Digieuro: Euroopa ühine samm edasi

EKP juhatuse liikme Piero Cipollone sissejuhatav kõne Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjonis

Brüssel, 17. november 2025

Mul on hea meel olla taas teie ees, et anda ülevaade digieuro projekti kulgemisest. Arvamustevahetus sel teemal toimub siin komisjonis juba seitsmendat korda.

Oleme teinud edusamme nii seadusandlikes kui ka tehnilistes ettevalmistustes ning see on toonud meid lähemale olukorrale, kus on võimalik tagada, et keskpangaraha saab jätkata Euroopa kodanike, ettevõtete ja majanduse huvide teenimist digiajastul.

ELi nõukogu eesmärk on leppida aasta lõpuks kokku oma üldises lähenemisviisis õigusakti eelnõule^[1] ning teie komisjoni eesmärk on määrata kindlaks Euroopa Parlamendi seisukoht.

Oktoobris toimunud euroala tippkohtumisel tõstsid euroala juhid taas esile digieuro strateegilist tähtsust. Nad rõhutasid, kui oluline on kiiresti lõpule viia seadusandlik töö ja hoogustada muid ettevalmistavaid samme.^[2]

Tehnilise valmisoleku tagamiseks tegi EKP nõukogu hiljuti otsuse liikuda edasi digieuro projekti järgmisesse etappi.^[3]

Nüüd, kui valmistume digieuro võimalikuks kasutuselevõtuks, sooviksin käsitleda mõningaid korduvaid teemasid. Avalikes aruteludes kuulen sageli eeskätt järgmist nelja küsimust:

• Miks on meil vaja veel ühte uut makselahendust?
• Kas te ei sea ohtu pankade ärimudeleid?
• Kas digieuro asendaks sularaha?
• Kas seda saaks kasutada inimeste kontrollimiseks ja nende eraelu puutumatuse riiveks?

Vastan neile järgemööda.

Digitaalne sularahavorm

Esiteks, miks on siis digieuro vajalik? Lihtne vastus on: selleks, et kanda sularaha eelised üle digimaksetele.

Sularaha eeliseid on mitu: see on ELi institutsiooni ehk Euroopa Keskpanga emiteeritav keskpangaraha. Seda aktsepteeritakse kõikjal euroalal. Selle kasutamine on lihtne ja tasuta, sularaha on kaasav ning kaitseb kasutajate privaatsust. Uuringud näitavad, et tarbijate jaoks on need omadused olulised.^[4]

Sularaha ja selle eeliseid ei saa aga kasutada digimaksetes. Internetimaksed on siin asjakohaseks näiteks. Need moodustavad praegu üle ühe kolmandiku meie igapäevastest tehingutest.

Tarbijate jaoks vähendab sularaha puudumine veebitehingutes – ja digitaalsetes tehingutes laiemalt – valikuvõimalusi ja seega ka vabadust makseviisi valikul.

Kaupmeeste jaoks tähendab see kehvemat läbirääkimispositsiooni ja suuremaid kulusid digimaksete aktsepteerimisel, mille tulemusel nende marginaalid alanevad ja hinnad tarbijate jaoks tõusevad.

Digieuro eesmärk on neid probleeme lahendada, pakkudes digitaalset sularahavormi. Nõudlus selle järele on olemas. Eurosüsteemi korraldatud küsitluses väljendas 66% eurooplastest pärast digieurost teada saamist huvi selle kasutamist proovida^[5]. Kaupmehed on samal ajal rõhutanud digieuro potentsiaali muuta digimaksete aktsepteerimine nende jaoks lihtsamaks ja odavamaks.^[6]

Kuid eelkõige Euroopa jaoks on siin veel üks täiendav konkreetne ja väga oluline põhjus: sularahavormi puudumine ohustab meie strateegilist autonoomiat.

25 aastat pärast euro kasutuselevõttu ei ole meil ikka veel Euroopa makselahendust, mis võimaldaks inimestel arveldada kogu euroalal digitaalselt kõiki igapäevaseid makseid. Makseturu killustatus tähendab, et digitaalsete jaetehingute valdkonnas sõltub euroala endiselt välisriikide heatahtlikkusest. Selle kinnituseks on olemas tõendatavad andmed.

Praegu ei ole 20 euroala riigist viieteistkümnes oma siseriiklikku lahendust, mida kasutataks kauplustes märkimisväärse osa digimaksete tegemiseks, ja rohkem kui pooltes riikides puudub riigisisene laialdaselt aktsepteeritud lahendus e-kaubandusega seotud maksete arveldamiseks.^[7] Isegi need riigisisesed kaardimaksesüsteemid, mis mõnes riigis pakuvad Euroopa alternatiivi, tuginevad euroala piiriüleste tehingute puhul siiski Euroopa-välistele kaardimaksesüsteemidele. Praegu arveldatakse rahvusvaheliste kaardimaksesüsteemide kaudu kaks kolmandikku kaardipõhistest tehingutest euroalal.

Seega on meil konkreetne probleem, millele digieuro pakub selget lahendust. Digieuro pakub digitaalset sularahavormi, mis täiendab meie jaoks tuttavaid pangatähti ja münte. Sellega tagatakse, et nii füüsilised kui ka digitaalsed maksed toimivad alati, ilma et see sõltuks väljaspool Euroopat tehtavatest otsustest.

Digieuro on Euroopa taristule tuginev Euroopa digitaalne makselahendus. Kõik valitud teenusepakkujad on ELi kodanike kontrolli all tegutsevad ELi kodanikud.^[8] Ja see tagab, et euro jääb meie ainsaks arvestusühikuks, kaitstes meie rahapoliitilist suveräänsust isegi siis, kui laieneb stabiilsete krüptovarade – mis on praegu peamiselt nomineeritud välisvääringutes – ja tagamata krüptovarade kasutamine.

Pankade ärimudelite säilitamine ja nende pakutavate makseteenuste tõhustamine

Räägin nüüd sellest, milline on mõju pankadele. Digieuro võimaldab neil säilitada oma ärimudelid ja tõhustada enda pakutavaid makseteenuseid.

Oleme algusest peale ette näinud, et digieurot levitatakse pankade kaudu. Selle põhjuseks on asjaolu, et pankadel on oluline roll euroala majanduse rahastamisel ja rahapoliitika mõju ülekandumisel.

Oleme kavandanud digieuro nii, et selle teenuste puhul ei loobuta pankadest kui finantsvahendajatest. Samamoodi nagu sularaha puhul, ei tasustata ka digieuro hoiuseid. Neil on ka piirmäärad, et vältida hoiuste ülemäärase väljavoolu ohtu, samal ajal kui seotus kommertspangakontodega tagab, et inimesed saavad ka suurte summade korral digieuromakseid sujuvalt teha ja vastu võtta. Meie hiljutised tehnilised hinnangud kinnitavad, et digieuro kasutuselevõtt ei kahjustaks finantsstabiilsust.^[9]

Mis saab pankade maksevaldkonna kuludest ja millised on hüved?

Rahvusvahelistes kaardimaksesüsteemides vähenevad pankade saadavad tasud. Tasude ja andmete kadu kaasneb ka suurte tehnoloogiaettevõtete pakutavates mobiilimakselahendustes. Tulevikus kaotaksid nad tasusid, andmeid ja stabiilseid jaehoiuseid ka seoses stabiilse krüptovaraga, millel puuduvad hoidmispiirangud.

Digieuro hüvitamismudelis on aga tagatud, et iga kord, kui ühe eespool nimetatud süsteemi kaudu tehtav makse asendatakse digieurotehinguga, saavad pangad sellest kasu. Seda seetõttu, et eurosüsteem ei võta neilt teenustelt süsteemi- ega arveldustasusid. See võimaldab säästu, mida saab jaotada pankade ja kaupmeeste vahel. Ühtlasi tugevdab digieuro pankade läbirääkimispositsiooni rahvusvaheliste kaardimaksesüsteemide suhtes.

Digieuro võimaldab pankadel tõhustada ka enda pakutavaid makseteenuseid ja laiendada nende ulatust madalama hinnaga. Digieuro loob avatud aktsepteerimisvõrgustiku ja standardid, mida Euroopa erasektori algatustel (nt Wero ja EuroPA (European Payments Alliance)) on võimalik enda ärilise atraktiivsuse suurendamiseks ja üleeuroopalise haarde saavutamiseks võimendada.^[10] Nad saavad ka digieuro sujuvalt integreerida enda olemasolevatesse makselahendustesse (nt digirahakotid) või ühismärgistada selle füüsiliste kaartidega.^[11]

Lubage mul korrata: era- ja avaliku sektori lahenduste vahel ei ole konkurentsi. Pigem soovime näha vastastikku kasulikku koostööd, mis muudab Euroopa strateegilise autonoomia jaemaksete turul usaldusväärsemaks ja paremini saavutatavaks.

Kulude poolel oleme leidnud, et digieuroga seotud investeerimiskulud pankade jaoks on tõenäoliselt oluliselt väiksemad, kui mõnes välisuuringus prognoositud, ning need moodustavad ligikaudu 3,4% oluliste pankade iga-aastastest IT-uuenduste eelarvetest nelja aasta jooksul. Investeeringute kogusumma peaks olema laias laastus võrreldav läbivaadatud makseteenuste direktiivis esitatud prognoosiga ja tunduvalt väiksem kui ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) puhul.^[12]

Digieuro täiendab füüsilist sularaha, mitte ei asenda seda

Puudutan nüüd muret sularaha tuleviku pärast ja toonitan, et digieuro täiendab sularaha, mitte ei asenda seda – seega saab igaüks valida oma soovitud makseviisi.

Kooskõlas eurosüsteemi sularahastrateegiaga on meie eesmärk tagada, et füüsiline sularaha oleks ka edaspidi kättesaadav ja kogu euroalal aktsepteeritav nii maksevahendina kui ka väärtuse säilitajana.

Sularaha on keskpangaraha – europangatähti emiteerib EKP. Seega ei ole meil huvi sularaha ringlusselaskmist lõpetada. Vastupidi, sularaha emiteerimise ülesanne on meie mandaadis kesksel kohal.

EKP tegeleb praegugi europangatähtede kolmanda seeria väljatöötamisega. Käimasolev europangatähtede kujunduse muutmine ja tõhusamate turvaelementide kasutuselevõtt näitavad, et sularaha tulevik on EKP jaoks oluline.

Oleme aktiivselt toetanud ka sularaha seadusliku maksevahendi staatuse tugevdamist, mis on Euroopa Komisjoni kavandatud ühisraha paketi oluline osa ning aitab säilitada sularaha eelised, mida eelnevalt juba mainisin. Soovime, et inimesed saaksid oma äranägemisel jätkata sularaha kasutamist nii füüsilisel kui ka digitaalsel kujul.

Privaatsuse ja vabaduse kaitse

Digieuro kaitseb ka eurooplaste privaatsust ja vabadust. Mure selle pärast, et digieurot võiks kasutada järelevalvevahendina, on alusetu.

Esiteks pakub digieuro võrguväline funktsioon sularaha kasutamisega samaväärset privaatsust: raha liigub ühest rahakotist teise ning tehinguandmed on teada ainult maksjale ja makse saajale. Praegu ei võimalda sellist privaatsust ükski olemasolev makseviisi peale sularaha.

Teiseks, internetimaksete puhul ei ole eurosüsteemil võimalik maksjat ja makse saajat tuvastada. Tipptasemel tehnoloogia abil pseudonüümitakse ja krüpteeritakse kõik andmed. Seega ei näe me isikuandmeid, vaid ainult maksjat, makse saajat ja tehingusummat kajastavaid koode, mida ainult maksja ja makse saaja pangad saavad seostada konkreetsete isikute identiteediga. Isegi nende koodide puhul kehtivad väga ranged eeskirjad selle kohta, kellel on neile maksesüsteemi haldamisel juurdepääs. Samuti tagame, et seda on võimalik auditeerida.

Meie üle teevad järelevalvet sõltumatud andmekaitseasutused, et tagada ELi andmekaitseseaduse järgimine. Soovime, et nad oleksid meie tegevusest teadlikud ning üldsus saaks olla kindel, et talitame oma sõnade järgi. Oleme avatud ka tulevastele privaatsust kaitsvatele tehnoloogiatele, et võtta arenenum tehnoloogia kasutusele niipea, kui see on valmis rakendamiseks süsteemis, kus töödeldakse iga päev miljard tehingut.

Kolmandaks teevad pangad edaspidigi kontrolle pettuste, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks.

Neljandaks, digieuro ei hakka kunagi olema programmeeritav raha: selle kasutamist ei ole võimalik piirata eelnevalt kindlaks määratud eesmärkidega. Teisisõnu ei ole digieuro puhul piiranguid sellele, kus, millal või mis otstarbel tehtavateks makseteks saab seda kasutada.

Lõpetuseks rõhutan, et kedagi ei sunnita digieurot kasutama, see on üksnes täiendav makseviis. Need, kellel on endiselt kahtlusi, saavad jätkuvalt kasutada füüsilist sularaha või muid maksevahendeid.

Digieuro on nagu füüsiline sularaha, kuid digitaalsel kujul. See suurendab eurooplaste maksevabadust, pakkudes täiendavat võimalust digimaksete tegemiseks kogu euroalal.

Digieuro elluviimine

Digieuro elluviimine sõltub nii seadusandlikust kui ka tehnilisest valmisolekust.

Õigusaktidel on digieuro pakutavate hüvede tagamisel keskne roll. Digieuro kohustusliku levitamise ja seadusliku maksevahendi staatuse küsimused on eriti olulised, et tagada digieuro kättesaadavus igaühele ja selle kasutatavus kõigis digimaksetes. Ühtlasi on digieuro võrguteenused ja võrguvälised funktsioonid vastastikku täiendavad, ühendades digimaksete mugavuse sularaha vastupidavuse ja kättesaadavusega. See võimaldab digieurot kasutada igas olukorras alates e-kaubanduse platvormidest kuni kaugemate võrguühenduseta piirkondadeni välja.

Meie omalt poolt töötame selle nimel, et olla digieuro võimalikuks kasutuselevõtuks tehniliselt valmis. Senistele saavutustele^[13] tuginedes keskendub digieuro projekti uus etapp tehnilise suutlikkuse arendamisele. EKP nõukogu teeb digieuro kasutuselevõtu kohta lõpliku otsuse alles pärast seda, kui õigusaktid on vastu võetud. Eeldusel, et Euroopa kaasseadusandjad võtavad määruse digieuro kehtestamise kohta vastu järgmisel aastal, võiksid alates 2027. aasta keskpaigast toimuda katseprojekt ja esialgsed tehingud ning digieuro võiks olla esmakordseks kasutuselevõtuks valmis 2029. aastal.

Kokkuvõte

Lubage mul lõpetuseks öelda veel järgmist.

Digieuro kasutuselevõtt ei ole pelgalt tehniline projekt – see on oluline ja tulevikku suunatud samm tagamaks, et keskpangaraha teenib jätkuvalt eurooplaste huve üha digitaalsemas maailmas.

Digieuro täiendab europangatähti ja -münte, laiendades sularaha eeliseid digimaksetele. See annab euroalale võimaluse kasutada ühtset, suveräänset ja üldiselt aktsepteeritavat digimaksevahendit. Samuti aitab see Euroopa erasektori makselahendustel laiendada oma haaret.

Sellest saavad kasu nii tarbijad, kaupmehed kui ka pangad. Ühtlasi väheneb Euroopa sõltuvus Euroopa-välistest pakkujatest ning see tugevdab meie vastupanuvõimet, autonoomiat ja majanduslikku julgeolekut. Mida pikemalt me viivitame, seda hiljem need eelised realiseeruvad.

EKP toetab seadusandlikke arutelusid jätkuvalt oma tehnilise panusega ja annab läbipaistvat ajakohastatud teavet digieuro projekti edenemise kohta. Selleks oleme minu tänase sõnavõtu lisana avaldanud täiendavad materjalid.

Tänan teid tähelepanu eest!