselt ÜTHI energiahindade inflatsiooni mõningase aeglustumise ettevaateperioodi lõpus.

Toiduainehindade inflatsioon peaks voogsurve leevenemise toel 2024. aastal järsult ja seejärel mõõdukamas tempos aeglustuma. Toiduainehindade inflatsioonimäära hiljutine märkimisväärne alanemine peaks eelduste kohaselt jätkuma ning see peaks langema jätkuvalt kõrgelt 6,9% tasemelt 2023. aasta novembris 2,6% tasemele 2024. aasta viimases kvartalis. See kajastab voogsurve märkimisväärset leevenemist seoses toidu- ja energiatoormehindade langusega. Seejärel peaks toiduainehindade inflatsioon järk-järgult pidurduma ja jõudma 2026. aastal 2,3%ni, mis on ikka veel pisut kõrgem kui COVID-19 pandeemia eelne 2,1% pikaajaline keskmine määr, sest prognooside kohaselt takistab kiiremat langust jätkuvalt suur tööjõukulude surve.

Joonis 6

Euroala ÜTHI-inflatsioon – jaotus põhikomponentideks

(aastane muutus protsendipunktides)

Märkus. Vertikaalne joon tähistab ettevaateperioodi algust.

ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) peaks ettevaateperioodil järk-järgult aeglustuma (vt joonis 7). Prognooside kohaselt väheneb see 2023. aasta novembri 3,6%-lt 2024. aasta neljandas kvartalis 2,7%-le ning langeb seejärel veelgi, jõudes 2025. ja 2026. aastal vastavalt keskmiselt 2,3% ja 2,1% tasemele. Lähiajal peaks hindadega seotud voogsurve taandumine avaldama tugevat langusmõju, samal ajal kui suurem tööjõukulude surve hoogustab eeldatavasti ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained). ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) areng kogu ettevaateperioodil kajastab varasema voogsurve ja pakkumispoolsete kitsaskohtade mõju taandumist, nõudluse normaliseerumist pärast majanduse taasavanemist COVID-19 pandeemia järel ning EKP rahapoliitika karmistumist. ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) tempokamat aeglustumist ettevaateperioodil takistab leevenev, kuid endiselt tugev tööjõukulude arengust tulenev tõususurve, mida peaks üksnes osaliselt korvama ühiku kohta arvestatav kasum.

Joonis 7

Euroala ÜTHI-inflatioon (v.a energia ja toiduained)

(aastane muutus protsentides)

Märkus. Vertikaalne joon tähistab ettevaateperioodi algust. ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) prognooside väärtusvahemikud põhinevad varasematel prognoosimisvigadel pärast võõrväärtuste kohandamist. Värvilised jooned (tumedaimast heledaimani) tähistavad vastavalt 30%, 60% ja 90% tõenäosust, et ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) tulemus jääb vastavate väärtusvahemike piiresse. Vt EKP ekspertide 2023. aasta märtsi makromajanduslik ettevaade euroala kohta, infokast 6.

2023. aasta septembri ettevaatega võrreldes on ÜTHI-inflatsiooni prognoosi korrigeeritud 2023. ja 2024. aastaks vastavalt 0,2 protsendipunkti ja 0,5 protsendipunkti võrra allapoole, kuid 2025. aasta prognoos jääb samaks. 2024. aasta prognoosi allapoole korrigeerimine on tingitud peamiselt energia ja ÜTHI (v.a energia ja toiduained) komponentide hiljutistest üllatavatest andmetest ning energiatoorme madalamatest futuurihindadest. 2024. aasta jooksul peaksid suurem euroalasisene kulusurve (kajastatuna tööjõu ühikukulude kasvu ülespoole korrigeerimises) ja euro eeldatav odavnemine järk-järgult hoogustuma ja lõpuks domineerima jääma, tuues kaasa ÜTHI (v.a energia ja toiduained) inflatsiooni mõningase ülespoole korrigeerimise 2025. aastaks. 2025. aasta koguinflatsiooni prognoosi ei ole seevastu muudetud, sest ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) ülespoole korrigeerimist peaks tasakaalustama energiahindade inflatsiooni allapoole korrigeerimine, mis tuleneb nafta- ja gaasifutuuride hindade veidi järsemast allapoole langevast kõverast.

Tabel 4

Hindade ja kulude areng euroalal

(aastane muutus protsentides)

Detsember 2023

September 2023

2022

2023

2024

2025

2026

2022

2023

2024

2025

ÜTHI

8,4

5,4

2,7

2,1

1,9

8,4

5,6

3,2

2,1

ÜTHI energiakomponent

37,0

-1,9

1,2

0,3

-0,1

37,0

-1,3

5,6

1,4

ÜTHI toiduainete komponent

9,0

10,9

3,2

2,5

2,3

9,0

10,9

3,1

2,3

ÜTHI (v.a energia)

5,1

6,3

2,8

2,4

2,1

5,1

6,4

2,9

2,2

ÜTHI (v.a energia ja toiduained)

3,9

5,0

2,7

2,3

2,1

3,9

5,1

2,9

2,2

ÜTHI (v.a toiduained, energia ja kaudsete maksude muutused)1)

3,9

5,0

2,7

2,3

2,1

3,9

5,1

2,9

2,2

SKP deflaator

4,6

5,6

2,9

2,5

1,9

4,6

5,7

3,1

2,5

Impordideflaator

17,4

-2,9

1,0

2,3

2,0

17,4

-2,2

1,6

1,7

Tööjõu ühikukulud

3,3

6,1

4,1

2,6

2,0

3,2

5,8

3,5

2,4

Hüvitis töötaja kohta

4,4

5,3

4,6

3,8

3,3

4,3

5,3

4,3

3,8

Tööviljakus2)

1,1

-0,8

0,4

1,1

1,2

1,1

-0,5

0,8

1,3

Märkus. SKP, impordideflaatori, tööjõu ühikukulude, töötaja kohta makstavate hüvitiste ja tööviljakuse andmed on hooajaliselt ja tööpäevade arvu järgi korrigeeritud. Varasemad näitajad võivad erineda Eurostati värskeimatest andmetest, mis on avaldatud pärast käesoleva ettevaate koostamise lõppkuupäeva. Andmeid (sh kvartaalse sagedusega) saab alla laadida makromajanduslike ettevaadete andmebaasist EKP veebilehel.
1) Allindeks põhineb kaudsete maksude tegeliku mõju prognoosidel. See võib erineda Eurostati andmetest, milles eeldatakse, et kaudsete maksude mõju avaldub ÜTHIs kohe ja täiel määral.
2) Mõõdetakse reaalse SKPna töötaja kohta.

Ehkki nominaalpalga kasv püsib eelduste kohaselt tugev, saades tuge endiselt pingelistest tööturutingimustest, peaks see aja jooksul järk-järgult aeglustuma, kui inflatsioonihüvitistest ja miinimumpalga tõusust tulenev surve taandub. Töötaja kohta makstava hüvitise kasv peaks aeglustuma 5,3%-lt 2023. aastal 3,3%-le 2026. aastal. Kasvumäära prognoosi on septembri ettevaatega võrreldes 2024. aastaks ülespoole korrigeeritud, kuid 2025. aasta prognoos jääb samaks. 2024. aasta prognoosi ülespoole korrigeerimine kajastab pingelisemat olukorda tööturul ja kollektiivlepinguga määratud palkade eeldatavat suuremat tõusu lähiajal. Jõulisem palgakasv tähendab ka seda, et alates inflatsiooni järsust kiirenemisest vähenenud ostujõud taastub eeldatavasti 2024. aasta lõpuks ehk veidi varem, kui prognoositi septembri ettevaates. Tööjõu ühikukulude kasv on eeldatavasti jõudnud oma tipptasemeni ja peaks märkimisväärselt aeglustuma. Seda toetab osaliselt tööviljakuse prognoositav kasv (vt joonis 8), mis jääb eelduste kohaselt siiski allapoole ajaloolist suundumust.

Joonis 8

Euroala tööjõu ühikukulude jaotus

(aastane muutus protsendipunktides)

Märkus. Vertikaalne joon tähistab ettevaateperioodi algust.

Euroalasisene hinnasurve mõõdetuna SKP deflaatori kasvuna peaks oma praeguselt rekordiliselt kõrgelt tasemelt järk-järgult alanema sedamööda, kuidas esmalt väheneb kasumite kasv ja seejärel tööjõu ühikukulude kasv (vt joonis 9). SKP deflaatori aastakasv saavutas oma haripunkti (6,1%) 2023. aasta esimesel poolel ja peaks 2024. aasta lõpuks langema kiiresti 2,6%ni. Seejärel pidurdub kasv mõõdukamas tempos ja jõuab 2026. aastal keskmiselt 1,9%ni. Ka ühiku kohta arvestatava kasumi kasv jõudis 2023. aasta alguses oma tipptasemele ja peaks muutuma 2024. aastal negatiivseks. Sellise arengu põhjal võib eeldada, et alates 2023. aasta teisest poolest tasakaalustavad kasumid osaliselt suhteliselt kiiret tööjõukulude kasvu.[8] Tööjõu ühikukulu kasvu aeglustudes hoogustub alates 2025. aastast ühiku kohta arvestatava kasumi suurenemine, mida toetab kasvuväljavaate paranemine ja tööviljakuse kasvu taastumine.

Joonis 9

Euroala SKP deflaator – jaotus tulude poolel

(aastane muutus protsendipunktides)

Märkus. Vertikaalne joon tähistab ettevaateperioodi algust.

Pärast 2022. aasta kiiret tõusu langes impordihindade aastakasvu määr 2023. aastal miinuspoolele, kuid peaks toormehindadest tulenevate baasefektide taandudes taas tõusma, enne kui normaliseerub ettevaateperioodi lõpu poole. Impordideflaatori kasv on prognoosi kohaselt järsult pidurdunud, langedes 17,4%-lt 2022. aastal –2,9%-le 2023. aastal. Seejärel peaks see muutuma positiivseks ning olema 2024. aastal 1,0% ja 2025. aastal 2,3% tasemel ning aeglustuma 2026. aastal 2,0%ni, mis on üldjoontes kooskõlas konkurentide ekspordihindade prognoositava arenguga (vt infokast 2).

Infokast 4
Tundlikkusanalüüs: energia- ja toiduainehindade alternatiivsed arengusuunad

Arvestades energiatoorme hindade edasise arenguga seotud suurt ebakindlust, hinnatakse käesolevas analüüsis nafta- ja gaasitoorme hindade oletatavate alternatiivsete arengusuundade mõju majandusväljavaatele. Ehkki eurosüsteemi ekspertide ettevaade põhineb infokastis 1 kirjeldatud tehnilistel eeldustel, on käesoleva analüüsi alternatiivsed langus- ja tõususuunad tuletatud 25. ja 75. protsentiiliga jaotusest, mis on saadud nafta- ja gaasihinna optsioonidest tuletatud neutraalsetest tihedustest seisuga 23. november 2023 (selle kuupäeva seisuga on koostatud 2023. aasta detsembri ettevaate tehnilised eeldused). Nii nafta- kui ka gaasihinna jaotused näitavad, et 2023. aasta detsembri ettevaate tehniliste eeldustega on seotud tõusuriskid, sest põhiprognoosi eeldused on lähemal 25. protsentiilile kui 75. protsentiilile. Need riskid on eriti märgatavad gaasifutuuride hindade puhul. Ühtlasi lähtutakse nii nafta- kui ka gaasihindade puhul püsivhindade eeldusest. Iga juhtumi puhul arvutatakse sünteetiline energiahinnaindeks (nafta- ja gaasihindade kaalutud keskmine) ning alternatiivsete arengusuundade mõju hinnatakse ettevaates kasutatavate EKP ja eurosüsteemi makromajanduslike mudelite abil. Tabelis A on esitatud nende mudelite alusel prognoositud keskmine mõju SKP reaalkasvule ja ÜTHI-inflatsioonile.

Tabel A

Energiahinna alternatiivsete arengusuundade mõju

1. stsenaarium: 25. protsentiil

2. stsenaarium: 75. protsentiil

3. stsenaarium: püsivhinnad

2024

2025

2026

2024

2025

2026

2024

2025

2026

(kõrvalekalle põhistsenaariumist protsentides)

Naftahind

-16,5

-26,6

-30,4

13,2

21,7

28,7

7,1

12,1

16,6

Gaasihind

-20,5

-31,2

-33,3

25,3

44,7

56,0

-8,1

-1,4

18,1

Sünteetiline energiahinnaindeks

-17,7

-25,8

-27,5

22,6

34,4

42,5

0,7

6,5

17,1

(kõrvalekalded põhistsenaariumi kasvumääradest protsendipunktides)

SKP reaalkasv

0,1

0,2

0,1

-0,1

-0,2

-0,1

0,0

0,0

0,0

ÜTHI-inflatsioon

-0,7

-0,7

-0,4

0,8

0,9

0,7

0,1

0,2

0,4

Märkus. Käesolevas tundlikkusanalüüsis kasutatakse sünteetilist energiahinnaindeksit, milles on ühendatud nafta- ja gaasifutuuride hinnad. 25. ja 75. protsentiil viitavad nafta- ja gaasihinna optsioonidest tuletatud riskineutraalsetele tihedustele seisuga 23. november 2023. Püsiv nafta- ja gaasihind on vastav väärtus sama kuupäeva seisuga. Makromajanduslik mõju põhineb EKP ja eurosüsteemi ekspertide mitmest makromajanduslikust mudelist saadud keskmistel tulemustel.

Sarnane tundlikkusanalüüs on koostatud rahvusvaheliste toiduainehindade alternatiivsete arengusuundade kohta, mis viitavad mõningastele tõusriskidele. Selles analüüsis eeldatakse, et alates 2024. aasta esimesest kvartalist järgivad nisu ja maisi rahvusvahelised toormehinnad optsioonidest tuletatud hindade 10. ja 90. protsentiili arengusuunda seisuga 23. november 2023. Need jaotused osutavad mõningastele tõusuriskidele, kajastades tõenäoliselt kliimariskide ja ilmastikunähtuse El Niño koostoimet, mis võib veelgi suurendada üldistest kliimamuutustest tingitud äärmuslike ilmastikunähtuste esinemissagedust. Ühtlasi kajastavad tõusuriskid Ukraina sõjast tulenevat jätkuvat ebakindlust üleilmsete teraviljatarnete suhtes. Alternatiivsete arengusuundade mõju euroala inflatsiooniprognoosile hinnatakse ettevaates kasutatavate eurosüsteemi makromajanduslike mudelite elastsusnäitajate abil ning need on esitatud tabelis B. Analüüsis eeldatud toiduainehindade alternatiivsete arengusuundade mõju euroala SKP reaalkasvule oleks väga väike.

Tabel B

Toiduainehindade alternatiivsete arengusuundade mõju

(kõrvalekalded põhistsenaariumi kasvumääradest protsendipunktides)

1. stsenaarium: 10. protsentiil

2. stsenaarium: 90. protsentiil

2024

2025

2026

2024

2025

2026

Nisuhind maailmaturul

-14,2

-9,1

0,4

24,3

4,9

0,1

Maisihind maailmaturul

-14,6

-7,7

-0,6

22,8

11,5

4,5

ÜTHI-inflatsioon

-0,1

-0,1

-0,1

0,1

0,2

0,1

Märkus. Selles tundlikkusanalüüsis viitavad 10. ja 90. protsentiil nisu- ja maisihindade optsioonidest tuletatud neutraalsetele tihedustele seisuga 23. november 2023. Optsioonidest tuletatud tihedused arvestatakse ümber mõjuks euroala põllumajandustootjate hindadele. Makromajanduslikku mõju arvutatakse ettevaates kasutatavate eurosüsteemi makromajanduslike mudelite elastsusnäitajate abil.

Infokast 5
Võrdlus teiste institutsioonide ja erasektori prognoosidega

Eurosüsteemi ekspertide 2023. aasta detsembri ettevaade on üldjoontes kooskõlas teiste prognoosidega. Eurosüsteemi ekspertide ettevaates prognoositakse 2024. aastaks suuremat SKP reaalkasvu kui Consensus Economicsi värskeimas uuringus avaldatud erasektori prognoosides, kuid väiksemat kasvu kui teiste rahvusvaheliste institutsioonide prognoosides. 2025. aasta kasvuettevaade jääb kitsama vahemiku keskele ja 2026. aasta oma teiste kõnealuse aasta kohta kättesaadavate prognooside vahemiku kõige alumisse ossa. Eurosüsteemi ekspertide ÜTHI-inflatsiooni ettevaade 2024. aastaks on vahemiku alumises osas, kõrgem kui Consensus Economicsi detsembri prognoosis ja madalam kui rahvusvaheliste institutsioonide prognoosides. 2025. aasta ettevaade jääb vahemiku keskele, kuid 2026. aasta oma teistest kõnealuse aasta kohta kättesaadavatest prognoosidest veidi allapoole.

Tabel

Euroala SKP reaalkasvu ja ÜTHI-inflatsiooni hiljutiste prognooside võrdlus

(aastane muutus protsentides)

Avaldamisaeg

SKP reaalkasv

ÜTHI-inflatsioon

2024

2025

2026

2024

2025

2026

Eurosüsteemi ekspertide ettevaade

detsember 2023

0,8

1,5

1,5

2,7

2,1

1,9

Consensus Economics

detsember 2023

0,5

1,4

1,5

2,4

1,9

2,0

OECD

november 2023

0,9

1,5

2,9

2,3

Euroopa Komisjon

november 2023

1,2

1,6

3,2

2,2

Survey of Professional Forecasters

oktoober 2023

0,9

1,5

2,7

2,1

IMF

oktoober 2023

1,2

1,8

1,7

3,3

2,2

2,0

Allikad: Consensus Economics Forecasts (7. detsember 2023, andmed 2025. ja 2026. aasta kohta pärinevad 2023. aasta oktoobri uuringust); OECD Economic Outlook (29. november 2023, nr 114); Euroopa Komisjoni koostatud majanduse vaheprognoos (sügis 2023, 15. november 2023); EKP Survey of Professional Forecasters (27. oktoober 2023); IMF World Economic Outlook (10. oktoober 2023).
Märkus. Kuna kõnealused prognoosid koostati eri ajal, siis ei saa neid omavahel ega ka eurosüsteemi ekspertide ettevaatega otseselt võrrelda. Lisaks kasutatakse eelarvepoliitikat, finantsturge ja euroalaväliseid muutujaid, sh nafta-, gaasi- ja muid toormehindu käsitlevate eelduste väljatöötamisel erinevaid meetodeid. Eurosüsteemi ekspertide makromajanduslikus ettevaates kasutatakse tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP reaalkasvu aastaseid kasvumäärasid, kuid Euroopa Komisjoni ja IMFi prognoosides on need tööpäevade arvuga korrigeerimata. Muude organisatsioonide prognoosides ei täpsustata, kas andmed on tööpäevade arvuga korrigeeritud või mitte.

© Euroopa Keskpank, 2023

Postiaadress 60640 Frankfurt am Main, Germany
Telefon +49 69 1344 0
Veebileht www.ecb.europa.eu

Kõik õigused on kaitstud. Taasesitus õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Terminite kohta saab täpsemat teavet EKP seletavast sõnastikust.

HTML ISBN 978-92-899-5763-2, ISSN 2529-4660, doi:10.2866/895621, QB-CF-23-002-ET-Q


  1. Tehnilised eeldused, näiteks naftahindade ja vahetuskursside kohta, põhinevad andmetel seisuga 23. november 2023. Üleilmse majanduskasvu ettevaate koostamine jõudis lõpule 23. novembril ja euroala käsitlev makromajanduslik ettevaade koostati seisuga 30. november 2023. Ettevaade hõlmab ka ÜTHI kiirhinnangut 2023. aasta novembri kohta. Ettevaade hõlmab aastaid 2023–2026. Nii pikka ajavahemikku käsitleva ettevaatega kaasneb väga suur ebakindlus, mida tuleb ettevaate tõlgendamisel silmas pidada. Vt artikkel „The performance of the Eurosystem/ECB staff macroeconomic projections since the financial crisis”, EKP majandusülevaade 8/2019. Vt tabelites ja joonistel sisalduvaid andmeid eraldi failis: http://www.ecb.europa.eu/pub/projections/html/index.en.html. EKP ja eurosüsteemi ekspertide varasemad makromajanduslikud ettevaated on tervikuna kättesaadavad makromajanduslike ettevaadete andmebaasis EKP veebilehel. Andmebaas hõlmab rohkem muutujaid, kui on esitatud siinses ettevaates, kusjuures mitmed neist on toodud kvartaalse sagedusega.

  2. Eurostat avaldas rahvamajanduse arvepidamise andmed 7. detsembril 2023 ehk pärast 2023. aasta detsembri ettevaate koostamise lõppkuupäeva. See hõlmas 2023. aasta teise kvartali kvartalikasvu näitaja allapoole korrigeerimist 0,2%-lt 0,1%-le.

  3. Vt infokast „A model-based assessment of the macroeconomic impact of the ECB’s monetary policy tightening since December 2021”, EKP majandusülevaade 3/2023.

  4. Euroala riikide kümneaastase tähtajaga võlakirjade nominaalseid intressimäärasid käsitlev eeldus põhineb riikide kümneaastaste võrdlusvõlakirjade kaalutud keskmisel tulususel, mis on kaalutud SKP aastakasvu näitajatega ja mida on pikendatud EKP arvutatud euroala kümneaastaste võlakirjade tulukõverast tuletatud forvardprofiiliga. Kahe seeria vaheline esialgne erinevus hoitakse ettevaateperioodil muutumatuna. Eeldatakse, et konkreetsete riikide riigivõlakirjade tulususe ja euroala vastava keskmise näitaja erinevus jääb ettevaateperioodil samaks.

  5. Tehnilised eeldused toormehindade kohta põhinevad futuuriturgude eeldataval arengul, võttes aluseks 23. novembril 2023 lõppenud kahenädalase perioodi keskmise.

  6. Selles infokastis toodud viited maailmamajanduse ja/või üleilmsete majandusnäitajate koondandmetele ei hõlma euroala.

  7. Eelarvepositsioon on kohandatud ka ELi taasterahastu toetustega. Vt tabeli 3 all olevat märkust.

  8. Lisateavet SKP deflaatori komponentide jagunemise ja ühiku kohta arvestatava kasumi rolli kohta inflatsioonianalüüsis vt Hahn, E., „How have unit profits contributed to the recent strengthening of euro area domestic price pressures?”, infokast, EKP majandusülevaade 4/2023 ning Arce, O., Hahn, E. ja Koester, G., „How tit-for-tat inflation can make everyone poorer”, EKP blogi, 30. märts 2023.