PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Frankfurt Maini ääres, 24. juuli 2025

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.

EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Inflatsioon on praegu meie keskpika aja eesmärgiks seatud 2% tasemel. Laekunud andmed on üldjoontes kooskõlas meie varasema hinnanguga inflatsiooniväljavaatele. Euroalasisene hinnasurve on jätkuvalt leevenenud ning palkade kasv on aeglustunud. Osaliselt meie varasemate intressimäärakärbete mõjul on majandus osutunud keerulises üleilmses keskkonnas üldjoontes vastupanuvõimeliseks. Samal ajal püsib keskkond eeskätt kaubandusvaidluste tõttu erakordselt ebakindel.

Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub keskpika aja jooksul eesmärgiks seatud 2% tasemel. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

Tänased otsused on avaldatud pressiteates, mis on kättesaadav EKP veebilehel.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Esimeses kvartalis oli majanduskasv oodatust jõulisem. Osaliselt oli see tingitud sellest, et ettevõtted tõid oma eksporditegevuse kõrgemate tariifide ootuses ettepoole. Kasvu soodustas ka eratarbimise ja investeeringute elavnemine.

Hiljutised uuringud osutavad üldjoontes tagasihoidlikule kasvule nii töötleva tööstuse sektoris kui ka teenindussektoris. Samal ajal muudavad kõrgemad tegelikud ja prognoositavad tariifid, tugevam euro ja püsiv geopoliitiline ebakindlus ettevõtted investeeringute tegemisel rohkem kõhklevaks.

Tööturu hea olukord, reaalsete sissetulekute kasv ja erasektori tugevad bilansid toetavad jätkuvalt tarbimist. Töötuse määr oli mais 6,3%, mis on peaaegu madalaim tase alates euro kasutuselevõtust. Sisenõudlust, sealhulgas eluasemeturul, toetab rahastamistingimuste leevenemine. Aja jooksul peaksid kasvu toetama ka valitsuste suuremad investeeringud kaitse- ja taristuvaldkonda.

EKP nõukogu leiab, et rohkem kui kunagi varem on praeguses geopoliitilises keskkonnas äärmiselt oluline euroala ja selle majandust kiireloomuliselt tugevdada. Eelarve- ja struktuuripoliitika eesmärk peaks olema suurendada majanduse tootlikkust, konkurentsivõimet ja vastupidavust. Valitsused peaksid seadma esmatähtsaks eesmärgiks kasvu edendavad reformid ja strateegilised investeeringud, tagades samal ajal riikide rahanduse jätkusuutlikkuse. Oluline on kujundada selget ja nõudlikku ajakava järgides lõplikult välja hoiuste ja investeeringute liit ning viia lõpule pangandusliidu loomine. Samuti tuleb kiiresti sisse seada õigusraamistik digieuro võimalikuks kasutuselevõtuks. EKP nõukogu väljendab heameelt eurogrupi võetud kohustuse üle parandada avaliku sektori kulutuste tulemuslikkust, kvaliteeti ja koosseisu ning toetab Euroopa ametiasutuste jõupingutusi vastastikust kasu toovate aspektide säilitamiseks maailmakaubanduses.

Inflatsioon

Aastane inflatsioon oli mais 1,9% ja juunis 2,0%. Energiahinnad juunis tõusid, kuid püsivad endiselt eelmisel aastal täheldatud tasemest allpool. Toiduainehindade inflatsioon aeglustus veidi ja alanes 3,1%ni. Kaubahindade inflatsiooni näitaja langes juunis 0,5%ni, samal ajal kui teenusehindade inflatsioon kiirenes 3,2%lt mais 3,3%-le juunis.

Alusinflatsiooni näitajad on üldjoontes kooskõlas meie keskpika aja eesmärgiga, milleks on 2%. Tööjõukulud on jätkuvalt alanenud. Töötaja kohta makstava hüvitise aastakasvu näitaja, mis oli eelmise aasta viimases kvartalis 4,1%, langes käesoleva aasta esimeses kvartalis 3,8%-le. Koos tööviljakuse jõulisema kasvuga toetas see tööjõu ühikukulude kasvu pidurdumist. Ettevaatavad näitajad, sealhulgas EKP palgabaromeeter ning ettevõtete, tarbijate ja kutseliste prognoosijate palgaootuste uuringud, osutavad palgakasvu edasisele aeglustumisele.

Tarbijate lühiajalised inflatsiooniootused, mis eelnenud kuudel kerkisid, alanesid nii mais kui ka juunis. Enamik pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajaid on praegu endiselt ligikaudu 2% tasemel, mis aitab kaasa inflatsiooni stabiliseerumisele sihteesmärgi lähedal.

Riskihinnang

Majanduskasvu väljavaatega on jätkuvalt seotud langusriskid. Peamised riskid on seotud üleilmsete kaubanduspingete ja neist tingitud ebakindluse edasise süvenemisega, mis võib vähendada eksporti ning pärssida investeeringuid ja tarbimist. Halvenev meeleolu finantsturgudel võib kaasa tuua rahastamistingimuste karmistamise ja suurendada riskikartlikkust ning vähendada ettevõtete ja kodumajapidamiste valmidust investeerida ja tarbida. Geopoliitilised pinged, nagu Venemaa põhjendamatu sõjategevus Ukrainas ja Lähis-Idas vallandunud traagiline konflikt, on endiselt suure ebakindluse allikas. Kui aga kaubandus- ja geopoliitilistele pingetele leitaks kiire lahendus, võiks see meeleolu parandada ja majandusaktiivsust tugevdada. Kasvu võivad hoogustada kaitse- ja infrastruktuurikulutuste suurendamine ja tööviljakust edendavad reformid. Ettevõtete kindlustunde paranemine ergutaks ka erasektori investeeringuid.

Inflatsiooniväljavaade on üleilmse kaubanduspoliitika volatiilsuse tõttu tavapärasest ebakindlam. Tugevam euro võib aeglustada inflatsiooni oodatust rohkem. Inflatsioon võib osutuda aeglasemaks ka juhul, kui kõrgemate tariifide tulemusel väheneks nõudlus euroala ekspordi järele ning ülemäärase tootmisvõimsusega riigid suunaksid ümber oma ekspordi euroalale. Kaubanduspinged võivad suurendada volatiilsust ja riskikartlikkust finantsturgudel ning see võib pärssida sisenõudlust ja aeglustada seeläbi ka inflatsiooni. Inflatsioon võib aga kujuneda kiiremaks, kui üleilmsete tarneahelate killustumine kergitaks impordihindu ja süvendaks tootmisvõimsuse piiranguid euroalal. Kaitse- ja infrastruktuurikulutuste suurendamine võib samuti inflatsiooni keskpika aja jooksul hoogustada. Toiduainehindu võivad oodatust rohkem tõsta äärmuslikud ilmastikuolud ja kliimakriisi levik laiemalt.

Finants- ja monetaartingimused

Turuintressimäärad on pärast juunis toimunud istungit tõusnud, seda eriti pikemate tähtaegade puhul. Samal ajal on ettevõtete laenuvõtmine meie varasemate intressimäärakärbete toimel jätkuvalt vähem kulukas. Uute ettevõttelaenude keskmine intressimäär alanes 3,8%-lt aprillis 3,7%-le mais. Turupõhise laenamise maksumus on samuti alanenud ja oli mais 3,6%. Kuigi ettevõttelaenude kasv aeglustus mais 2,5%-le, elavnes ettevõtete võlakirjade emiteerimine, kerkides aasta arvestuses 3,4%.

Samal ajal näitavad euroala pankade laenutegevuse värskeima uuringu tulemused, et ettevõttelaenude tingimused püsisid teises kvartalis üldjoontes muutumatuna. Ehkki pankade mure nende kliente ohustavate majandusriskide pärast avaldas laenutingimustele karmistavat mõju, tasakaalustas selle suuresti tugevam konkurents laenuandjate vahel. Samal ajal kasvas mõnevõrra ettevõtete laenunõudlus, saades tuge madalamatest intressimääradest, kuid üleilmse ebakindluse ja kaubanduspingete tõttu jäid ettevõtted endiselt ettevaatlikuks.

Uute hüpoteeklaenude keskmine intressimäär on alates käesoleva aasta algusest püsinud peaaegu muutumatu ja oli mais 3,3%. Nõudluse jõulise suurenemise toel kiirenes hüpoteeklaenude mahu kasv mais 2,0%ni, kuigi laenutingimused teises kvartalis mõnevõrra karmistusid.

Kokkuvõte

EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub keskpika aja jooksul eesmärgiks seatud 2% tasemel. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Meie intressimääraotsused sõltuvad meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

EKP nõukogu on valmis kõiki enda pädevusse kuuluvaid rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada inflatsiooni jätkusuutlik stabiliseerumine meie keskpika aja eesmärgi tasemel ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.