Pilguheit möödunud aastale

2025. aastal suutis EKP viia inflatsiooni taas kooskõlla keskpika aja eesmärgiks seatud 2% tasemega. Enne seda oli inflatsiooninäitaja kerkinud järjestikuste kriiside, sealhulgas pandeemia ning Venemaa põhjendamatu Ukrainasse sissetungi majanduslike tagajärgede tõttu 2022. aasta lõpuks rekordiliselt kõrgeks.

Vastusena ühe põlvkonna suurimale inflatsioonišokile karmistas EKP rahapoliitikat enneolematult järsult, tõstes ajavahemikus 2022. aasta juulist kuni 2023. aasta septembrini baasintressimäärasid rekordilise 450 baaspunkti võrra ning lubades hoida intressimäärad piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on vajalik.

See otsus kandis vilja. Euroala inflatsioon aeglustus järsult ja alates 2024. aasta keskpaigast hakkas EKP oma rahapoliitikat järk-järgult leevendama. 2025. aasta alguses kulges inflatsioonitempo aeglustumine ootuspäraselt ja EKP prognoosis, et inflatsioon naaseb eesmärgiks seatud tasemele.

Aasta tõi aga kaasa suure geopoliitilise šoki. Euroopa suurim eksporditurg USA kehtestas ulatuslikud tollimaksud ning see ähvardas pärssida euroala kasvu ja muutis inflatsiooniväljavaate palju ebakindlamaks.

Inflatsioonimõju kujunes selles olukorras mõõdukaks. Euroopa hoidus ulatuslikest vastumeetmetest ja euro vahetuskursi tõus vähendas impordihindade survet.

Kuna inflatsiooni areng püsis prognoositud kursil, sai EKP nõukogu jätkata baasintressimäärade alandamist ning kärpis neljas järjestikuses etapis kokku 100 baaspunkti, et hoiustamise püsivõimaluse intressimäär jõuaks juuniks 2,00%ni.

EKP nõukogu lähtus iga otsuse tegemisel enda reageerivast lähenemisviisist, mis tugineb kolmele elemendile: hinnang inflatsiooniväljavaatele, alusinflatsiooni dünaamika ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhusus. Nõukogu otsused olid andmepõhised ja neid tehti igal istungil lähtuvalt olukorrast, võtmata baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

Samal ajal osutus euroala majandus keerulises üleilmses keskkonnas üllatavalt vastupidavaks.

See oli osaliselt tingitud asjaolust, et aasta esimestel kuudel tõid ettevõtted uute kaubandustõkete ootuses oma tegevust ettepoole, elavdades ajutiselt Euroopa töötlevat tööstust. See hoog rauges nii tollimaksude jõustumise tulemusel kui ka töötleva tööstuse sektori nõrgenemise tõttu seoses konkurentsivõime probleemidega.

Veelgi olulisem on aga see, et euroala majandust toetas sisenõudluse ilmne suurenemine, mis korvas täielikult välisšoki. 2025. aasta majanduskasvu vedas täielikult sisenõudlus.

Kõige rohkem optimismi süstis tõenäoliselt investeeringute areng.

Ettevõtlusinvesteeringud kasvasid jõudsalt tänu mittemateriaalsetele valdkondadele, nagu tehisintellekt, tarkvara ja digiteerimine, kuna Euroopa ettevõtted käsitlesid digitehnoloogia kasutuselevõttu pakilise teemana. Ning aasta lõpu poole hakkas Saksamaa suurendama oma kaitsekulutusi, mis on omakorda vastus uuele geopoliitilisele keskkonnale.

Euroala majanduskasv ulatus 2025. aastal 1,4%ni, mis on aasta alguses prognoositust peaaegu kolmandiku võrra kiirem ning annab tunnistust majanduse vastupanuvõimest.

Kõik see võimaldas EKP nõukogul hoida baasintressimäärad alates juulist muutumatuna. Kuna inflatsiooninäitaja püsis meie keskpika aja eesmärgi lähedal, pikemaajalised inflatsiooniootused olid stabiilsed ja rahapoliitika kurss üldjoontes neutraalne, oli EKP nõukogu igati valmis ja suuteline reageerima edasistele positiivsetele ja negatiivsetele šokkidele.

2025. aastal töötas EKP nõukogu välja ka selle, kuidas tõlgendada oma rahapoliitika strateegia hindamise kaudu tulevasi šokke ja neile reageerida. See toimus koostöös eurosüsteemiga ja jõudis lõpule juunis. Hindamise fookus oli 2021. aastal tehtud läbivaatamisega võrreldes kitsam ning hõlmas inflatsioonikeskkonna muutumisest ja selle tulemusel võetud poliitikameetmetest saadud kogemusi.

Hindamine kinnitas taas, et EKP strateegia nurgakiviks on keskpika aja sümmeetriline 2% inflatsioonieesmärk. Sümmeetriat laiendati ka reageerimisfunktsioonile: inflatsioonieesmärgist üles- või allapoole toimuvate ulatuslike ja püsivate kõrvalekallete korral võetakse sobivalt jõulisi või jätkusuutlikke rahapoliitikameetmeid. Samuti rõhutas EKP nõukogu, et oluline on arvesse võtta mitte ainult inflatsiooni ja majanduskasvu kõige tõenäolisemat arengut, vaid ka kaasnevaid riske ja ebakindlust. Selleks tehakse muu hulgas nii stsenaariumi- kui ka tundlikkusanalüüse.

Rahapoliitika kõrval tegi EKP 2025. aastal edusamme veel mitmes muus valdkonnas.

Kui Euroopas hoogustus arutelu regulatiivse keerukuse vähendamise üle, moodustas EKP nõukogu lihtsustamist käsitleva kõrgetasemelise rakkerühma, et töötada välja ettepanekud õigus-, järelevalve- ja aruandlusraamistike ühtlustamiseks. Rakkerühm avaldas aasta lõpus oma soovitused, et Euroopa Komisjon saaks neid kasutada koostatavas aruandes Euroopa pangandussüsteemi üldise olukorra kohta.

Märkimisväärne areng toimus ka turutaristu ja maksete valdkonnas.

Juunis võeti kasutusele eurosüsteemi tagatiste haldamise süsteem, mis asendab eraldiseisvad riiklikud platvormid tagatiste haldamise ühtse süsteemiga. TIPSi kaudu arveldatud välkmaksed eurodes suurenesid 132% tulenevalt välkmaksete määruse 2025. aasta nõuetest, millega kohustati euroala makseteenuse pakkujaid olema valmis välkmakseid vastu võtma ja saatma.

EKP nõukogu liikus edasi ka digieuro projekti järgmisse etappi, keskendudes tehnilisele valmisolekule, turu kaasamisele ja õigusloomeprotsessile, et olla valmis võimalikuks katseprojektiks 2027. aastal ja digieuro potentsiaalseks kasutuselevõtuks 2029. aastal.

Samal ajal jätkus töö europangatähtede uue kujundusega, kajastades EKP kindlat otsust säilitada digitaalse raha kõrval ka sularaha. EKP nõukogu valis välja motiivid pangatähtede järgmise seeria kahe võimaliku teema jaoks, milleks on „Euroopa kultuur: jagatud kultuuripaigad” ning „Jõed ja linnud: vastupidavus mitmekesisuses”. Juulis algatati uute pangatähtede kavandikonkurss.

EKP uuringute kvaliteet pälvis jätkuvalt laialdast rahvusvahelist tuntust, kajastades meie ekspertide kõrget professionaalsust. Laialdaselt kasutatava majandusuuringute indeksi (Research Papers in Economics) kohaselt on EKP praegu rahandusökonoomika valdkonnas maailmas esimesel kohal.

Aasta lõpuks oli euroala valmis tervitama Bulgaariat oma 21. liikmena. See kinnitas taas kord euro atraktiivsust süveneva geopoliitilise ebakindluse keskkonnas. Euroala kodanike toetus eurole ulatus kevadel rekordilise 83%ni ja püsis tugev kogu aasta jooksul.

Ükski eespool nimetatud saavutustest ei oleks olnud võimalik ilma EKP töötajate pühendumuse ja asjatundlikkuseta. Aastaaruandes antakse üksikasjalik ülevaade nende tööst 2025. aastal.

Frankfurt Maini ääres, mai 2026

Christine Lagarde

EKP president

Aasta arvudes

1 EKP rahapoliitika leevendas inflatsioonisurvet

Üleilmne majandustegevus püsis 2025. aastal kaubandusega seotud raskuste süvenemisest hoolimata kindel. USA kaubanduspoliitikas toimunud märkimisväärse muutuse mõju maailmamajanduse kasvule leevendasid toetavad poliitikameetmed, tehisaruga seotud jõulised investeeringud ja impordi ettepoole toomine. Maailmakaubandus kosus tänu ettepoole toodud impordile kõrgemate tollimaksude ootuses, kuid hoog rauges aasta lõpu poole sedamööda, kuidas see mõju taandus ja kõrgemate tollimaksude mõju realiseerus. Üleilmne inflatsioon jätkas taandumist, kuid aeglasemas tempos ja vähem sünkroonselt kui varasematel aastatel. Euro kallines nominaalse efektiivse vahetuskursina ja märgatavamalt ka USA dollari suhtes. Euroala majandus elavnes 2025. aastal mõõdukalt, kuid laiapõhjaliselt; tööviljakuse kasv muutus positiivseks, samal ajal kui tööhõive kasv takerdus pisut. Kasvudünaamikat toetas vähem piirav rahapoliitika, kuid majandus seisis silmitsi probleemidega, mis olid seotud tollimaksude ja geopoliitilisest olukorrast tuleneva ebakindlusega. Tööstussektori näitajad olid mõnevõrra volatiilsed, kuid teenuste omad olid stabiilsemad, tagades kindla kasvu. Koguinflatsioon liikus euroalal ka 2025. aastal EKP keskpika aja 2% eesmärgi poole. Seda tõukas tagant rahapoliitika varasem karmistamine, energiatoodete ja muude kui energiatoodete hindadest tuleneva tõususurve leevenemine ning üldisemalt väiksem impordihindade surve. Enamik alusinflatsiooni näitajaid muutus 2025. aastal järk-järgult veelgi mõõdukamaks, toetades koguinflatsiooni jõudmist sihttaseme ligidal olevate määrade poole. Sellises majanduskeskkonnas ning vähem piirava rahapoliitika ja pikaajaliste reaalintressimäärade tõusu tõttu muutus euroala tulukõver järsemaks ja aktsiahinnad kerkisid märkimisväärselt. Euroala ettevõtete ja kodumajapidamiste rahastamistingimused leevenesid ka aasta alguses ning jäid seejärel üldjoontes stabiilseks. Pangalaenude mahu taastumine jäi aga kesiseks ja laia rahapakkumise kasv oli loid.

1.1 Üleilmne majanduskasv püsis USA kaubanduspoliitikas toimunud nihkest hoolimata vastupidav

Maailmamajandus osutus 2025. aastal vastupidavaks ja kasvas endiselt mõõdukas tempos, mis jäi 2024. aastaga võrreldes 3,4% juures üldjoontes muutumatuks. Aastat iseloomustas suur nihe USA majanduspoliitika prioriteetides, millest tulenevalt tõusid USA tollimaksud peaaegu sajandi kõrgeimale tasemele. Kuigi kaubanduspartnerite vähene reaktsioon leevendas üldist mõju maailmamajandusele, jäi tulevaste kaubanduskokkulepetega seotud ebakindlus suureks (joonis 1.1) ja see varjutas kaubandusväljavaateid. Neist takistustest hoolimata toetas üleilmset majandustegevust mitu vastandlikku tegurit. Tehisaru arenguga seotud suured investeeringud hoogustasid tehnoloogiatoodetega kauplemist ja aitasid mõne riigi, eelkõige USA aktsiaturul kasvada. Lisaks kiirendasid ettevõtted ja kodumajapidamised tollimaksude võimaliku tõusu tingimustes välismaiste kaupade ette varumist, mis toetas (vähemalt ajutiselt) töötleva tööstuse toodangut ja eksporti, sealhulgas Hiinas. Üldiselt toetav poliitikameetmete kombinatsioon suuremates riikides – eriti eelarve poolel – vähendas kaubanduspingete pärssivat mõju veelgi. Aasta lõpu poole üleilmse majanduskasvu hoog siiski rauges, sest ajutised positiivsed tegurid kadusid, samal ajal kui kaubandustõkked ja ebakindlus avaldasid kindlustundele ja investeeringutele jätkuvalt survet, olgugi et vähem kui aasta esimesel poolel.

Joonis 1.1.

USA kehtivad tollimaksumäärad ja kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlus

a) USA kehtivad tollimaksumäärad	b) Kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlus
(kaupade imporditollimaksud protsentides)	(indeks)

Maailmakaubandus kosus 2025. aastal jõudsalt, 4,7%. See kajastas impordi jõulist kasvu esimesel poolaastal, mil kodumajapidamised ja ettevõtted kiirendasid kõrgemate tollimaksude ootuses nii tarbimis- kui ka investeerimisotsuste tegemist. Lisaks kohandati kaubandusmustreid uue tollimaksumaastikuga ja mõni voog suunati ümber teistesse riikidesse. Kaubandust, eriti Aasia riikidest pärit eksporti toetas ka suur nõudlus tehisaru kasutusele võtmist võimaldavate kaupade järele, sest USAs ja teistes arenenud majandusega riikides tehakse suuri investeeringuid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmetesse. Aasta teisel poolel aeglustus kaubanduse kasv märkimisväärselt, sest varem ettepoole toodud tellimused olid täidetud ja kõrgemate tollimaksude mõju realiseerus.

Üleilmne inflatsioon jätkas 2025. aastal aeglustumist, ehkki vähem sünkroonselt kui sellele eelnenud aastal. Üleilmne aastane tarbijahinnaindeksi inflatsioon aeglustus 2024. aasta detsembri 3,0%-lt 2025. aasta detsembris 2,2%-le (joonis 1.2). Aeglustumist pidurdas kaupade inflatsiooni hoogustunud kiirenemine, samal ajal kui teenuste hindade inflatsioon püsis paljudes riikides stabiilsena. Inflatsiooni areng varieerus riigiti. USAs püsis koguinflatsioon eesmärgist tempokam ning tollimaksude tõus tõi kaasa kaupade inflatsiooni märkimisväärse kiirenemise. Ühendkuningriigis oli inflatsioon 2025. aasta lõpus hoogsam kui eelneva aasta lõpus. Selle tingis riiklikult reguleeritud hindade ja toiduainete hindade tõus ning energiahindade varasema languse mõju taandumine. Hiinas jäi aga inflatsioon tagasihoidlikuks, peegeldades nõrka sisenõudlust, mis on seotud pikaajalise majanduslangusega kinnisvarasektoris ja tööstussektoris kestva ülevõimsusega.

Joonis 1.2.

Kogu- ja alusinflatsioon

a) Üleilmne koguinflatsioon ja selle komponendid	b) Inflatsioon suurema majandusega riikides
(aastamuutus protsentides; kuuandmed)	(aastamuutus protsentides; kuuandmed)

Joonis 1.3.

Naftahinnad ja Euroopa gaasihinnad

(vasakul teljel: USA dollarit barreli kohta; paremal teljel eurot megavatt-tunni kohta)

Energiahinnad olid 2025. aasta lõpus aastatagusest tasemest madalamad, kajastades nii nafta- kui ka Euroopa gaasihindade langust (joonis 1.3). Brenti toornafta hinnad langesid nõudlus- ja pakkumispoolsete tegurite koosmõjul 19%. Nõudluse poolel nõrgenes üleilmne majandustegevus aprillis alanud tollimaksude üle peetavate vaidluste tagajärjel. Pakkumise poolel tekitas OPEC+ tootmise järjestikune kasv turul aasta lõpuks märkimisväärse ülejäägi. Sellest hoolimata kõikusid hinnad juunis mõnevõrra, sest pinged Lähis-Idas kasvasid, eriti pärast Iisraeli ja USA rünnakuid Iraani vastu, ent see lühike tõus taandus pärast USA vahendatud vaherahu väljakuulutamist Gazas. Euroopa gaasihinnad langesid aasta lõpu võrdluses 42%, jäädes 2022. aasta tipptasemest tunduvalt allapoole. Gaasihinnad tõusid aasta alguses Venemaa ja Ukraina vahelise transiidilepingu lõppemise ning mure tõttu, et Euroopa gaasivarudest ei pruugi 2025.–2026. aasta talveks piisata. Seejärel hakkasid need langema. Kukkumine oli tingitud Euroopa suhteliselt väikesest tarbimisest, Aasia tagasihoidlikust nõudlusest veeldatud maagaasi järele ja aasta lõpu poole uutest väljavaadetest lõpetada Venemaa sõda Ukraina vastu.

Võrreldes 2024. aasta lõpuga kallines euro nominaalse efektiivse vahetuskursina 6,8% ja USA dollari suhtes 13,1%. Suurem osa kallinemisest dollari suhtes leidis aset aasta esimesel poolel. Selle muutuse põhjus oli suurem ebakindlus USA tollimaksupoliitika suhtes, mis avaldas survet dollarile ja tõi kaasa kapitalivoogude kiirenemise euroala varadesse, aga ka riskimaandamiskäitumise kohandamine ja euroala majanduse oodatust suurem vastupidavus. Järgnevatel kuudel kaubeldi euroga suhteliselt kitsas vahemikus, sest langus- ja tõususurve olid üldjoontes tasakaalus. Turu ootused selle suhtes, kui palju langetab USA föderaalreserv baasintressimäära, kõikusid uute majandusandmete laekudes korduvalt. Tollimaksudega seotud inflatsioonisurve kaldus toetama USA dollarit intressimäärakärbete ootuste alandamise kaudu, samal ajal kui märgid tööturu aeglustumisest avaldasid vastupidist mõju. Lisaks avaldas regulatiivne ja institutsiooniline ebakindlus koos USA föderaalvalitsuse tööseisakust tingitud muredega tõenäoliselt USA dollarile ebasoodsat mõju. Peale märkimisväärse kallinemise USA dollari suhtes tugevnes euro väliskaubanduse osatähtsusega kaalutuna. See kallines märkimisväärselt mõne Aasia vääringu, sealhulgas Jaapani jeeni (+12,9%) suhtes, sest Jaapani eelarve- ja rahapoliitilise hoiaku suhtes valitseb ebakindlus. Euro kallines ka teiste peamiste reservvääringute, näiteks naelsterlingi (+5,2%) ja Kanada dollari (+7,6%) suhtes. See odavnes aga veidi Šveitsi frangi (–1,0 %) suhtes, mis oli kasvanud ebakindluse ajal endiselt turvaline vääring.

1.2 Suurele üleilmsele ebakindlusele vaatamata püsis majandustegevus stabiilne

Euroala SKP reaalkasv, mis oli 2024. aastal 0,9%, kerkis 2025. aastal 1,4%ni (joonis 1.4). EKP järkjärgulisel üleminekul piiravalt neutraalsemale rahapoliitilisele kursile, leebema eelarvepoliitika ootustel ja taanduval inflatsioonil oli oluline osa majanduse mõõduka, kuid laiapõhjalise elavdamise toetamisel. Majandusmaastikku mõjutasid tugevalt ka geopoliitilised pinged ja tollimaksude, eriti USA omadega seotud suur ebakindlus ning kindlustunnet ja tootmisahelaid mõjutanud kõikuv geopoliitiline olukord mõnes maailma piirkonnas. Töötleva tööstuse mõnetine taastumine ja stabiilsem teenuste sektor olid olulised mõistmaks, miks püsis euroala majandus 2025. aastal keerulisest keskkonnast hoolimata suhteliselt vastupidav.

Joonis 1.4.

Euroala reaalne SKP ja kogulisandväärtus

(aastane muutus protsentides; osakaal protsendipunktides)

Tööstuse reaalne kogulisandväärtus kasvas pärast 2024. aasta 0,5% langust 2025. aastal 2,2%. Taastumine toimus peamiselt esimeses kvartalis. See kajastas tootmise ajutist kasvu, et tulla toime eksporditellimustega, mis USA administratsiooni hiljem kehtestatud kõrgemate tollimaksude ootuses ajas ettepoole toodi. Kasvudünaamika taandus sellegipoolest ülejäänud aasta jooksul märkimisväärselt, kajastades tollimaksude tõusu, kasvavat üleilmset konkurentsi, püsivalt kõrgeid energiahindu ning suurt majanduspoliitilist ebakindlust, mis küll järk-järgult väheneb. EKP baasintressimäärad olid valdava osa 2024. aastast püsinud kõrged, kuid selgemad märgid 2025. aasta alguses ees seisva leevenemise kohta vähendasid ebakindlust ja parandasid ettevõtete laenutingimusi. See aitas investeeringutel taastuda, eriti töötlevas tööstuses, kus neid piirasid suured rahastamiskulud. Teenuste reaalne kogulisandväärtus kasvas 2025. aastal 1,2%, olles küll 2024. aastal täheldatud 1,5%st aeglasem, kuid säilitades sellegipoolest euroala kasvu alampiiri. Teenuste sektori kasvu aeglustumine tulenes osaliselt kodumajapidamiste ettevaatlikkusest, mis kajastus kodumajapidamiste säästude kasvus püsivate geopoliitiliste riskide ja suure majandusliku ebakindluse tingimustes. Samal ajal püsisid digi- ja IT-teenused suhteliselt vastupidavad, saades kasu ettevõtete jätkuvatest investeeringutest automatiseerimisse, küberturvalisusesse ja tehisaru integreerimisse.

Eratarbimine suurenes 2025. aastal veidi, kasvades eelmise aastaga võrreldes 1,5%. Kaupade tarbimine hoogustus aasta alguses, samal ajal kui teenustega seotud kulutused kasvasid alates teisest kvartalist rohkem, kuid aeglustusid kolmandas kvartalis (joonis 1.5). Üldiselt kasvas kaupade tarbimine rohkem kui teenuste tarbimine (joonis 1.5). Reaalse kasutatava tulu kasv toetas kodumajapidamiste kulutusi. Sealjuures kasvas nominaalpalk jõuliselt edasi, inflatsioon üha aeglustus ja tööhõive kasv oli vastupidav, kuigi mõnevõrra nõrgem kui eelneval aastal. Eratarbimine jäi aga reaalse kasutatava tulu arengust endiselt maha, sest säästumäär püsis kõrge. See oli tingitud süvenenud geopoliitilistest riskidest ja majanduslikust ebakindlusest.

Joonis 1.5.

Euroala tarbimine, ehitussektorivälised investeeringud ja eluasemeinvesteeringud

(indeksid: 2022 = 100)

a) Eratarbimine

b) Investeeringud

Pärast järsku langust 2024. aastal, mis kajastas nõrka nõudlust ja karmistunud rahastamistingimuste viitajaga mõju, hakkasid eluasemeinvesteeringud 2025. aastal taastuma. See kajastas suurel määral rahastamistingimuste paranemist ja kodumajapidamiste reaalsete sissetulekute jätkuvat kasvu, mis mõlemad parandasid taskukohasust ja aitasid aasta jooksul eluasemenõudlust stabiliseerida. Sellest hoolimata jäid eluasemeinvesteeringud eratarbimisest ja ehitussektorivälistest investeeringutest tagasihoidlikumaks, mis andis märku, et nende taastumine on alles algusjärgus.

Ehitussektorivälised investeeringud (äriinvesteeringute puhul tavapärase rahvamajanduse arvepidamise näitaja, mille puhul on ehitus koguinvesteeringutest era- ja avaliku sektori investeeringute saadaoleva statistika puudumise tõttu välja jäetud) kasvasid 2025. aastal jõudsalt tänu paranenud nõudlusele ja leevenevatele rahastamistingimustele, sest EKP jätkas aasta esimesel poolel baasintressimäärade langetamist. Võrreldes 2024. aastaga kasvasid need kogu aasta kestnud märkimisväärse kvartalipõhise volatiilsuse tingimustes 2025. aastal kokkuvõttes 4,4%. Kui jätta välja Iirimaa volatiilsed immateriaalsed varad, mida suurel määral mõjutab hargmaiste ettevõtete tegevus, kasvasid äriinvesteeringud 2025. aastal 2,2% (joonis 1.5). See tulemus kajastab jätkuvat erinevust viimastel aastatel täheldatud materiaalsete ja immateriaalsete investeeringute dünaamikas. Investeeringuid materiaalsesse varasse, näiteks masinatesse, seadmetesse ja transporti pärssisid kõrgemad tollimaksud ja süvenenud ebakindlus. Seevastu mittemateriaalsed investeeringud kasvasid jõudsalt tänu digiteerimise arengule, eelkõige tehisaru ja tarkvara arendamise valdkondades. Lisaks toetas 2025. aastal investeeringuid kasumikasvu taastumine ja ELi taasterahastu „Next Generation EU“ ülekanduv mõju, mis aitas korvata konkurentsivõime vähenemise kahjulikku mõju. Ettevõtete sõnul pidurdas eelmisel aastal investeeringuid ka liiga koormav reguleerimine.

2025. aastal iseloomustasid kaubanduse arengut euroalal märkimisväärsed kõikumised ja struktuursed probleemid. Euroala eksport kasvas esimeses kvartalis hoogsalt tänu USA tollimaksude võimaliku tõusu tõttu ettepoole toodud tellimustele ja suures osas (eelkõige Iirimaalt pärit) ravimitarnete järsule kasvule. See oli siiski ajutine. Teises kvartalis vähenes eksport USA suuremate tollimaksude tõusu, tugeva euro ja tagasihoidliku üleilmse nõudluse tõttu, kusjuures ravimiekspordis toimusid järsud kõikumised. Kolmandas kvartalis hoogustus eksport tänu farmaatsiatoodete hoogsamale müügile Ameerika Ühendriikidesse, kuid selle kasvutempo püsis aeglane. USA ja ELi juulis sõlmitud kaubandusleping, millega USA kehtestas ELi kaupadele 15% tollimaksud, aitas leevendada endiselt suurt poliitilist ebakindlust (joonis 1.1). Ettevaatavad näitajad osutavad siiski töötleva tööstuse eksporditellimuste jätkuvale vähesusele. Import kasvas 2025. aastal mõõdukalt. Seda soodustas Hiinast pärit kaubamahu kasv, mis kajastas osaliselt kaubavahetuse ümbersuunamist Hiina ja USA pingete ning tugevama euro tõttu, mis vähendas impordikulusid. Ka euroala impordihinnad olid languses, sest energiatoodete hinnasurve leevenes edasi. Konkurentsivõimelise hinnaga Hiina kaupade sissevool suurendas Hiina töötleva tööstuse püsiva ülevõimsuse kontekstis konkurentsi kodumaiste tootjate jaoks, samal ajal kui Hiina kriitilise tähtsusega sisendite, näiteks haruldaste muldmetallide ekspordipiirangud tõid esile euroala tarneahelate haavatavuse.

Tööturg

Pärast varutööjõu hoidmise perioodi aeglustus tööhõive kasv 2025. aastal võrreldes viimaste aastatega ja küsitlusnäitajad viitasid sellele, et tööturud jahtusid aasta jooksul edasi (joonis 1.6). Töötuse määr kõikus 6,3% ja 6,4% vahel ning oli detsembris 6,3% – see on üks madalaimatest näitajatest alates euro kasutuselevõtust ja 1,2 protsendipunkti võrra madalam kui 2020. aasta jaanuaris täheldatud pandeemiaeelne tase. Kogu tööhõive ja töötundide koguarv suurenesid 2025. aastal vastavalt ligikaudu 0,7% ja 0,6%, st aeglasemalt kui reaalne SKP, mis kasvas 1,5%. Selline areng tõi kaasa tööviljakuse kasvu taastumise. Tööviljakuse kiirem kasv tõi esile varutööjõu hoidmise vähenemise, st ettevõtted, kes hoiavad tööl rohkem töötajaid, kui lühiajaline tootmisvajadus seda nõuab. See väljendub ka vabade töökohtade määras, mis langes 2022. aasta teise kvartali tipptasemelt 2025. aasta neljandas kvartalis 2,2%-le, mis on pandeemiaeelsest 2,3%-st madalam. Töötundide keskmine arv oli märkimisväärse volatiilsuse ja riikidevaheliste erinevuste taustal 2025. aastal languses.^[3] Tööjõus osalemise määr 15–74aastaste seas kerkis 2025. aasta neljandas kvartalis 66,2%ni, olles pandeemiaeelsest tasemest 1,6 protsendipunkti kõrgemal. Tööjõu kasvule aitasid kõige rohkem kaasa naised, vanemaealised töötajad, kõrgharidusega inimesed ja võõrtöötajad.

Joonis 1.6.

Tööturg

(vasakul teljel: aastamuutus protsentides; paremal teljel: protsendid)

1.3 Vajadus seada avaliku sektori kulutused esikohale ajal, mil eelarvepoliitiline manööverdamisruum on piiratud

Euroala valitsemissektori eelarvepuudujääk peaks 2024. aasta 3,1% ja 2023. aasta 3,5%ga võrreldes 2025. aastal mõnevõrra vähenema ja olema 3,0% SKPst (joonis 1.7). Eelarvepoliitika märkimisväärne karmistamine 2024. aastal tulenes sellest, et järk-järgult kaotati valitsuse ülejäänud meetmed, mis olid võetud kodumajapidamistele ja ettevõtetele kõrgete energiahindade ja inflatsiooni hüvitamiseks. 2025. aastaks prognoositud eelarvepoliitika mõõdukas karmistamine tuleneb seevastu kõrgematest maksudest ja sotsiaalkindlustusmaksetest, mis ei ole täielikult kooskõlas avaliku sektori esmaste kulutuste (sh taasterahastust „Next Generation EU“ rahastatud kirjete) suurema kasvu ja kerkivate intressimaksetega.

Joonis 1.7.

Euroala eelarvetasakaal ja selle komponendid

(protsentides SKPst)

Eelduste kohaselt kasvas juba 2024. aastal kõrgel tasemel – 86,6% SKPst – olnud euroala valitsemissektori võla suhe SKPsse 2025. aastal ligikaudu 87,3%ni SKPst. See püsib 2019. aasta pandeemiaeelsest 83,6%st tunduvalt kõrgemal (joonis 1.8). 2025. aastaks prognoositud võlasuhte kasv on tingitud esmase eelarvepuudujäägi koondnäitajast ja puudujäägi/võla positiivsest korrigeerimisest, mida üksnes osaliselt tasakaalustab intressimäärade ja majanduskasvu soodne, ehkki vähenev vahe.

Joonis 1.8.

Euroala valitsemissektori võlg

(protsentides SKPst)

Strateegilised kuluvajadused, sealhulgas kaitse-, taristu ning digi- ja rohepöörde valdkonnas, avaldavad koos elanikkonna vananemisega valitsemissektori võlale kasvusurvet.^[4] Eelkõige kaitsekulutuste puhul on mõni madalama võlatasemega euroala riik on kasutanud oma eelarvepoliitilist manööverdamisruumi. See on toonud kaasa suurema võla suhtarvu kui enne Venemaa tungimist Ukrainasse 2022. aastal. Üldisemalt võimaldab 2024. aasta aprillis vastu võetud läbivaadatud ELi eelarvejuhtimise raamistik teatavat eelarvepaindlikkust, et korvata osa kulusurvest. Tegelikult on mitu riiki kasutanud oma keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade raames võimalust pikendada struktuurireformide ja investeeringute eest konsolideerimisperioodi neljalt aastalt seitsmele aastale, vähendades nii eelarve kohandamise iga-aastast koormust. Peale selle pakub 11 euroala riigi kohta aktiveeritud vabastusklausel riigile ajutist paindlikkust netokulude kavast kõrvale kalduda tänu suurematele kaitsekulutustele, tingimusel et selline kõrvalekalle ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskmise aja jooksul.^[5] Kuna eelarve paindlikkusest ei piisa lisakulutuste täielikuks katmiseks, tuleb rahastamist täiendada, sealhulgas tõhusamate kulutuste ja riikide eelarvete prioriteetide muutmise kaudu.

25. novembril 2025 võttis Euroopa Komisjon vastu 2026. aasta Euroopa poolaasta sügispaketi, milles määrati kindlaks majanduspoliitika prioriteedid.^[6] Pakett sisaldab komisjoni hinnangut selle kohta, kuidas liikmesriigid järgivad ELi eelarvejuhtimise raamistikku, ning selles antakse suuniseid eelarvepoliitika kohta 2026. aastal. Läbivaadatud majandusjuhtimise raamistiku täielik, läbipaistev ja viivitamatu rakendamine aitab valitsustel kestlikult vähendada eelarvepuudujääki ja võla suhet SKPsse. 17st euroala riigist, kes 2026. aasta eelarvekavad esitasid, olid 12 Euroopa Komisjoni hinnangul ELi eelarveraamistikuga kooskõlas.^[7] Viie riigi puhul leiti, et nende kava ei vasta nõuetele, kusjuures kahe riigi puhul esines oht, et nõuded jäävad olulisel määral täitmata. Peale selle hindab Euroopa Komisjon kuue ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega euroala riigi (Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Malta, Austria ja Slovakkia) olukorda 2026. aasta kevadel 2025. aasta eelarve täitmise andmete põhjal. Euroopa Komisjon tegi novembris ka ettepaneku alustada Soome suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust.

1.4 Inflatsioon liikus aasta jooksul keskpika perioodi 2% eesmärgi poole

Euroala koguinflatsioon (mõõdetuna ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) alusel) liikus 2025. aastal edasi keskpika perioodi 2% eesmärgi suunas (joonis 1.9). Aastane inflatsioon oli nii neljandas kvartalis kui ka kogu aasta jooksul keskmiselt 2,1% (2024. aastal 2,4%). EKP varasema rahapoliitika karmistamise mõju, taanduv palgasurve, energia- ja energeetikaga mitteseotud toodete hindadest tuleneva tõususurve leevenemine ning üldisemalt impordihindade vähene surve (osaliselt euro kallinemise tõttu) toetasid jätkuvalt inflatsioonitempo aeglustumist. 2025. aastal mõjutas koguinflatsiooni aeglustumist kõige rohkem ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained). See vähenes järk-järgult kogu aasta jooksul ning jäi viimastel kuudel 2,3–2,4% vahele. Selle peamine põhjus oli teenuste hindade inflatsiooni aeglustumine, ehkki see oli endiselt kiire, kajastades eelkõige vähenevat palgasurvet. Seevastu tööstuskaupade (v.a energia) hindade inflatsioon püsis enamiku 2025. aastast peaaegu pandeemiaeelse pikemaajalise keskmise lähedal ja aeglustus nähtavamalt vaid aasta viimastel kuudel, arvestades väikest impordihindade survet. Koguinflatsiooni pidurdas ka energiahindade tagasihoidlik inflatsioon, mis tulenes energiakaupade hindade langusest ja euro kallinemisest. Seevastu toiduainete hindade inflatsioon oli 2025. aasta esimesel poolel tõusuteel ja saavutas juulis haripunkti. See oli peamiselt tingitud töötlemata toiduainete hinnatõusust, mis omakorda tulenes ebasoodsatest ilmastikuoludest ja tarnepuudujääkidest. Inflatsioon taandus aasta lõpus 2,5% juurde. Töödeldud toiduainete inflatsioon tekitas ka survet, mis kajastas rahvusvaheliste toormehindade varasema tõusu mõju jätkuvat ülekandumist, eelkõige kakao ja kohvi puhul.^[8]

Joonis 1.9.

Koguinflatsioon ja selle põhikomponendid

(aastane muutus protsentides; osakaal protsendipunktides)

Energiahindade inflatsioon aeglustus 2025. aasta alguses ja oli alates märtsist negatiivne. Selle peamine põhjus oli nafta- ja gaasi hulgihindade langus USA dollarites, aga ka euro kallinemine. Energia tarbijahindade aastakasv oli samuti mõneti volatiilne ning selle taga oli peamiselt positiivne baasefekt, eelkõige transpordikütuse komponendis. Toiduainehindade inflatsioon oli 2025. aastal peamiselt töötlemata toiduainete hindade tõttu küürukujuline. Aasta esimese kaheksa kuu jooksul kiirenes töötlemata toiduainete hindade inflatsioon puu- ja köögiviljahindade ebasoodsatest ilmaoludest tingitud tõusu, aga ka liha pideva kallinemise tõttu, mis oli osaliselt tingitud loomataudidega seotud tarnenappusest. Alates septembrist hakkas see aeglustuma sedamööda, kuidas ilma mõju puu- ja köögiviljahindadele taandus, kuid taastus mõnevõrra aasta lõpus. Töödeldud toiduainete inflatsioon püsis suurema osa 2025. aastast suhteliselt stabiilne, aeglustudes selgelt alles viimases kvartalis, sest toiduainete hindadest, näiteks kohvist ja kakaost tingitud tõususurve taandus. Kokkuvõttes oli toiduainete inflatsioon aasta jooksul kiire. See kajastas toiduainete hindade varasema tõusu mõju jätkuvat, ehkki aeglustuvat edasikandumist, pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatust mõnes segmendis ning jätkuvalt tugevat hinnasurvet, mis tulenes muu hulgas palkadest.

Alusinflatsiooni näitajad, mille eesmärk on kajastada inflatsiooni püsivat või ühist komponenti, toetasid koguinflatsiooni arengut eesmärgi lähedaste määrade suunas. Näiteks kõikus alusinflatsioon (v.a energia ja toiduained) vähe ja taandus 2024. aasta detsembri 2,7%-lt alates märtsist enamikul kuudel 2,3–2,4%-le. Inflatsiooni aeglustumine tulenes peamiselt teenusekomponentidest. Teenuste hindade inflatsioon aeglustus 2024. aasta detsembri 4,0%-lt 2025. aasta detsembris 3,4%-le. See kajastas varasemate tegurite, eelkõige palgasurve ja iga-aastase ümberhindamise mõju järkjärgulist leevenemist.^[9] Teenuste hindade inflatsioon näitas aprillis mõningast lühiajalist volatiilsust, kui mõni hind lihavõttepühade ajastuse tõttu tõusis, kuid püsis ülejäänud aasta jooksul suhteliselt kitsas vahemikus.^[10] Tööstuskaupade (v.a energia) inflatsioon oli 2025. aastal suhteliselt muutumatu, püsides 0,6% juures üsna lähedal pandeemiaeelsele keskmisele tasemele (mõõdetud 1999.–2019. aastal). See kiirenes pisut kolmandas kvartalis, ent jõudis oktoobris tagasi pandeemiaeelsele keskmisele tasemele. Aasta lõpu poole langes see sellest keskmisest veidi allapoole, mis oli tingitud väikesest impordihindade survest ja euro kallinemisest. Ka muud alusinflatsiooni näitajad taandusid 2025. aasta jooksul järk-järgult või jäid üldjoontes stabiilseks.^[11]

Euroalasisene kulusurve mõõdetuna SKP deflaatori kasvuna vähenes 2024. aasta 3,0%-lt 2025. aastal 2,4%-le (joonis 1.10). Langus tulenes ühiku kohta arvestatavate maksude ja tööjõu ühikukulu panuse vähenemisest, kusjuures viimane oli seotud töötaja kohta makstava hüvitise kasvu aeglustumise ja tööviljakuse kasvu suurenemisega. Seda langust tasakaalustas osaliselt ühiku kohta arvestatava kasumi panuse järkjärguline suurenemine kooskõlas tsüklilise arenguga. Töötaja kohta makstava hüvitise puhul, mis oli kogu aasta jooksul üldiselt stabiilne ja keskmiselt 3,9%, olid kollektiivlepinguga määratud palkade kasv ja tegeliku töötasu hälve arvestuslikest määradest volatiilsed.^[12] Kollektiivlepinguga määratud palkade kasv aeglustus aasta jooksul märkimisväärselt, olles keskmiselt 2,8% (2024. aastal 4,5%). See kajastas palganõudmise normaliseerumist pärast perioodi, mil töötajate ostujõud oli 2022. aastal inflatsiooni hüppelise kiirenemise ajal järk-järgult vähenenud.^[13] Tegeliku töötasu hälbe areng, mis on osaliselt seotud 2024. aasta ühekordsetest maksetest tuleneva statistiliste mõjuga, hoogustas üldist palgakasvu. Kasum ühiku kohta taastus mõnevõrra 2025. aastal ja ühildus paremini majandustsükliga, kuid leevendas endiselt tööjõukulusid, ehkki vähemal määral kui 2024. aastal.

Joonis 1.10.

SKP deflaator ja komponendid

(aastane muutus protsentides; osakaal protsendipunktides)

Pikemaajalised inflatsiooniootused olid kogu 2025. aasta jooksul EKP 2% keskpika perioodi eesmärgiga üldjoontes kooskõlas, mis toetab inflatsiooni kestlikku naasmist eesmärgi juurde. EKP kutseliste prognoosijate küsitluses ja EKP rahandusanalüütikute küsitluses olid pikemaajalised inflatsiooniootused 2025. aastal kindlalt 2% juures (joonis 1.11). Teistes küsitlusnäitajates, näiteks Consensus Economicsi uuring, teatati samuti stabiilsetest pikemaajalistest inflatsiooniootustest, mis olid 2% ligidal. Pikemaajaliste inflatsiooniootuste turupõhised näitajad, nagu inflatsiooniga seotud viieaastaste vahetustehingute intressimäär viieks aastaks, püsisid 2% lähedal, kusjuures need muutusid aasta jooksul vähe. Märtsis täheldati inflatsiooniga seotud vahetustehingute intressimäära väikest kasvu, mida tõukasid tagant Euroopa ekspansiivse eelarvepoliitika kavad, kuid seda tasakaalustasid osaliselt peagi järgnenud kaubanduspingete tagajärjed. Juunis võis täheldada ajutisi lisatõuse, mis kajastasid energiahindade muutuseid, kuid inflatsiooniga seotud viieaastaste vahetustehingute intressimäär viieks aastaks stabiliseerus pärast suve ja jäi aasta teisel poolel 2,1% juurde. Need muutused kajastasid peamiselt suuremaid inflatsiooniriski preemiaid, samal ajal kui tegelike pikemaajaliste inflatsiooniootuste mudelipõhised hinnangud (v.a riskipreemiad) püsisid stabiilselt 1,9–2% vahel. Tarbijate poolel püsisid keskmised inflatsiooniootused kolme eelseisva aasta kohta terve aasta jooksul vahemikus 2,4–2,5% ning tõusid detsembris 2,6%ni. Selline püsivus veidi kõrgemal tasemel kajastas tõenäoliselt endiselt suurt ebakindlust. EKP tarbijaootuste küsitluse andmetest nähtub, et toiduainete hinnad mõjutasid tugevalt inflatsiooni tajumist ja üheaastaseid ootusi, kuid nende mõju pikemaajalistele ootustele oli piiratum.

Joonis 1.11.

Küsitlus- ja turupõhised inflatsiooniootused

(aastane muutus protsentides)

1.5 Laenude taastumine jäi tagasihoidlikuks, kuigi rahastamistingimused leevenesid üha

Lühiajaliste intressimäärade langus koos pikaajaliste intressimäärade märkimisväärse tõusuga tõi 2025. aastal kaasa euroala riskivaba tulukõvera järsenemise. Lühiajaliste intressimäärade alanemine, mis leidis aset valdavalt aasta esimesel poolel, peegeldas EKP kuni juunini tehtud baasintressimäärakärpeid, sest inflatsioon lähenes püsivalt keskpika perioodi 2% eesmärgile (peatükk 2.1). Pikemate tähtaegade puhul oli kümneaastase tähtajaga üleööintressimäära vahetustehingute intressimäär 2025. aasta detsembris keskmiselt 2,8% (joonis 1.12), mis on 2024. aasta detsembris täheldatud keskmisest ligikaudu 60 baaspunkti rohkem. Pikaajalised intressimäärad muutusid aasta esimese nelja kuu jooksul järsult ja volatiilselt, mis oli tingitud Euroopa riikide kaitse- ja taristukulutuste kavadest ning USA tollimaksudest ja kaubanduspoliitikast põhjustatud süvenenud ebakindlusest. Alates aprilli lõpust tõusis kümneaastase tähtajaga üleööintressimäära vahetustehingute intressimäär aasta ülejäänud osas järk-järgult umbes 30 baaspunkti võrra, mis kajastab peamiselt reaalse intressimäära komponendi kasvu, mis on tingitud majanduse vastupanuvõime paranemisest. Oluline on see, et euroala riskivaba kõvera järsenemine peegeldab tugevat üleilmset komponenti, sest sarnane ümberhindamine toimus teisteski suuremates arenenud majandusega riikides. Sarnaselt üleööintressimäära vahetustehingute intressimäära arenguga kosus euroala kümneaastaste riigivõlakirjade SKPga kaalutud tootlus aasta jooksul. See jõudis detsembris 3,2%ni, mis on ligikaudu 50 baaspunkti kõrgem kui aasta varem. Euroala riikide kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade tulusus oli 2025. aasta lõpus aasta algusega võrreldes kõrgemal tasemel ja tulususe vahe võrreldes üleööintressimäära vahetustehingute intressimääraga vähenes. Kaitsekulutuste kavade väljakuulutamine mõnes euroala riigis (peatükk 1.3) oli turu ümberhindamisel määrava tähtsusega hetk, tuues kaasa Saksamaa kümneaastaste riigivõlakirjade tulususe järsu, ligikaudu 40 baaspunkti suuruse tõusu. Sealjuures oli mitme teise euroala riigivõlakirja tulususe puhul näha samasugust tõususurvet. Euroala riigivõlakirjade tulusus kahanes seejärel mõnevõrra, kuid enamiku tulusus oli aasta lõpuks paranenud. Erandiks oli Itaalia kümneaastaste riigivõlakirjade tulusus, mis püsis 2024. aasta lõpu tasemega võrreldes üldjoontes muutumatu. Seda toetas Itaalia eelarvepositsiooni jätkuv konsolideerimine. Seevastu Prantsusmaa poliitiline ebakindlus tekitas turuosaliste seas muret võimalike viivituste pärast eelarve konsolideerimises, mis pani Prantsusmaa riigivõlakirjade tulususe kerkima. Sellise arengu tulemusel lähenesid Itaalia ja Prantsusmaa võlakirjade intressimäärad sarnasele tasemele, euroalal aga langesid tootluse erinevused ajalooliselt madalale tasemele.

Joonis 1.12.

Pikaajalised intressimäärad ning ettevõtetele antud laenude ja kodumajapidamistele antud eluasemelaenude kulu

(protsentides aasta kohta)

2025. aastal tõusid aktsiahinnad EURO STOXXi indeksiga mõõdetult ligikaudu 21%. Suured tuluootused, kopsakamad dividendid ja väiksemad aktsiate riskipreemiad mõjutasid aktsiahindade tõusu sellest hoolimata, et tõusvate pikaajaliste riskivabade intressimäärade mõju oli pärssiv. Aktsiahinnad kerkisid nii väljaspool finantssektorit kui ka finantssektoris, millest viimase tootlus oli märgatavam. Finantssektoris juhtisid kasvu pankade aktsiad, mida toetasid nende kauplemistegevusest tulenev suurem kasumlikkus, laenuandmine ja tulukõvera järsenemine. 2025. aasta lõpuks olid euroala mittefinantsettevõtete ja pankade aktsiahindade üldindeksid vastavalt ligikaudu 12% ja 80% kõrgemal kui 2024. aasta lõpus. Ettevõtete võlakirjade tulususe vahe üldiselt vähenes, välja arvatud finantssektori suure tulususega võlakirjade puhul ja hoolimata müügilainest ettevõtete võlakirjade turul pärast USA 2. aprillil väljakuulutatud tollimakse. Seejärel vähenesid ettevõtete võlakirjade tulususe vahed märgatavalt tänu taastunud riskivalmidusele ja vastupidavamale majandusele.

Euroala ettevõtete rahastamistingimused leevenesid ka esimesel poolaastal, enne kui need stabiliseerusid üldjoontes kooskõlas pankade rahastamiskulude arenguga. Pankade laenuvahendite abil rahastamise kogukulu vähenemine aasta alguses kajastas baasintressimäärakärbete mõju ülekandumist, kuid sellele järgnenud stabiliseerumist mõjutasid turuintressimäärade areng ja vähenenud ootused intressimäärade edasise alandamise suhtes. Ettevõtetele antavate laenude nominaalkulu vähenemine 2023. aasta tipptasemelt kajastab osaliselt pankade ettevaatlikku laenukäitumist alates rahapoliitika lõdvendamise tsükli algusest, mida on seostatud laenude ümberjaotamisega väiksema riskiga laenuvõtjatele, kelle laenude hinnakujundus on soodsam. Kodumajapidamiste laenukasutuse kulutuste vähenemine oli 2025. aastal piiratum, kuna uute hüpoteeklaenude intressimäärad kajastasid enamasti pikaajaliste turuintressimäärade tõusu. Mittefinantsettevõtetele antud pangalaenude koondintressimäär oli detsembris 3,6%, st 2024. aasta lõpuga võrreldes ligikaudu 80 baaspunkti madalam, ja vastav kodumajapidamistele antud eluasemelaenude intressimäär langes ligikaudu 10 baaspunkti 3,3%ni (joonis 1.12). Selle tulemusena vähenes märgatavalt ettevõtetele ja kodumajapidamistele antud laenude intressimäärade vahe, mis oli rahapoliitika karmistamise etapis suurenenud. Ettevõtetele antavate laenude intressimäärade riikidevahelised erinevused vähenesid samuti, samal ajal kui kodumajapidamiste laenuintressimäärade erinevusi mõjutasid endiselt riikidevahelised erinevused laenude tähtaegade struktuuris.

Pangalaenude taastumine jätkus koos rahapoliitika leevendamisega, ehkki aeglasemas tempos, kui varasemate suundumuste põhjal võib arvata (joonis 1.13). Ettevõtetele antavate laenude kasv stabiliseerus 2025. aasta teisel poolel, kusjuures kasvumäärad jäid ajaloolisest keskmisest tunduvalt allapoole, sest kogunõudlus oli väike ja pangad olid tugevast kapitalipositsioonist hoolimata riskikartlikud, varade kvaliteet halvenes veidi ja kasumlikkus oli endiselt tugev. Euroala pankade laenutegevuse küsitluse kohaselt muutusid pankade laenuandmistingimused (st sisesuunised ja laenude heakskiitmise kriteeriumid) ettevõtete jaoks 2025. aasta esimeses ja kahes viimases kvartalis rangemaks. Nagu selgus küsitlusest, mis käsitleb ettevõtete juurdepääsu rahastamisele, halvenes väiksemate ja suurema riskiga ettevõtete juurdepääs laenudele eriti tuntavalt. Ettevõtetele antud pangalaenude aastane kasvumäär oli detsembris 3,0% võrreldes keskmiselt 4,3%ga ajavahemikul 1999. aasta jaanuarist kuni 2025. aasta detsembrini. Kogu laenukasv, sealhulgas finantseerimine pangandusvälistelt finantsvahendajatelt, jäi tagasihoidlikuks. See oli tingitud ka suurest majanduspoliitilisest ebakindlusest, nagu selgus oktoobris avaldatud EKP blogipostitusest.^[15] Ettevõtete välisrahastamise netokasvule aitas kaasa noteeritud aktsiate väärtuse tõus (joonis 1.14). Kodumajapidamistele antud laenude mahu taastumine jätkus: detsembris oli aastakasv 3,0% (pikaajalisest keskmisest ehk 4,2%st tunduvalt väiksem), mis tulenes peamiselt hüpoteeklaenudest. See areng on kooskõlas eluasemelaenude tugeva nõudlusega, millest anti märku pankade laenutegevuse küsitluses, ja tarbijaootuste uuringus täheldatud eluasemeostude kavatsuste püsimisega. Samal ajal suurenes viimati mainitud uuringus nende kodumajapidamiste osakaal, kes ütlesid, et laenude kättesaadavus on halvenenud, võrreldes nendega, kes leidsid, et olukord on paranenud. Väiksema sissetulekuga kodumajapidamiste puhul oli see osakaal suurem. Tarbimislaenude suhtes, mida väiksema sissetulekuga koduajapidamised 2025. aastal pidevalt kasutasid, kehtisid pankade laenutegevuse uuringu kohaselt kogu aasta jooksul rangemad laenutingimused.

Laia rahapakkumise (M3) aastakasv, mis püsis aasta alguses ligikaudu 4% juures, aeglustus 2025. aasta lõpu poole tänu kodumajapidamiste ja ettevõtete laenude ja hoiuste stabiilsele arengule (joonis 1.13). M3 aastakasv oli detsembris 2,8% võrreldes 3,4%ga 2024. aasta detsembris. Aeglustumine kajastas peamiselt jätkuvat likviidsuse vähenemist, mis tulenes eurosüsteemi varaportfellide kahanemisest ja välisinvesteeringute netosissevoolu vähenemisest, mis näib olevat aeglustunud ja muutunud 2024. aastaga võrreldes volatiilsemaks. Samal ajal toetasid pankade riigivõlakirjade ostud võlakirjade jõulise pakkumise tingimustes rahapakkumise kasvu.

Joonis 1.13.

M3 kasv ning ettevõtetele ja kodumajapidamistele antavate pangalaenude kasv

(aastane muutus protsentides)

Joonis 1.14.

Ettevõtete välisrahastamise netovood

(aastased vood miljardites eurodes)

Infokast 1
Bulgaariast sai 21. euroala riik

1. jaanuaril 2026 võttis Bulgaaria kasutusele euro ja sai euroala 21. liikmeks. Euroopa Komisjoni lähenemisaruandes ja EKP lähenemisaruandes antud positiivsed hinnangud sillutasid Bulgaaria teed euro kasutuselevõtule, mille Euroopa Liidu Nõukogu kiitis heaks 2025. aasta juulis. Bulgaaria liitumine tähistab euroala edasist laienemist pärast Horvaatia ühinemist 2023. aastal ning rõhutab asjaolu, et euroala liikmesus on endiselt atraktiivne ja usaldusväärne poliitika tugisammas, sealhulgas süvenenud ebakindluse ja geopoliitiliste pingete tingimustes.^[16]

Euro kasutuselevõtt Bulgaarias on oluline samm tema laiema Euroopaga lõimumise protsessis. Riigi teekond euroala liikmesuse suunas näitab, et ta on pühendunud majandus- ja institutsiooniliste sidemete süvendamisele teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Alates ELiga ühinemisest 2007. aastal on Bulgaaria teinud märkimisväärseid edusamme Maastrichti kriteeriumides sätestatud ühisraha kasutuselevõtmise nõuete täitmisel. Seda arengut toetasid ulatuslikud struktuurireformid ja poliitiline kohustus viia sisepoliitika kooskõlla euroala majandus- ja rahandusstandarditega. Enne koroonapandeemiat valitsenud makromajanduslikku tasakaalustamatust on järk-järgult korrigeeritud usaldusväärsete poliitikameetmete ja ettevaatliku eelarvepoliitika abil. Selle aja jooksul on Bulgaaria saavutanud ka märkimisväärse reaalse lähenemise euroala majandusele: SKP elaniku kohta on kasvanud ligikaudu 35%-lt euroala keskmisest (2006. aastal) veidi üle 60%-le (2025. aastal).

Bulgaaria liikumist euro kasutuselevõtu poole toetasid selgelt määratletud ja hoolikalt jälgitavad ettevalmistavad sammud (joonis A). 2018. aastal väljendas Bulgaaria kindlat kavatsust ühineda vahetuskursimehhanismiga (ERM II), mis on euro kasutuselevõtu oluline verstapost.^[17] Bulgaaria ametiasutused ja ERM II osalised leppisid kokku tegevuskavas. See sisaldas ulatuslikke poliitikameetmeid, mida tuli enne liitumist rakendada. Need kohustused töötati välja peamiste struktuursete probleemide lahendamiseks ja ELi lähenemiskriteeriumide täitmise toetamiseks. Bulgaaria taotles ametlikult ERM II-ga liitumist 2020. aastal. Bulgaaria leev ja Horvaatia kuna ühinesid ERM II-ga 2020. aasta juulis ning Bulgaaria valitsus võttis samal ajal kohustuse võtta ühinemisjärgseid meetmeid, mis keskenduvad riigi rahapesuvastase raamistiku tugevdamisele, pangandusvälise finantssektori järelevalve tõhustamisele, riigiettevõtete juhtimise parandamisele ja maksejõuetusraamistiku reformimisele. Samal ajal ühines Bulgaaria pangandusliiduga tänu 2020. aasta oktoobris alanud tihedale koostööle EKP ja Bulgaaria keskpanga (Българска народна банка) vahel, viies pangandusjärelevalve vastavusse euroala standarditega ja tugevdades finantsstabiilsust.

2025. aastal algas Bulgaarias euro kasutuselevõtu protsessi viimane etapp. 2025. aasta veebruaris tegid Bulgaaria ametiasutused Euroopa Komisjonile ja EKP-le ametliku taotluse lähenemise ad hoc hindamiseks. 4. juunil 2025 avaldatud 2025. aasta lähenemisaruannetes anti Bulgaaria lähenemise tasemele positiivne hinnang. Selle põhjal tegi Euroopa Komisjon ettepaneku, et Euroopa Liidu Nõukogu lubaks Bulgaarial euro kasutusele võtta. 8. juulil kiitis nõukogu ametlikult heaks Bulgaaria ühinemise euroalaga ja määras Bulgaaria leevi lõplikuks vahetuskursiks 1,95583 leevi euro kohta. See vastas keskkursile, mida kohaldatakse Bulgaaria ERM II-s osalemise ajal, aga ka fikseeritud vahetuskursile, mida kohaldatakse pikaajalise valuutakomitee süsteemi ajal, mis tagab ühisrahale ülemineku järjepidevuse ja stabiilsuse.

Skeem A.

Peamised vahe-eesmärgid Bulgaaria liikumisel euro kasutuselevõtu poole

Pärast Euroopa Liidu Nõukogu ametlikku otsust tehti tehnilisi ettevalmistusi sularahavahetuseks. Samal ajal edenes Bulgaaria keskpanga lõimumine eurosüsteemiga. EKP toetas neid ettevalmistusi ning tegeles mitmesuguste operatsiooniliste, logistiliste ja institutsionaalsete aspektidega. Need hõlmasid europangatähtede ja -müntide tootmise ja jaotamise üksikasjalikku kavandamist, ulatuslikke üldsuse teavitamise ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ning Bulgaaria finantsasutuste euroala makse- ja arveldussüsteemide sisseseadmist. Samal ajal lõimiti Bulgaaria keskpank eurosüsteemi rahapoliitika rakendamisse ja välisvaluutatehingutesse ning ühistesse analüütilistesse raamistikesse, sealhulgas makromajanduslikesse ettevaadetesse. Koos tagasid need sammud sujuva sularahavahetuse ja Bulgaaria tulemusliku osalemise euroalal alates ühinemiskuupäevast.

Euro kasutuselevõtt peaks tooma Bulgaariale reaalset majanduslikku kasu. Peamine tõenäoline kasu hõlmab kaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute kasvu, mida toetab vääringu konverteerimise tasude kaotamine, hindade suurem läbipaistvus ja võrreldavus, investorite suurem usaldus ning parem juurdepääs Euroopa kapitaliturgudele. Majandusele peaksid kasu tooma ka väiksemad laenukasutuskulutused, mis kajastavad väiksemat riigiriski preemiat ja hästi kinnistunud inflatsiooniootusi. Peale selle toob euroala liikmesus märkimisväärset kasu majandusjulgeoleku ja stabiilsuse seisukohast. Väikese ja tihedalt lõimunud majanduse jaoks suurendab euroala liikmesus institutsioonilist usaldusväärsust, kõrvaldab peamiste euroalaväliste kaubanduspartneritega seotud valuutariski, kui seda veel esineb, ning parandab tihedama finantslõimumise kaudu suutlikkust välishäiretega toime tulla. Euro kasutuselevõtt võimaldab Bulgaarial osaleda täiel määral euroala otsuste tegemises ning aidata otseselt kaasa ühise majandus- ja rahapoliitika kujundamisele.

Euro kasutuselevõtuga seotud kulud ja riskid on eeldatavasti väikesed ja enamasti ühekordsed. Peamised kulud tulenevad sularahavahetuse praktilistest ettevalmistustest ja põhjendamatu hinnatõusu võimalusest, kui hinnad eurodesse konverteeritakse. Enne eurole üleminekut oli inimeste toetus eurole Bulgaarias suhteliselt tagasihoidlik, kajastades muret võimaliku hinnatõusu pärast. Seda täheldati ka varasematel eurole üleminekutel, kuid inimeste toetus suurenes tavaliselt pärast ühisraha kasutuselevõttu.^[18] Nende probleemide lahendamiseks rakendasid Bulgaaria ametiasutused ulatusliku meetmete kogumi, sealhulgas tõhustatud hinnaseire ja kontrollid, et hoida ära pahatahtlikku käitumist, ning kehtestasid kohustuse näidata hindu alates 8. augustist 2025 kuni 8. augustini 2026 kahes vääringus. Olemasolevate hinnangute kohaselt näib, et ülemineku mõju üldisele hinnatasemele on olnud väike ja ühekordne, mis on üldjoontes kooskõlas varasemate eurole üleminekute kogemustega.^[19] Peale selle olid Bulgaaria riigisisesed rahapoliitilised tingimused juba enne eurole üleminekut suuresti vastavuses euroala omadega tänu Bulgaaria pikaajalisele valuutakomitee süsteemile, kus euro vahetuskurss oli fikseeritud. Seega ei vähenda euro kasutuselevõtt riigi tegelikku suveräänsust, vaid pigem tugevdab seda, suurendades tema hääleõigust euroala otsuste tegemisel.

Kuigi euro kasutuselevõtt pakub olulisi võimalusi, on selle eeliste täielikuks ärakasutamiseks vaja täiendavaid poliitikameetmeid ja reforme. Asjakohane ja majanduskasvu soodustav eelarvepoliitika, mida toetab tugev riiklik eelarveraamistik, on oluline nii makromajandusliku stabiilsuse kaitsmiseks kui ka tasakaalustamatuste vältimiseks. Peale selle on vaja säilitada tootlikkuse kasv jätkuvate struktuurireformide kaudu, et toetada reaalset majanduslikku lähenemist euroalal. Eelkõige võib hiljutine tugev palkade areng kahjustada pingeliste tööturutingimuste keskkonnas konkurentsivõimet, kui sellega ei kaasne püsivat tootlikkuse kasvu. Lisaks on institutsioonide tugevdamine, taristu ajakohastamine ja oskustööjõu pakkumise laiendamine, mida toetab ELi rahaliste vahendite tõhus kasutamine koos ulatuslikuma finantsarengu ja parema finantsalase usaldusväärsusega keskse tähtsusega pikaajalise majanduskasvu säilitamisel, vastupanuvõime suurendamisel ja makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamisel.

2 Andme- ja istungipõhine lähenemisviis intressimäärade kehtestamisele

EKP nõukogu langetas 2025. aasta esimesel poolel EKP kolme baasintressimäära neljal korral, jätkates 2024. aastal alanud protsessi. Nõukogu otsustas neid intressimäärasid alandada, arvestades järjepidevaid tõendeid selle kohta, et inflatsioon liigub kestlikult keskpika perioodi 2% eesmärgi poole. Nimetatud kolme EKP baasintressimäära vähendati kokku 100 baaspunkti võrra, mis viis hoiustamise püsivõimaluse intressimäära juuniks 2%ni. Nõukogu järgis andme- ja istungipõhist lähenemisviisi, jättes konkreetse intressimäära arengusuuna seadmata. Leebem rahapoliitika ning tugev tööturg, reaalsete sissetulekute kasv ja erasektori kindlad bilansid parandasid euroala majanduse vastupanuvõimet üleilmsetele kaubanduspingetele ja geopoliitilisele ebakindlusele.

Eurosüsteemi bilanss vähenes 2025. aastal 0,1 triljoni euro võrra, ulatudes aasta lõpuks 6,3 triljoni euroni ja jätkates 2022. aastal alanud normaliseerimisprotsessi (peatükk 2.2). Selle tingis rahapoliitiliste portfellide vähenemine, sest eurosüsteem ei teinud enam oma varaostukavade raames reinvesteeringuid. Ehkki ülelikviidsus vähenes, kasutati eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioone endiselt vähe, mis kajastas ikka veel küllaldast likviidsust ja turupõhise rahastamise alternatiivide suhteliselt väiksemaid kulusid. Eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide tagatisena kõlblike varade maht suurenes 20,3 triljoni euroni.

Eurosüsteem täiustas 2025. aastal oma riskijuhtimisraamistikku, et tagada rahapoliitika riskitõhus rakendamine. Muudatused puudutasid peamiselt tagatise põhimõtteid ning nende eesmärk oli tagada pidev jõuline lähenemisviis tagatisvarade krediidikvaliteedi hindamisele, väärtuskärbete arvutamise täpsustamisele mõnede varaklasside puhul ja tagatisvarade raamistiku kohandamisele, et vähendada kliimamuutustega seotud ebakindlust. Mitmel eurosüsteemi keskpangal, sealhulgas EKP-l, oli 2025. aastal jätkuvalt väike või negatiivne sissetulek. EKP kantud kahjum korvatakse tulevasest kasumist (peatükk 2.3 ja EKP 2025. aasta raamatupidamise aastaaruanne).

2.1 Nõukogu kärpis kolme EKP baasintressimäära 100 baaspunkti võrra

Rahapoliitikat suunas 2025. aastal jätkuvalt EKP nõukogu otsusekindlus tagada, et inflatsioon stabiliseerub püsivalt 2% keskpika perioodi eesmärgi juures. Nõukogu lähenemine seoses rahapoliitika asjakohase kursiga on andmepõhine ja otsuseid tehakse igal istungil olukorrast lähtudes. Nõukogu ei võtnud eelnevat kohustust järgida kindlat intressimäära arengusuunda ning oli valmis kohandama oma vahendeid vajadust mööda, et täita oma volitusi ja tagada rahapoliitika tõrgeteta ülekandumine.

EKP nõukogu intressimääraotsused sõltuvad tema hinnangust inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Põhjaliku hindamise tulemusel eeldas EKP nõukogu, et inflatsioon liigub keskmise aja jooksul püsivalt 2% eesmärgi suunas. Sellepärast jätkas EKP nõukogu 2024. aastal alanud intressimäärade alandamist. Jaanuarist juunini kärbiti kolme EKP baasintressimäära igal rahapoliitikat käsitleval koosolekul, kokku 100 baaspunkti võrra (joonis 2.1). Pärast nõukogu juunikuist istungit säilitati hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 2,00%, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäärana 2,15% ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana 2,40%.

Joonis 2.1.

EKP baasintressimäärad

(protsentides)

Aasta esimesel rahapoliitika istungil leidis EKP nõukogu, et inflatsioonitempo aeglustus ootuspäraselt. Inflatsioon muutus kooskõlas ekspertide värskeima ettevaatega ja eeldati, et aasta jooksul naaseb see 2% keskpika perioodi eesmärgi juurde. Enamik alusinflatsiooni näitajaid osutas sellele, et inflatsioon naaseb eesmärgi juurde püsivalt, olgugi et euroala inflatsioon püsis kiire palkade ja mõne teenuse hinna hilinenud korrigeerimise tõttu pärast varasemat inflatsioonimäära tõusu. Märgid palgakasvu aeglustumisest ja kasumite mõjust, mis leevendavad inflatsioonisurvet, toetasid veelgi EKP nõukogu seisukohta, et inflatsioonitempo aeglustumine kulges kavakohaselt, mis õigustas vähem piiravat rahapoliitilist hoiakut. Sellepärast otsustas nõukogu alandada kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra.

EKP nõukogu märkis, et hiljutised intressimäärakärped teevad uute laenude võtmise ettevõtete ja kodumajapidamiste jaoks järk-järgult taskukohasemaks. Rahastamistingimused püsisid siiski karmid ja see oli kooskõlas endiselt range rahapoliitikaga. Ehkki euroala majandust mõjutasid ikka veel ebasoodsad tegurid, eeldati, et reaalsed sissetulekud ja varasemate rahapoliitikapiirangute mõju taandumine soodustavad ajapikku nõudluse taastumist. Sellegipoolest ohustasid kasvu langusriskid, sest maailmakaubanduses esinevad suuremad häired ja geopoliitiline ebakindlus, sealhulgas seoses Venemaa põhjendamatu sõjaga Ukraina vastu ja traagilise konfliktiga Lähis-Idas, mis võis energiavarustust häirida ja maailmakaubandust veelgi pärssida.

Et toetada majandustulemuste püsivat paranemist, rõhutas EKP nõukogu eelarve- ja struktuuripoliitika rolli euroala tootlikuma, konkurentsivõimelisema ja vastupidavama majanduse edendamisel. Nõukogu kiitis heaks Euroopa Komisjoni konkurentsivõime kompassi ja rõhutas vajadust võtta koos täiendava konkreetse ja põhjaliku struktuuripoliitikaga järelmeetmeid Mario Draghi ettepanekutele Euroopa konkurentsivõime parandamiseks ja Enrico Letta ettepanekutele ühtse turu mõjuvõimu suurendamiseks. Valitsustel paluti täita täielikult oma ELi majandusjuhtimise raamistikust tulenevad kohustused, seades esikohale majanduskasvu edendavad reformid ja investeeringud.

Pärast reinvesteeringute lõpetamist pandeemia majandusmõju ohjeldamise erakorralise varaostukava raames 2024. aasta lõpus ja varaostukava raames juba alates 2023. aasta juulist märkis EKP nõukogu, et varaostukava ja erakorralise varaostukava portfellid vähenevad mõõdukas ja prognoositavas tempos (peatükk 2.2 portfellide arengu kohta). Lisaks olid pangad 2024. aasta detsembris tagasi maksnud suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide raames laenatud summad, viies sellega lõpule bilansside normaliseerimise protsessi selle osa.

EKP ekspertide märtsikuises makromajanduslikus ettevaates euroala kohta korrigeeriti koguinflatsiooni veidi ülespoole, mis pidi 2025. aastal olema prognooside kohaselt keskmiselt 2,3% peamiselt energiahindade muutuste tõttu, mis olid oodatust jõulisemad. Sellest korrektsioonist hoolimata viitas enamik alusinflatsiooni näitajaid endiselt sellele, et inflatsioon läheneb kestlikult keskpika aja eesmärgile ehk 2%-le. Palgakasv näitas ootuspäraselt jätkuva aeglustumise märke, samal ajal kui kasumid leevendasid endiselt inflatsioonisurvet. Neid suundumusi arvestades otsustas nõukogu langetada kolme EKP baasintressimäära märtsis veel 25 baaspunkti võrra.

EKP nõukogu märkis, et rahapoliitika on muutunud sisuliselt vähem piiravaks, sest intressimäärakärped vähendavad ettevõtete ja kodumajapidamiste laenukulusid ning toetavad laenukasvu kiirenemist. Laenuandmine jäi siiski üldiselt tagasihoidlikuks. Ekspertide 2025. aasta majanduskasvu prognoosi korrigeeriti allapoole, 0,9%ni. See oli tingitud väiksemast ekspordist ja investeeringute vähesusest, mille põhjustas kaubanduse ja poliitikaga seotud süvenenud ebakindlus. Reaalse tulu kasv ja väiksemad laenukulud olid koos varasema rahapoliitika karmistamise kahaneva mõjuga jätkuvalt peamised tegurid, mis peaksid aja jooksul järk-järgult taastuvat nõudlust toetama.

Süveneva ebakindluse tingimustes kinnitas EKP nõukogu taas oma pühendumust andme- ja istungipõhisele lähenemisviisile asjakohase rahapoliitika kursi kindlaksmääramisel. Nõukogu kinnitas veel kord, et ta ei ole võtnud varem kohustust järgida kindlat intressimäärade arengusuunda ja on jätkuvalt valmis oma instrumente vajaduse järgi kohandama, et täita oma hinnastabiilsuse tagamise ülesanne.

Kuna kindlustunne inflatsiooni püsiva eesmärgi juurde naasmise suhtes suurenes, otsustas EKP nõukogu aprillis, et alandab kolme EKP baasintressimäära veel 25 baaspunkti võrra. Inflatsioonitempo aeglustus kindlalt ja märtsis taandus nii kogu- kui ka alusinflatsioon. Teenuste inflatsioon oli märkimisväärselt aeglustunud ning enamik alusinflatsiooni näitajaid osutas inflatsiooni püsivale naasmisele EKP keskpika perioodi eesmärgi ehk 2% juurde. Palgakasv näitas endiselt vaibumise märke ning kasumid leevendasid jätkuvalt osaliselt palgakasvu kiire kasvu mõju inflatsioonile, aidates leevendada euroalasisest hinnasurvet.

EKP nõukogu märkis, et euroala majanduskasvu väljavaade on süvenevate kaubanduspingete tõttu halvenenud. Need pinged suurendasid ebakindlust ning ohustasid kodumajapidamiste ja ettevõtete kindlustunnet. Lisaks avaldasid turu negatiivsed ja volatiilsed reaktsioonid kaubanduspingetele tõenäoliselt karmistuvat mõju rahastamistingimustele, pannes euroala kasvuväljavaated veel suurema surve alla. Samal ajal oli euroala majandus mõnevõrra parandanud oma vastupanuvõimet üleilmsetele šokkidele. Eeldati, et tugev tööturg, reaalsete sissetulekute kasv ja toetav rahapoliitika toetavad kulutuste tegemist, samal ajal kui riigi ja ELi tasandi kaitsekulutuste ja taristuinvesteeringutega seotud algatused ergutavad tootmist. Suure geopoliitilise riski taustal rõhutas EKP nõukogu, kui oluline on eelarve- ja struktuuripoliitika, et teha euroala tootlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks, ning kutsus üles võtma kiiresti vastu ettepanekuid õigusraamistike lihtsustamiseks ning Euroopa hoiuste ja investeeringute liidu lõpuleviimiseks. Sellise erakordse ebakindluse tingimustes kinnitas EKP nõukogu ka oma kavatsust järgida intressimäärade kehtestamisel andme- ja istungipõhist lähenemist.

Aasta edenedes muutus EKP nõukogu üha kindlamaks, et inflatsioon liigub eesmärgi suunas ja samal ajal taastus majandus järk-järgult. Sellepärast otsustas nõukogu juunis kärpida kolme EKP baasintressimäära veel 25 baaspunkti võrra. Inflatsioon püsis nüüd eesmärgi lähedal. Eurosüsteemi ekspertide viimases ettevaates korrigeeriti koguinflatsiooni nii 2025. kui ka 2026. aastaks allapoole peamiselt tänu madalamatele energiahindadele ja tugevamale eurole. Inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) prognoos jäi üldjoontes samaks, kusjuures palgakasv aeglustub märgatavalt ja aitab tagada inflatsiooni püsiva naasmise eesmärgi juurde. Majanduskasvu hoogustasid aasta esimeses kvartalis ettevõtted, kes tõid ekspordi enne oodatavat tollimaksude tõusu ettepoole. Ent kasvu toetas ka tugev sisenõudlus.

EKP nõukogu märkis, et aprillis kaubanduspingete tõttu täheldatud mure finantsturgude volatiilsuse karmistuva mõju pärast on vähenenud. Sellele stabiliseerumisele olid kaasa aidanud positiivsemad uudised ülemaailmse kaubanduspoliitika kohta ja paranenud ülemaailmne riskihinnang. Ettevõtete laenutingimused paranesid jätkuvalt koos laenuintresside alanemise ja ettevõtete võlakirjade tootluse vahe vähenemisega, samal ajal kui aktsiahinnad olid tõusnud. Lisaks oli kasvanud nii ettevõtete kui ka kodumajapidamiste pangalaenude maht.

Nendest soodsatest muutustest hoolimata leidis EKP nõukogu, et üleilmsete kaubanduspingete ja geopoliitilise ebakindluse tõttu ohustavad kasvu endiselt langusriskid. Samas rõhutati, et soodsad rahastamistingimused ja valitsemissektori investeeringute kasv peaksid toetama keskpika perioodi vastupanuvõimet. Inflatsiooniväljavaade oli tavalisest ebakindlam, kajastades muutlikku üleilmset kaubanduskeskkonda, mis tekitas kahesuunalisi riske. Eelkõige hoiatas nõukogu, et inflatsioon võib osutuda aeglasemaks, kui kõrgemad tollimaksud toovad kaasa väiksema nõudluse euroala ekspordi järele ning ajendavad liigse tootmisvõimsusega riike suunama oma eksporti ümber euroalale. Leiti, et kaubanduspinged võivad finantsturgudel põhjustada suurema volatiilsuse ja riskikartlikkuse, mis võib mõjutada sisenõudlust ja aeglustada nõnda ka inflatsiooni. Inflatsioon võib aga kiireneda, kui üleilmsete tarneahelate killustatus kergitab impordihindu ja suurendab sisemajanduse tootmisvõimsuse piiranguid.

Aasta teise poole alguses tegi EKP nõukogu juulis otsuse jätta intressimäärad muutmata. Inflatsioon oli EKP keskpika aja eesmärgi 2% juures, kusjuures laekunud andmed olid üldjoontes kooskõlas EKP nõukogu varasema hinnanguga inflatsiooniväljavaatele. Euroalasisene hinnasurve leevenes jätkuvalt ja palgakasv aeglustus. Hoolimata keerulistest ülemaailmsetest tingimustest jäi euroala majandus üldiselt vastupidavaks. Seda toetasid tugev tööturg, kasvav reaalne kogutulu ja soodsad rahastamistingimused. Otsus hoida intressimäärad stabiilsena peegeldas EKP nõukogu kasvavat kindlustunnet, et intressimäärad on jõudnud tasemele, mis on sobiv tagamaks, et inflatsiooni lähenemine eesmärgile osutub jätkusuutlikuks.

Juuliga sarnase olukorraga silmitsi seistes otsustas EKP nõukogu septembris, et jätab intressimäärad taas muutmata. EKP ekspertide ajakohastatud prognooside järgi on koguinflatsioon 2025. aastal keskmiselt 2,1%, mis on varem prognoositust veidi tempokam, ning taandub seejärel 2026. aastal 1,7%ni ja 2027. aastal 1,9%ni. 2025. aasta majanduskasvu prognoosi korrigeeriti ülespoole 1,2%ni, mis kajastab oodatust tugevamat sisenõudlust, kuid 2026. aasta prognoosi vähendati veidi, kuna jätkuv ülemaailmne ebakindlus peaks majandustegevust pärssima. Septembrikuine otsus rõhutas EKP nõukogu andme- ja instungipõhist lähenemisviisi intressimäärade kehtestamisele püsiva ülemaailmse ebakindluse tingimustes.

Majandustegevus kasvas 2025. aasta esimesel poolel kumulatiivselt 0,7% ning seda toetasid suured tarbimiskulutused ja investeeringud. Eeldati, et kõrgematest tollimaksudest, üleilmsest konkurentsist ja tugevamast eurost tulenevad takistused pidurdavad kasvu ülejäänud aasta jooksul. Eelduste kohaselt peaks see mõju aga 2026. aastal taanduma, sest tarbimiskulutusi ja ettevõtlusinvesteeringuid soodustavad leevenevad rahastamistingimused ja jätkuvalt tugev tööturg. Inflatsioon püsis stabiilne ja EKP seatud eesmärgi lähedal. Euroalasisene hinnasurve leevenes edasi. Seda toetas aeglustuv palgakasv ja tootlikkuse paranemine, mis aitas kaasa tööjõukulude kasvu aeglustumisele.

EKP nõukogu leidis, et majanduskasvu ohustavad riskid olid aasta algusega võrreldes tasakaalustatumad. Ehkki kaubanduspinged ja geopoliitiline ebakindlus püsisid, on hiljutised kaubanduskokkulepped maandanud mõningaid riske, mis pärsivad üleilmset nõudlust ja kindlustunnet. Oodatust kopsakamad kaitse- ja taristukulutused ning tootlikkust suurendavad reformid toetaksid keskpikas perspektiivis majanduskasvu veelgi. Samal ajal oli EKP nõukogu seisukohal, et inflatsiooniväljavaade on tavapärasest ebakindlam, samadel põhjustel nagu varasemate istungite ajal.

Oktoobris pidas EKP nõukogu iga-aastase väljasõidukoosoleku Frankfurdist väljaspool. Selle korraldas Itaalia keskpank Firenzes. Nõukogu otsustas taas jätta intressimäärad muutmata, kuna inflatsioon püsis keskpika aja eesmärgi 2% lähedal ja inflatsiooniväljavaade oli üldjoontes stabiilne.

Majandustegevus kasvas kolmandas kvartalis tagasihoidlikult. See tulenes teenuste sektori, eelkõige turismi ja digiteenuste tugevusest, mis tasakaalustas loidu tootmistegevust, mida ikka veel takistasid kõrgemad tollimaksud ja ülemaailmne konkurents. Eeldati, et sisenõudlus on ka edaspidi vastupidav ning tarbimiskulutusi toetavad kasvavad reaalsissetulekud, valitsuse taristu- ja kaitseinvesteeringud ning soodsad rahastamistingimused. Välisnõudlus seisis aga silmitsi probleemidega, millega kaasnes kaupade ekspordi vähenemine ja jätkuv kaubandusalane ebakindlus. Aastane inflatsioon oli pisut kiirenenud, jõudes septembris 2,2%ni, peamiselt seetõttu, et energiahinnad olid volatiilsed. Samal ajal eeldati, et palgakasvu aeglustumine ja tootlikkuse paranemine vähendavad jätkuvalt euroala hinnasurvet ning pikemaajalised inflatsiooniootused püsivad kindlad.

EKP nõukogu kordas oma pühendumust muuta jae- ja hulgimüügiks mõeldud keskpangaraha digiajastu jaoks sobivaks. Sellega seoses otsustas ta liikuda digitaalse euro projekti järgmisse etappi, et tagada tehniline valmisolek võimalikuks emiteerimiseks, kui õigusaktid on vastu võetud, ja toetada Euroopa digitaalset suveräänsust (infokast 4).

EKP nõukogu tegi aasta lõpus veel ühe baasintressimäärade muutmata jätmise otsuse. Detsembri ettevaates prognoosisid eurosüsteemi eksperdid, et inflatsioon on 2025. aastal keskmiselt 2,1%, 2026. aastal 1,9%, 2027. aastal 1,8% ja 2028. aastal 2,0%. Inflatsiooni korrigeeriti 2026. aastaks ülespoole, peamiselt ekspertide eelduse tõttu, et teenuste inflatsioon taandub aeglasemalt, kui varasemates prognoosides ette nähti. Septembrikuu prognoosidest mõnevõrra tempokam oodatav inflatsioon ja prognoositud naasmine eesmärgi juurde 2028. aastaks toetasid intressimäärade muutmata jätmise otsust veelgi. Lisaks püsis euroala majandus vastupidav, saades tuge tugevatest tööturgudest, reaalse kogutulu kasvust ja valitsemissektori kulutustest, hoolimata maailmakaubandusest ja geopoliitilistest pingetest tulenevatest probleemidest.

Majanduse laenutingimused olid üldiselt stabiilsed, samas kui euroala pangad püsisid vastupidavad. Neid toetasid tugevad kapitali- ja likviidsusnäitajad, kindel varade kvaliteet ja hea kasumlikkus. Geopoliitilist ebakindlust ja võimalust, et globaalsetel finantsturgudel tekib järsk hinnamuutus, peeti euroala finantsstabiilsust ohustavaks ning nõukogu kordas, et makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika on jätkuvalt esimene kaitseliin finantssektori haavatavuste kuhjumise vastu, suurendades vastupanuvõimet ja säilitades makrotasandi usaldatavusjärelevalvega seotud mänguruumi.

EKP nõukogu kinnitas taas oma pühendumust andme- ja istungipõhisele lähenemisviisile asjakohase rahapoliitilise kursi kindlaksmääramisel.

2.2 Eurosüsteemi bilansi normaliseerimine edenes

2022. aastal alanud eurosüsteemi bilansi sammhaaval normaliseerumine jätkus stabiilselt ka 2025. aastal. Aasta lõpuks oli bilanss kahanenud 6,3 triljoni euroni (2024. aasta lõpus oli see 6,4 triljonit eurot). See vähenemine toimus peamiselt tänu varaostukava ja pandeemia majandusmõju ohjeldamise erakorralise varaostukava väärtpaberiinvesteeringute jätkuvale vähenemisele.

2025. aasta lõpus ulatus eurosüsteemi bilansi rahapoliitikaga seotud väärtpaberite väärtus 3,7 triljoni euroni (0,5 triljonit eurot vähem kui 2024. aasta lõpus). Need väärtpaberid moodustasid koguvarast 60% (aasta varem oli see näitaja 67%). Eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide raames euroala krediidiasutustele antud laenude maht püsis väike, ulatudes ligikaudu 37 miljardi euroni (2024. aasta lõpus 34 miljardit eurot). Muud bilansi finantsvarad, mis koosnesid peamiselt eurosüsteemi välisvaluutas nomineeritud varadest, kullast ja eurodes nomineeritud mitterahapoliitiliste portfellide väärtpaberitest, kosusid samal ajal 0,4 triljoni euro võrra. See oli peamiselt tingitud kullahinna tõusust.

Kohustuste poolel vähenes 2025. aasta lõpuks krediidiasutuste reservihoiuste (sh hoiustamise püsivõimaluse) kasutamine kokku 2,6 triljoni euroni (2024. aasta lõpus 3,0 triljonit eurot). See moodustas 41% kohustuste kogusummast (eelmisel aastal 47%). Ringluses olevate pangatähtede maht püsis 1,6 triljoni euro juures peaaegu muutumatuna ja moodustas kogukohustustest 26% (aasta varem 25%). Muud kohustused, sealhulgas valitsemissektori hoiused, muud rahapoliitikaga mitteseotud hoiused, ümberhindluskontod ning kapital ja reservid suurenesid 0,2 triljoni euro võrra.

Joonis 2.2.

Eurosüsteemi konsolideeritud bilansi areng

(miljardites eurodes)

Varaostukava ja pandeemia majandusmõju ohjeldamise erakorralise ostukava portfellide areng

2025. aastal jätkus eurosüsteemi rahapoliitiliste portfellide vähenemine kooskõlas EKP nõukogu otsustega. Pärast reinvesteeringute lõpetamist varaostukava raames 2023. aasta juulis ja erakorralise varaostukava raames 2024. aasta lõpus oli 2025. aasta alates programmide algusest esimene aasta, mil eurosüsteem ei teinud ühtegi rahapoliitikaga seotud varaostu.

Varaostukava alusel tehtud lunastamised ulatusid 351,4 miljardi euroni. See vähendas aasta lõpuks portfellipositsioonid 2,3 triljoni euroni (amortiseeritud soetusmaksumuses). Suurem osa tähtajani jõudnud väärtpaberitest kuulus avaliku sektori väärtpaberite ostukava alla, mis vähendas selle kava investeeringud 1,9 triljoni euroni – see on 80% varaostukava portfellist. Avaliku sektori väärtpaberite ostukava varade kaalutud keskmine tähtaeg oli 2025. aasta lõpus üldjoontes muutumatu, 6,8 aastat. Varaga tagatud väärtpaberid moodustasid aasta lõpu seisuga vähem kui 1% (3 miljardit eurot), pandikirjad 9% (210 miljardit eurot) ja ettevõtlussektori väärtpaberid 11% (249 miljardit eurot) varaostukava portfellist.

Erakorralise varaostukava raames tehtud põhiosa tagasimaksed ulatusid 2025. aastal 185,9 miljardi euroni, mistõttu portfellihoiused vähenesid aasta lõpuks 1,4 triljoni euroni (amortiseeritud soetusmaksumuses). Avaliku sektori väärtpaberid moodustasid aasta lõpus erakorralise varaostukava portfellist 97% (1,4 triljonit eurot). Kaalutud keskmine tähtaeg oli seejuures 7,0 aastat. Avaliku sektori väärtpaberid moodustasid sellest 3% (41 miljardit eurot), pandikirjad aga vähem kui 1% (5 miljardit eurot). 2025. aasta jaanuaris erakorralise varaostukava tagasimakseteks kehtestatud läbipaistev avaldamisgraafik toetas varade nõuetekohast vähendamist. Ajakavaga ühtlustati erakorralise varaostukava andmete avaldamine, sealhulgas tagasivaatelised ja tulevikku suunatud lunastamisprofiilid, varaostukava andmetega, tagades mõlema portfelli puhul järjepidevuse ja prognoositavuse.

Varaostukava ja erakorralise varaostukava varad vähenesid 2025. aastal 537,3 miljardi euro võrra, mistõttu rahapoliitiliste väärtpaberite koguportfell oli aasta lõpus 3,7 triljonit eurot. Eurosüsteemi täielik üleminek passiivsele bilansi vähendamisele kulges kogu aasta jooksul sujuvalt, ilma et oleks olnud märke negatiivsest mõjust turu toimimisele. Likviidsustingimused püsisid korras, repoturud toimisid tõhusalt ja erasektori investorid näitasid endiselt stabiilset nõudlust euroala võlaväärtpaberite järele.

Kokkuvõttes kinnitab 2025. aasta areng, et rahapoliitiliste portfellide positsioonide vähenemine edeneb ootuspäraselt. Passiivse vähendamise kord on pannud eurosüsteemi bilansi jätkuvale normaliseerumisele stabiilse aluse. Selline lähenemisviis on hõlbustanud sujuvat ja läbipaistvat üleminekut madalamale üleliigsete reservide tasemele, säilitades samal ajal stabiilsed turutingimused.

Eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide areng

2025. aasta lõpus oli eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide jääk 36,7 miljardit eurot, mis on 2024. aasta lõpuga võrreldes vaid 2,5 miljardi euro võrra suurem. Neid operatsioone kasutati endiselt vähe. See kajastas märkimisväärset ülelikviidsust ja eurosüsteemi rahastamise suuremat maksumust võrreldes turupõhiste alternatiividega. Aasta lõpu seisuga olid põhiliste refinantseerimisoperatsioonide ja kolmekuuliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide jäägid vastavalt 25,0 miljardit ja 11,7 miljardit eurot. Detsembris kutsus EKP panku üles katsetama vähemalt kord aastas oma juurdepääsu põhilistele refinantseerimisoperatsioonidele ja/või kolmekuulistele pikemaajalistele refinantseerimisoperatsioonidele enda valitud pakkumissummaga ja tagatise vastu, mis vastab eurosüsteemi üldisele tagatiste raamistikule.^[20]

Turustatavate kõlblike varade ja kasutatud tagatiste areng

Eurosüsteemi refinantseerimisoperatsiooni tagatisena aktsepteeritavate turustatavate varade nominaalmaht suurenes 2025. aastal 939 miljardi euro võrra ja oli aasta lõpus 20,3 triljonit eurot (joonis 2.3). Aktsepteeritud tagatiste suurenemine tulenes peamiselt suuremast riigivõlakirjade emiteerimisest. Keskvalitsuse emiteeritud võlakirjad olid endiselt suurim varaklass (10,9 triljonit eurot). Muud olulised varaklassid hõlmasid tagamata pangavõlakirju (2,3 triljonit eurot), ettevõtete võlakirju (2,1 triljonit eurot) ja tagatud pangavõlakirju (2,0 triljonit eurot). Piirkondlike omavalitsuste võlakirjad (688 miljardit eurot), varadega tagatud väärtpaberid (669 miljardit eurot) ja muud turustatavad varad (1,7 triljonit eurot) moodustasid samal ajal kõlblikest varadest võrdlemisi väikese osa.

Joonis 2.3.

Kõlblike turukõlblike varade muutused

(triljonites eurodes)

Kasutatud tagatiste maht kasvas 2025. aastal 53 miljardi euro võrra, küündides aasta lõpuks 1,6 triljoni euroni (joonis 2.4). Samal ajal jäi eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide maht kogu aasta jooksul väikeseks, mistõttu eurosüsteemi antud laenude jäägi ja kasutatud tagatiste kogusumma suhe oli aegade tagasihoidlikem: aasta lõpus oli see vaid 1,4%. Enim kasutatud varaklassid olid jätkuvalt tagatud pangavõlakirjad, krediidinõuded ja varaga tagatud väärtpaberid. 2025. aastal suurenes pisut varaga tagatud väärtpaberite kasutamine, samas kui kõige rohkem vähenes krediidinõuete kasutamine. Eurosüsteemi rahapoliitika rakendamise raamistikus tehti 2025. aastal mitu muudatust, mis olid seotud tagatisena kasutatavate varade krediidihindamise ja riskiohjeraamistikega (peatükk 2.3).

Joonis 2.4.

Kasutatud tagatiste muutused

(miljardites eurodes)

2.3 Eurosüsteem jätkas finantsriski juhtimise raamistiku tugevdamist

Eurosüsteem juhib pidevalt oma rahapoliitika operatsioonidega kaasnevaid finantsriske. Riskijuhtimise eesmärk on saavutada riskitõhusus, vähendades riskide võtmist tasemeni, mis on vajalik rahapoliitika eesmärkide saavutamiseks.

Eurosüsteemi riskijuhtimisraamistiku peamised muudatused 2025. aastal olid seotud tagatiste poliitikaga ja hõlmasid järgmist: 1) muudatused välisreitingute kasutamises teatavate tagatisvarade krediidikvaliteedi hindamisel, 2) konkreetsete tagatiste riskikontrolli raamistiku sihipäraste täienduste kehtestamine, 3) nn kliimateguri kehtestamine teatud kasutatud tagatiste hindamisel, et kajastada kliimamuutustega seotud ebakindlust, ning 4) kliimamuutustega seotud riskide lisamine riikide keskpankade krediidihindamise sisesüsteemide avaldatud reitingutesse. Varaostukava ja erakorralise varaostukava portfellidega seotud riske hallati jätkuvalt kooskõlas kehtestatud riskikontrolli raamistikega.

Mitmel eurosüsteemi keskpangal, sealhulgas EKP-l, oli 2025. aastal jätkuvalt väike või negatiivne netosissetulek. Kuigi EKP baasitressimäärasid on alandatud, ületasid enamiku eurosüsteemi keskpankade bilansside kohustuste kulud nende varaostukava ja erakorralise varaostukava väärtpaberiportfellidest saadud tulu, mille tulemuseks oli negatiivne netointressitulu. Lisaks mõjutas mõne keskpanga välisvaluutareservide portfelli negatiivselt välisvääringute odavnemine euro suhtes. See kahjum ei mõjuta eurosüsteemi suutlikkust täita oma hinnastabiilsuse eesmärki ja tegutseda tõhusalt. Kui keskpanga tulu on negatiivne, võib ta kasutada varasematel aastatel kogutud finantspuhvreid, et see katta, või kirjendada selle oma bilansis, et korvata see tulevasest kasumist. Lisaks on eurosüsteemi finantspuhvrite märkimisväärne suurenemine, mis on tingitud heas seisus ümberhindamiskontodest, eelkõige kullainvesteeringutega seotud kontodest, tuntavalt suurendanud eurosüsteemi rahandusalast vastupanuvõimet.

Eurosüsteemi finantsriski juhtimise raamistiku muudatused

Eurosüsteemi finantsriski juhtimise raamistikus tehti 2025. aastal mitu muudatust.

Esiteks otsustas EKP nõukogu 2025. aasta veebruaris muuta erasektori varade väliste krediidireitingute kasutamise eeskirju, mille rakendamine on kavas kõige varem 18 kuud pärast selle teatavakstegemist. Muudatus puudutab krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud reitinguid erasektori varadele, nagu tagamata pangavõlakirjad, tagatud pangavõlakirjad ja mittefinantsettevõtete emiteeritud varad, ning hõlmab ka euroalaväliseid avaliku sektori varasid, mis on kõlblikud eurosüsteemi rahapoliitiliste operatsioonide tagatisena kasutamiseks. Kui muudatus on tehtud, kasutatakse nende varade tagatiskõlblikkuse ja kohaldatavate väärtuskärbete määramiseks aktsepteeritud krediidikvaliteeti hindavate asutuste poolt sellistele varadele antud reitingute seast paremuselt teist reitingut. Muudetud eeskirjade abil saab olemasolevat välist krediidireitingute alast teavet paremini ära kasutada. Varade puhul, millel on ainult üks aktsepteeritud krediidikvaliteeti hindavatelt asutustelt saadud krediidireiting, kohaldatakse olemasoleva krediidireitingu suhtes tagatise seisukohast olulise reitingu määramisel üheastmelist alandamist. Euroala avaliku sektori (nt euroala keskvalitsused, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused; euroalal asuvad rahvusvahelised ja riigiülesed emitendid, kelle aktsionärid asuvad ELis, ning EKP tunnustatud asutused) emiteeritud või tagatud varasid hinnatakse jätkuvalt praeguse paremuselt esimese reitingu reegli alusel. Nende varade puhul kasutab eurosüsteem korrapäraselt kogu kättesaadavat krediidikvaliteedi teavet ja rakendab tugevdatud hoolsusmeetmeid. Varaga tagatud väärtpaberite puhul jääb juba kasutusel olev paremuselt teise emissiooni reitingu reegel samaks.

Teiseks vaatas eurosüsteem 2025. aastal läbi tagatisega laenuoperatsioonide riskiohjeraamistiku. Eurosüsteem rakendab oma laenuoperatsioonide aluseks olevate varade suhtes riskikontrolli meetmeid, et kaitsta end finantskahju riski eest, kui varad tuleb pärast vastaspoole kohustuste täitmata jätmist müüa. Läbivaatamise eesmärk oli tagada, et raamistik jääks kaitsvaks, järjepidevaks ja riskile vastavaks kõigis varaklassides. Üheks riskikontrolli meetmeks on väärtuskärped, millega vähendatakse summat, mida saab rahapoliitika krediidioperatsioonides teatava väärtusega tagatisega laenata. Pärast läbivaatamist otsustas eurosüsteem parandada väärtuskärpe metoodikat sihipäraselt, keskendudes eelkõige enda kasutuses olevatele pandikirjadele, säilitatud varaga tagatud väärtpaberitele ja individuaalsetele krediidinõuetele. Nende muudatuste rakendamine on kavandatud kõige varem 2026. aasta novembrisse.

Kolmandaks otsustas EKP nõukogu juulis kliimariskidega tegelemise raames lisada tagatiste raamistikku nn kliimateguri. See kliimategur, mis on kavas kasutusele võtta 15. juunil 2026, võib vähendada teatavate tagatisena panditud turukõlblike varade väärtust olenevalt sellest, kui vastuvõtlikud nad kliimamuutustega seotud ebakindlusele on. Meetme eesmärk on toimida puhvrina kliimamuutustega seotud üleminekušokkide võimaliku finantsmõju vastu. See täiendab eurosüsteemi olemasolevat riskijuhtimise raamistikku, hõlmates tulevikku suunatud kliimastsenaariumide analüüsi, ja parandab seega eurosüsteemi rahapoliitika rakendamise vastupidavust. Kliimategur keskendub mittefinantsettevõtete ja nendega seotud üksuste emiteeritud turukõlblikele varadele ning seda kalibreeritakse, et säilitada ka tagatiste piisav kättesaadavus. EKP nõukogu vaatab kliimateguri, sealhulgas selle ulatuse ja kalibreerimise korrapäraselt läbi. Rohepöördealaste ebasoodsate sündmustega seotud ebamäärasusega tegeledes tugevdab eurosüsteem oma võimet leevendada kliimaga seotud finantsriske.

2025. aastal hõlmasid kõik krediidihindamise sisesüsteemi krediidihindamised kliimaga seotud riske kooskõlas eurosüsteemi ühiste standarditega, mis rakendati 2024. aasta lõpus. Pärast seda, kui EKP teatas 2021. aasta juulis oma kliimameetmete tegevuskavast, leppis eurosüsteem 2022. aastal kokku ühistes miinimumstandardites selle kohta, kuidas krediidihindamise sisesüsteemid peaksid oma reitingutes kliimariskidega arvestama. Krediidihindamise sisesüsteemid on krediidinõuete krediidiriski hindamise oluline allikas. Ühiste standardite kohaselt tuleb krediidihindamise sisesüsteemi reitingute andmise protsessides eristada ülemineku- ja füüsilisi riske ning võtta arvesse ka mitmesuguseid kliimariskide ülekandekanaleid. Krediidihindamise sisesüsteemid teevad ettevõtte tasandil kliimariskide hindamise, kui see on piisav ja usaldusväärsed andmed on saadaval, et teha kindlaks, kas ja mil määral mõjutab kliimamuutustest tulenev risk hinnatavate mittefinantsettevõtete krediidivõimelisust.

Varaostukava ja erakorralise varaostukava portfellides olevate varade riskide juhtimine

Varaostukava ja erakorralise varaostukava portfellid vähenesid 2025. aastal järk-järgult ja prognoositavas tempos, kuna eurosüsteem oli lõpetanud nendesse reinvesteerimise. Nende kavade finantsriskide maandamine jätkub varem kehtestatud riskikontrolliraamistike abil. Mõlemad programmid koosnevad eri liiki varaklassidest, nimelt avaliku ja ettevõtlussektori võlaväärtpaberitest, varadega tagatud väärtpaberitest ja pandikirjadest. Riskiraamistikes võetakse arvesse iga programmi poliitikaeesmärke ja selles sisalduvate eri varaklasside riskiprofiile. Need koosnevad kõlblikkuskriteeriumidest, krediidiriski hindamise ja hoolsuskohustuse menetlustest, hinnakujundusraamistikest, võrdlusalustest ning limiitidest.

3 Euroopa finantssektor: struktuursete probleemide tingimustes suurenenud geopoliitiliste ja tururiskidega toimetulek

Euroala finantsstabiilsuse riskid püsisid 2025. aastal suured, arvestades kasvanud geopoliitilisi pingeid, kaubanduse killustatust ja süvenevat ebakindlust ülemaailmses poliitikas. Tollimaksudest tingitud šokid ja väiksem välisnõudlus pärssisid ettevõtete kasumlikkust ja suurendasid krediidiriski. Riikide haavatavus tulenes kõrgest võlatasemest, vajadusest teha rohkem kaitsekulutusi ja investeeringuid ning mõju ülekandumisest, mis tulenes murest maailma riikide rahanduse jätkusuutlikkuse pärast. Pankade tugev kapitaliseeritus ja kasumlikkus toetasid endiselt nende vastupanuvõimet hoolimata suurenevast krediidi- ja tururiskist ning pangandusvälise finantsvahendussektori püsivast haavatavusest, mille on põhjustanud finantsvõimendus, likviidsuse mittevastavus ja vastastikused seosed. Nendest nõrkadest kohtadest hoolimata jäi ka pangandusväline finantsvahendussektor üldiselt vastupidavaks. Makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika keskendus vastupanuvõime säilitamisele, hallates ja mõnel juhul suurendades kapitalipuhvreid ja laenuvõtjapõhiseid meetmeid. Mikrotasandi usaldatavusjärelevalve valdkonnas tehti edusamme lihtsustamise ja digitaalse tegevuskerksuse valdkonnas ning kliima- ja loodusega seotud riskide kaasamisel järelevalvekavasse. Stressitestid kinnitasid samal ajal pankade tugevust. Aasta jooksul töötas EKP ka välja ettepanekuid, et lihtsustada Euroopa õigus-, järelevalve- ja aruandlusraamistikku. Liiguti edasi oluliste seadusandlike algatustega, sealhulgas Basel III lõplike reformide rakendamine, ELi kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku reform ning sammud hoiuste ja investeeringute liidu poole.

3.1 Finantsstabiilsus 2025. aastal

Finantsstabiilsuse haavatavus euroalal püsis 2025. aastal suur, sest geopoliitilised pinged süvenesid ja kasvas mure geomajandusliku killustatuse pärast. Üleilmse majanduspoliitikaga seotud ebakindlus suurenes. Seda põhjustasid peamiselt muutused USA kaubanduskeskkonnas ning õigus- ja eelarvepoliitika, samuti mure seoses üldise eemaldumisega mitmepoolsest korrast. USA oodatust kõrgemate imporditollimaksude väljakuulutamine 2025. aasta aprilli alguses tõi kaasa turu volatiilsuse järsu suurenemise eri varaklassides ja riskantsemate varade märgatava müügilaine, mis kajastas investorite üleilmsete kasvuväljavaadete ümberhindamist ja geomajandusliku killustatuse suurenemise ohtu. Aasta lõpus leevendasid kaubanduslepingud Ameerika Ühendriikide ja tema mitme peamise kaubanduspartneri, sealhulgas ELi vahel kaubanduspoliitikast tulenevat ebakindlust ja rahustasid turge. Kuna aga euroala on väga avatud majandus, mis on tihedalt lõimunud üleilmsete väärtusahelatega, oli see endiselt eriti haavatav geomajandusliku killustatuse riski suhtes.

Euroala riikide haavatavus tulenes endiselt kõrgest võlatasemest mõnes riigis, kasvavast emiteerimisvajadusest ja investorite muutuvast nõudlusest. Eurosüsteemi väiksem jalajälg võlakirjaturgudel koos valitsemissektori suurema rahastamisvajaduse ootustega tõid aasta jooksul kaasa euroala tulukõverate järsenemise. See kajastab ka üleilmset muret USA pikaajalise võla jätkusuutlikkuse ja USA kaksikpuudujäägi rahastamiseks vajaliku välisrahastuse pärast. Ehkki mitmes euroala riigis aitasid tugevad krediidi põhinäitajad ja reitingu tõstmine vähendada riigivõlakirjade tulususe vahet, laienesid tulususe vahed riikides, mis seisid silmitsi eelarveprobleemide ja reitingu langetamisega. Samal ajal tekitasid suuremate arenenud majandusega riikide eelarvepuudujäägid, sealhulgas USA eelarve ummikseis ja valitsuse ajutine tööseisak, muret maailma riikide võla jätkusuutlikkuse pärast ja ohu, et euroala riikide maksejõuetuse risk hinnatakse laiemalt ümber. Lisaks rõhutab vajadus reageerida süvenenud geopoliitilistele pingetele ja hübriidohtudele, et euroala NATOsse kuuluvad riigid peavad kiiresti suurendama kaitsekulutusi, et saavutada NATO uus eesmärk, milleks on 5% SKPst aastaks 2035. Kopsakamad kaitsekulutused koos kavandatud suuremahuliste taristu- ja kliimainvesteeringutega tekitavad aga keskpikas perspektiivis märkimisväärse täiendava rahastamisvajaduse. See võib tekitada muret mõne euroala riigi võla jätkusuutlikkuse pärast ning sellest tulenev riigivõlakirjade intressimäärade tõus võib üle kanduda ettevõtete ja finantssektori rahastamistingimustele suuremate riskipreemiate ja reitingute võimaliku alandamise kaudu.

Euroala ettevõtlussektori haavatavus oli 2025. aastalgi suur, sest kõrgemad tollimaksud ja kestvad kaubanduspinged avaldasid jõulisemat mõju. Ehkki bilanss oli varasematel aastatel tugevnenud ja võlakoormus tervikuna oli langenud üleilmse finantskriisi eelsest tasemest allapoole, avaldasid kasumlikkusele survet tagasihoidlik välisnõudlus, suured võla teenindamise kulud ja kasvavad tööjõukulud. Euro kallinemine ja euroala ekspordi kõrgemad tollimaksud vähendasid euroala ettevõtete hinnapõhist konkurentsivõimet maailmaturul. See tõi kaasa turuosa vähenemise, mida kahandas veelgi Hiina eksportijate tugev konkurents, mis osaliselt peegeldas Hiina nõrka sisenõudlust. Maksejõuetus kasvas paljudes sektorites ja riikides, kajastades endiselt nõrka ja ebakindlat ettevõtluskeskkonda ning kasvatades ohtu, et makromajanduslik mõju kandub laiemalt edasi, eelkõige tollimaksude suhtes tundlikest ja ekspordile suunatud sektoritest.

Kodumajapidamiste bilansid tugevnesid aasta jooksul. Seda toetasid elav tööturg, kerkivad reaalpalgad ning valitsemissektori võla ja SKP suhte jätkuv vähenemine, mis parandas võla teenindamise suutlikkust ja tagas puhvrid negatiivsete šokkide vastu. Seda vastupanuvõimet toetas ka varasemate ebakindlate perioodide jooksul kogutud suur säästude varu, mida säilitasid püsivalt kõrged säästumäärad. See soodne olukord võib siiski muutuda, kui ettevõtete kaubandusega seotud haavatavus peaks süvenema. Pankrottide arvu suurenemine ja koondamine tollimaksude suhtes tundlikes sektorites võivad kahjustada tööturu tingimusi, pärssida palgakasvu ja vähendada tarbijate kindlustunnet, mõjutades nii negatiivselt kodumajapidamiste tarbimist ja laenuvõtjate vastupanuvõimet.

Euroala pangandussektori vastupanuvõime oli 2025. aastal jätkuvalt finantssüsteemi peamine stabiliseeriv tegur. Pankade omavahendite ja likviidsuse suhtarvud olid regulatiivsetest nõuetest palju suuremad. Tugev netointressitulu koos kindla teenus- ja vahendustasudest saadud netotuluga aitas 2025. ja 2025. aastal saavutada üle 9% omakapitali tootluse. Peale selle kergitas turu paranenud meeleolu sektori suhtes koos püsiva kasumi ja rekordilise kasumi jaotamise ootustega dividendide ja aktsiate tagasiostu kujul pankade aktsiahindu ning tõstis turu- ja raamatupidamisväärtuse suhtarvu üleilmse finantskriisi järgse aja uutesse kõrgustesse, vähendades järk-järgult lõhet USAs tegutsevate ekvivalentsete üksustega.

Oluliste krediidiasutuste viivislaenude koondnäitaja püsis 2025. aastal rekordmadala taseme ligidal. Samal ajal suurenesid pankade laenuportfellide krediidiriskid mõnevõrra väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele antud laenude ning tarbimislaenude puhul. Lisaks mõjutasid nii ettevõtete kui ka kodumajapidamiste riskipositsioonide puhul krediidiriski väljavaadet negatiivselt kehvad makromajanduslikud tingimused, varasemate intressimäärade tõusu viitajaga mõju ja süvenevad kaubanduspinged. Pangad, kellel on kontsentreeritud riskipositsioonid ELi-välisest kaubandusest sõltuvate sektorite või kaubandushäiretest rohkem mõjutatud piirkondade suhtes, võivad seista silmitsi suurema survega varade kvaliteedile, kui kaubanduse killustatus suureneb või majandustingimused veelgi halvenevad. Sellisel juhul võib pankade kasumlikkust pärssida suurem eraldiste vajadus, olgugi et nende kapitalipuhvrid pakuvad kahjude puhuks märkimisväärset kaitset.

Euroala ja üleilmsetel finantsturgudel esines 2025. aastal suurem volatiilsus, eriti pärast teadaannet USA tollimaksude kohta aprilli alguses, mis tõi kaasa järsu ümberhindamise ja riskantsemate varade müügilaine. Kuigi euroala turud toimisid üldjoontes endiselt korrapäraselt ja volatiilsus vähenes pärast teadet, et tollimaksud pannakse ajutiselt pausile, ning sellele järgnenud kaubanduslepingute sõlmimist, jäi mõne varaklassi väärtus siiski kõrgeks. See jättis turud haavatavaks uute suurte ja järskude kohanduste suhtes, kui likviidsustingimused peaksid halvenema. Samal ajal nõrgestas mure USA eelarvepoliitika põhinäitajate ja institutsioonilise usaldusväärsuse pärast USA riigikassa ja USA dollari kui turvalise vara staatust, suurendades riski, et ootamatud muutused üleilmsetes kapitalivoogudes ja ebakorrapärased vahetuskursi kõikumised kanduvad euroala finantstingimustele üle.

Euroala pangandusvälise finantsvahenduse sektori turu haare suurenes 2025. aastal jätkuvalt ning see toetas sügavamaid ja mitmekesisemaid kapitaliturge reaalmajanduse rahastamiseks. Hoolimata suurenenud poliitilisest ebakindlusest ja korduvatest turukõikumiste perioodidest jäi sektor laias laastus vastupidavaks. Samal ajal oli mitmes pangandusvälise finantsvahenduse sektori segmendis endiselt likviidsuse puudujääk, mille mõju suurendas ulatuslik finantsvõimendus, eriti investeerimisfondide segmendi osades. Need struktuursed nõrkused jätsid pangandusvälise finantsvahenduse sektori haavatavaks ebasoodsate hinnakõikumiste, fondide vahendite järsu väljavoolu ning lisatagatis- ja tagatisnõuete järsu suurenemise suhtes, mis võib põhjustada protsüklilist varade müüki ja võimendada turupingeid. Seosed euroala pankadega seadsid nii pangandusvälise finantsvahenduse sektori kui ka pangandussektori jätkuvalt laenu- ja rahastamiskanalite kaudu ülekanduva riski ohtu.

Kuigi euroala finantssüsteem osutus 2025. aastal üldiselt vastupidavaks, olid finantsstabiilsust ohustavad riskid endiselt suured. Lisaks nõrgemast majanduskasvust ja kaubanduspingetest tulenevale tsüklilisele survele pärssisid riskiväljavaadet endiselt ka mitu struktuurset tegurit. Küberturvalisuse nõrkused ja hübriidohud muutusid üha keerukamas geopoliitilises olukorras veel olulisemaks. Tehisintellekti kiire kasutuselevõtt pakkus võimalust tõhusust kasvatada, kuid tekitas uusi kanaleid operatsiooniriski ja turuhäirete jaoks.

Ülemaailmsel tasandil soodustavad kasvav regulatiivne killustatus ja uued dereguleerimisüleskutsed tõenäoliselt piiriülest arbitraaži ja haavatavuste kuhjumist väljaspool reguleerimisala piire.

Rahvastiku vananemisest tulenevad demograafilised suundumused koos käimasoleva üleminekuga vähese CO₂ heitega majandusele mõjutavad kasvuväljavaadet ilmselt edaspidigi. Kuigi üleminekuga kaasnevad kulud, annab see ka majanduslikke võimalusi ning mõlemad tegurid võivad olemasolevate tsükliliste ja struktuuriliste nõrkustega koosmõjus finantsstabiilsust kõigutada. Kui mitu riski realiseerub korraga, võivad need üksteist võimendada ja finantssüsteemi stressi märkimisväärselt suurendada.

3.2 Makrotasandi usaldatavusjärelevalve: vastupidavuse säilitamine ebakindlas keskkonnas

EKP ülesanne on hinnata ühtses järelevalvemehhanismis osalevate riikide ametiasutuste plaanitavaid makrotasandi usaldatavusjärelevalve kapitalimeetmeid pankadele. Ennekõike on EKP-l volitus kohaldada vajaduse korral rangemaid kapitalimeetmeid. EKP jälgis 2025. aastal riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikat hoolikalt, kuid seda vajadust ei tuvastatud, sest mitu riiki oli juba võtnud makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmeid, et tugevdada oma pangandussüsteemi vastupanuvõimet kuhjunud nõrkuste ja langusriskide suhtes.

Finantssüsteemi vastupanuvõime säilitamine on endiselt esikohal

2025. aasta juulis tegi EKP nõukogu avalduse, milles kutsus riikide makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutusi üles säilitama praeguseid kapitalipuhvri nõudeid, et kindlustada pangandussektori vastupanuvõime ja tagada puhvrite kättesaadavus juhul, kui pangandussektori olukord või makrorahanduslikud tingimused halvenevad. Avalduses osutati finantsstabiilsust ähvardavatele kasvanud riskidele, mis tulenevad üleilmse geopoliitilise ebakindluse järsust süvenemisest. Sellega seoses väljendas EKP nõukogu täielikku toetust nendele riikide ametiasutustele, kes kavatsevad suurendada kapitalipuhvri nõudeid, et tegeleda haavatavusega, samal ajal kui pangandussektoris valitsevad tingimused vähendavad protsüklilisuse riski. Samuti kutsus EKP nõukogu riikide ametiasutusi üles säilitama olemasolevaid laenuvõtjapõhiseid meetmeid, et tagada edaspidigi usaldusväärsed ja jätkusuutlikud laenutingimused. Avalduses märgiti, et kaaluda võiks makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmete sihipärast ümberkalibreerimist või lihtsustamist, kui süsteemse riski allikad on pidevalt muutunud ja kui sellised meetmed ei vähenda pangandussektori üldist vastupanuvõimet. Viimasena märkis nõukogu, et suurt ebakindlust arvestades peab makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika jääma paindlikuks ja muutuvate tingimustega kohanema.

Seda arvestades karmistasid mõned riikide ametiasutused 2025. aastal veelgi makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikat, et suurendada pankade vastupanuvõimet. Täpsemalt teatasid kaks osalevat riiki vastutsüklilise kapitalipuhvri määra tõstmisest ja kolmas süsteemse riskipuhvri kasutuselevõtust.^[21] Aasta lõpuks oli kõigil osalevatel riikidel vabastatav kapitalipuhver. Mõni riik otsustas sellegipoolest süsteemse riski puhvrid kas desaktiveerida või neid vähendada, kuna süsteemne risk oli varem kuhjunud haavatavusega sektorites vähenenud.^[22] Lisaks kohandas mõni riik üksikute institutsioonide puhul globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate (G-SII) ja muude süsteemselt oluliste ettevõtjate (O-SII) puhvrite taset. Viimase puhul oli see tingitud muude süsteemselt oluliste ettevõtjate puhvrite hindamise täiustatud alammäära metoodika järkjärgulisest kasutuselevõtust alates 2025. aasta jaanuarist.^[23] Viimasena võttis üks riik kapitalipõhiste meetmete kõrval laenuvõtjapõhiseid meetmeid, mis kergitas sellised meetmed kehtestanud riikide arvu 18ni.^[24]

EKP jagas 2025. aastal seisukohti seoses makrotasandi usaldatavusjärelevalve teemadega. Mais avaldatud finantsstabiilsuse ülevaates väljendas EKP toetust ELi makrotasandi usaldatavusjärelevalve raamistiku läbivaatamisele, mille eesmärk on suurendada selle tulemuslikkust, ühtlustada protsesse ja tagada järjepidevus kõikides jurisdiktsioonides.^[25] Sellega seoses juhtis EKP tähelepanu, et usaldatavus- ja kriisilahenduse raamistike keerukat koostoimet arvestades on väga oluline tagada makrotasandi usaldatavusjärelevalve puhvrite kasutatavus ja vabastatavus. EKP rõhutas novembrikuu finantsstabiilsuse ülevaates, et makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika peaks olema ka edaspidi kindlalt keskendunud finantsstabiilsuse tagamisele, mis tooks kasu majandusele, ilma et see kahjustaks pangandussektori konkurentsivõimet, mida mõõdetakse kasumlikkuse alusel. Kuigi on väidetud, et rangemad kapitalinõuded piiravad laenupakkumist ja halvendavad pankade konkurentsivõimet, märkis EKP, et hiljutised empiirilised tõendid ei ole selle seisukohaga kooskõlas.^[26]

Koostöö Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga

EKP juures asub Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) sekretariaat. Lisaks pakub EKP ESRNile tuge analüüsi, statistika, logistika ja halduse vallas.^[27] EKP president on ESRNi haldusnõukogu esimees. Nõukogu tuleb kokku kord kvartalis, et arutada praegu finantsstabiilsust ohustavaid ohte ja võimalikke lahendusi. Nende arutelude ettevalmistamisse on aktiivselt kaasatud EKP eksperdid, kes juhatavad töörühmi, korraldavad uuringuid ja teevad analüüse. Eelkõige toetab EKP märkimisväärselt ESRNi andmeanalüüsialast tööd, võimaldades tal kasutada ulatuslikke andmekogumeid, eelkõige tuletisinstrumentidega seotud tehingute kohta. Teine tiheda koostöö valdkond on stressitestide jaoks ebasoodsate stsenaariumide väljatöötamine. ESNR võtab stsenaariumid vastu ja need peavad olema nii tõsised kui ka usutavad. Selliste stsenaariumide välja töötamiseks on vaja EKP mudelipõhist teavet. 2025. aastal leppis ESRN tihedas koostöös asjaomaste Euroopa järelevalveasutustega pangandussektori, pensionifondide ja rahaturufondide jaoks kokku kogu ELi hõlmavate stressitestide negatiivsed stsenaariumid.

Peale selle andsid EKP eksperdid olulise analüütilise sisendi mitmesse ESRNi aruandesse, millest kaks on pankade riskijuhtimise seisukohast väga olulised: 1) mais avaldatud aruanne, milles vaadeldi lihtsate, läbipaistvate ja standarditud kriteeriumide 2021. aasta laiendamise finantsstabiilsusega seotud mõju bilansilistele väärtpaberistamistele kooskõlas muudetud ELi väärtpaberistamismäärusega^[28], ja 2) novembris avaldatud aruanne krediidiriski vahetustehingute kohta. Selles aruandes toodi esile mõned turupuudujäägid, mis võivad takistada krediidiriski vahetustehingute marginaalide kehtiva hinna leidmist, mis on laialdaselt kasutatav krediidiriski näitaja. EKP ja ESNRi eksperdid tegid koostööd ka kahe päevakajalise aruande raames, millest üks käsitles geomajanduslikke riske ja finantsstabiilsust ning teine ELi pankade ja pangandusväliste finantsvahendajate vahelisi seoseid. Viimases rõhutatakse nii pankade olulist rolli likviidsuse juhtimisel ja pangandusvälistele finantsvahendajatele finantsvõimenduse pakkumisel kui ka finantsstabiilsuse riske, mis sellistest seostest tuleneda võivad.

EKP esitas 2025. aasta aprillis Euroopa Liidu Nõukogule mitteametliku dokumendi ELi ja kolmanda riigi stabiilse krüptovara mitmekordse väljastamise kohta, milles rõhutati riske finantsstabiilsusele, mis kaasnevad ühe stabiilse krüptovara emiteerimise lubamisega üksuse poolt, kellel on tegevusluba vastavalt krüptovaraturgude määrusele^[29], ja teise, kolmanda riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva üksuse poolt. Kriisi korral võivad ELi emitendi reservid kiiresti ammenduda, kui stabiilse krüptovara omanikud on kolmanda riigi õigusaktide alusel vähem kaitstud. Osa oma aruandest, milles käsitletakse krüptovarast tulenevaid süsteemseid riske, pühendas ESRN mitme emitendi poolt emiteerimisega seotud riskide põhjalikule analüüsile. Lisaks andis ta välja soovituse kolmandat riiki hõlmavate mitme emitendiga stabiilse krüptovara skeemide^[30] kohta, kutsudes Euroopa Komisjoni üles selgitama, et emiteerimine koos kolmanda riigi emitentidega ei ole krüptovaraturgude määruse alusel lubatud, ning töötama välja asjakohased kaitsemeetmed, et vältida mitme emitendiga emiteerimisest tulenevat süsteemset riski.

3.3 Mikrotasandi usaldatavusjärelevalve alane tegevus üksikute pankade usaldusväärsuse tagamiseks

2025. aastal näitasid EKP järelevalve alla kuuluvad pangad keerulises majandus- ja geopoliitilises keskkonnas üles tugevat vastupanuvõimet. Üldiselt oli euroala pangandussektor endiselt hästi kapitaliseeritud. 2025. aasta kolmandas kvartalis oli esimese taseme põhiomavahendite suhtarv kokku 16,1%, samal ajal kui oluliste krediidiasutuste viivislaenude suhtarv püsis enamasti stabiilsena 1,9% juures, mis on märkimisväärselt madalam kui viimase kümne aasta jooksul.^[31]

EKP edendas koos ühtses järelevalvemehhanismis osalevate riiklike pädevate asutustega 2025. aastal mitut algatust, mille eesmärk on suurendada pangandusjärelevalve tõhusust, tulemuslikkust ja riskipõhisust.^[32] Muu hulgas tehti veel edusamme järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) reformimisel, eelkõige mitmeaastase lähenemisviisi ja riskitaluvuse raamistiku laiemal vastuvõtmisel ja kasutamisel, mille tulemusel tehti sihipärasemad ja õigeaegsemad järelevalveotsused. Samal ajal käivitas EKP järgmise tasandi järelevalve projekti, mille eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada Euroopa pangandusjärelevalvet, vähendada põhjendamatut keerukust ning tagada, et järelevalveasutused on jätkuvalt suutelised tegelema uute ja tekkivate riskidega. Fookusvaldkondade hulka kuuluvad otsuste tegemine, sisemudeli järelevalve, stressitestimine, kapitaliga seotud otsused, aruandlus ja kohapealsed kontrollid. Lisaks käivitas EKP järelevalvekultuuri algatuse, mille eesmärk on edendada strateegiliste eesmärkidega kooskõlastatud ühist järelevalvekultuuri ning toetada reformide ühetaolist ja tõhusat rakendamist kogu Euroopa pangandusjärelevalves. Samuti töötas ta välja raamistiku oma järelevalvetegevuse tõhususe hindamiseks. Tulevikuvaates alustab 2026. aastal EKP oma järelevalvejuhendite ja muu teabevahetuse läbivaatamist, et suurendada läbipaistvust seoses oma ootuste ja järelevalvealaste lähenemisviisidega. EKP vaatab ka läbi proportsionaalsuse kohaldamise vähem oluliste krediidiasutuste järelevalves. Need algatused täiendavad EKP nõukogu soovitusi Euroopa Komisjonile, lähtudes EKP lihtsustamist käsitleva kõrgetasemelise rakkerühma ettepanekutest.

Aasta jooksul pööras EKP rohkem tähelepanu digitaalsele tegevuskerksusele, määrates dokumendis „EKP juhend pilvteenuste edasiandmise kohta pilvteenuste osutajatele“^[33] kindlaks järelevalveootused seoses digitaalse tegevuskerksuse määruses sätestatud nõuete rakendamisega, milles esitatakse ka pilvteenuse osutajatele tegevuse edasiandmisega seotud riskide juhtimise head tavad. Lisaks selgitas EKP oma muudetud sisemudeleid käsitlevas juhendis masinõppetehnikate kasutamist.

2025. aastal tegi EKP kogu süsteemi hõlmava stressitesti, mis kinnitas, et euroala pangandussektor on tõsise, kuid usutava majanduslanguse suhtes jätkuvalt vastupidav.^[34] Hoolimata märkimisväärsest prognoositavast kahjumist oli kapitali vähenemine varasemate stressitestidega võrreldes tagasihoidlikum, mis kajastas suurt kasumlikkust ja varade stabiilset kvaliteeti. Negatiivse stsenaariumi korral oleks esimese taseme põhiomavahendite suhtarv kokku 12,0%, mis kinnitab, et praegused kapitalipuhvrid toetavad pankade võimet pidada vastu negatiivsetele šokkidele.

Geopoliitilised riskid jäid järelevalveprioriteetide seas endiselt kesksele kohale, arvestades suurenenud üleilmset ebakindlust ja seotud riskide omavahelist ühendatust. Seetõttu rõhutas EKP jätkuvalt, kui oluline on, et pangad arvestaksid oma üldistes riskihaldusraamistikes geopoliitiliste riskidega ja säilitaksid ulatusliku vastupanuvõime. Lisaks oli tegevuskavas endiselt tähtsal kohal järelevalve selle üle, kas pangad suudavad juhtida kliima- ja loodusega seotud riski nõuetekohaselt. Sellega seoses viis EKP lõpule mitmeaastase programmi pankade riskijuhtimisvõimekuse arendamiseks ja jätkas liikumist tavapärase lähenemisviisi poole, tehes oma korrapäraste järelevalvehinnangute ja -protsesside raames kliima- ja loodusega seotud riskide üle järelevalvet.

Osana jätkuvatest jõupingutustest läbipaistvuse suurendamiseks avaldas EKP 2025. aastal pärast avalikku konsultatsiooni suunise riiklike pädevate asutuste järelevalvealase lähenemisviisi kohta järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste hoitavate viivisnõuete katmisel.^[35] Peale selle ajakohastas EKP pärast teist avalikku konsultatsiooni oma põhimõtteid ELi õiguses sätestatud valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamise kohta, et tagada nende järjepidev kohaldamine EKP ja riiklike pädevate asutuste poolt. See toetab läbipaistvust ja tulemuslikkust ning edendab Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvate pankade võrdseid võimalusi.

EKP ning Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Amet allkirjastasid vastastikuse mõistmise memorandumi, millega kehtestati nendevahelise koostöö raamistik.

Üksikasjalikum teave on kättesaadav EKP pangandusjärelevalve veebisaidil ja EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevas 2025. aasta aruandes.

3.4 EKP panus Euroopa finantssektori poliitikaalgatustesse

2025. aastal tehti ELi finantsvaldkonna õigus- ja järelevalveraamistiku tugevdamisel märkimisväärseid edusamme. Enamik Basel III reformidest jõustus ja ülejäänud elementide rakendamine kulgeb kavakohaselt. EKP toetas peamisi seadusandlikke algatusi, sealhulgas usaldatavusnõuete sihipäraseid kohandusi, ning aitas välja töötada krüptovara käsitlevat õigusraamistikku. Samuti andis ta kaasseadusandjatele tehnilist teavet kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku läbivaatamisega seotud poliitiliste arutelude kohta. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu saavutatud kokkulepe selle läbivaatamise kohta oli oluline pangandusliidu väljakujundamise ja ELi pankade kriisilahenduse raamistiku tugevdamise teetähis. EKP osales endiselt poliitikaaruteludes pangandusvälise finantsvahenduse ning hoiuste ja investeeringute liidu teemal, eelkõige seoses seadusandlike algatustega, mille eesmärk on vähendada ELi finantsturgude killustatust ja mis jätkuvad 2026. aastal. EKP nõukogu esitas 2025. aasta detsembris Euroopa Komisjonile ja kaasseadusandjatele soovitused Euroopa pankade usaldatavusnõuete õigus-, järelevalve- ja aruandlusraamistiku lihtsustamiseks (infokast 3).

Muutused pankade õigusraamistikus

2025. aastal jõustusid läbivaadatud kapitalinõuete määrus^[36] ja läbivaadatud kapitalinõuete direktiiv^[37], millega rakendati ELis lõplikud Basel III reformid, mille eesmärk on suurendada ELi pangandussüsteemi vastupanuvõimet mitmesugustele riskidele. EKP jätkas eelmise aasta jooksul Euroopa Pangandusjärelevalve toetamist paljude kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete direktiiviga seotud regulatiivsete või rakenduslike tehniliste standarditega ning teeb seda ka edaspidi. Baseli tururiski eeskirjade rakendamine ELis, mida nimetatakse kauplemisportfelli põhjalikuks läbivaatamiseks, oli edasi lükatud, kuna mõned suured ülemaailmsed jurisdiktsioonid olid Basel III rakendamisel tekkinud viivituste tõttu mures võrdsete võimaluste pärast. Euroopa Komisjon algatas 2025. aasta novembris sihipärase konsultatsiooni kauplemisportfelli põhjaliku läbivaatamise kohta, keskendudes poliitikavalikutele, mis tuleb vastu võtta delegeeritud õigusaktiga, milles pakutakse konkreetseid muudatusi ELi pankadele avalduva kapitalimõju leevendamiseks.^[38] EKP avaldas oma vastuse sihipärasele konsultatsioonile 15. jaanuaril 2026.^[39]

Euroopa Komisjon tegi 31. märtsil 2025 ettepaneku muuta finantssektorisse kuuluvate klientidega sõlmitud lühiajaliste väärtpaberitega finantseerimise tehingute ja tagamata tehingute praegune ajutine usaldatavusnõuete kohane käsitlus alaliseks stabiilse netorahastamise kordaja alusel. Pärast üleminekuperioodi, mis pidi lõppema 2025. aasta juunis, viidaks seadusandlike muudatuste puudumise korral see käsitlus kooskõlla Baseli stabiilse netorahastamise kordaja standardis sätestatuga.^[40] EKP esitas oma arvamuse ettepaneku kohta 2. mail ja kaasseadusandjad võtsid komisjoni ettepaneku vastu juunis.^[41], [42]

Pangandusvälise finantssektori poliitika raamistiku tugevdamine

EKP rõhutas 2025. aastal jätkuvalt pangandusvälise finantssektori struktuursete haavatavustega tegelemise ja asjaomase poliitikaraamistiku parandamise olulisust makrotasandi usaldatavusjärelevalve seisukohast. EKP osales aruteludes, mis käsitlesid varahaldussektori makrotasandi usaldatavusjärelevalve töövahendite tõhustamist ja poliitika koordineerimist ELi liikmesriikides, rõhutades samal ajal, kui oluline on rakendada täielikult ja õigel ajal rahvusvahelisi soovitusi avatud ja rahaturufondide likviidsusriski käsitlemiseks.^[43]

Samal ajal rõhutas EKP vajadust käsitleda finantsvõimendusest tulenevat riski pangandusvälise finantsvahenduse sektoris ja tõhustada piiriülest teabevahetust, aidates kaasa rahvusvaheliste poliitiliste soovituste väljatöötamisele, et leevendada sellega seotud süsteemseid riske.^[44], [45] Peale selle aitas ta aktiivselt kaasa krüptovaraga seotud regulatiivsete meetmete rakendamise edendamisele ja jälgimisele rahvusvahelistes foorumites, sealhulgas osaledes finantsstabiilsuse nõukogu korraldatud krüptovaraga seotud ülemaailmse õigusraamistiku temaatilises läbivaatamises.^[46]

Euroopa hoiuste ja investeeringute liidu suunas tehtavate edusammude toetamine

EKP üks 2025. aasta prioriteete oli endiselt hoiuste ja investeeringute liidu loomise kiirendamine. See on oluline samm Euroopa konkurentsivõime, strateegilise autonoomia ja finantsstabiilsuse tugevdamiseks. Samal ajal toetab see reaalmajanduse tõhusat rahastamist.^[47]

Täpsemalt aitas EKP edendada hoiuste ja investeeringute liitu finantsturu taristute valdkonnas (peatükk 4.2). Lisaks osales ta aktiivselt poliitilistes aruteludes ja andis tehnilist nõu peamiste seadusandlike algatuste kohta, nagu Euroopa Komisjoni kavandatud seadusandlik pakett turgude integreerimise ja järelevalve kohta.^[48] Paketis esitati konkreetsed ettepanekud, et kõrvaldada tõkked, mis killustavad ühtset turgu kauplemise, kauplemisjärgse tegevuse ja varade valitsemise vallas, edendades samal ajal innovatsiooni ja tugevdades järelevalvet. EKP panustas 2025. aasta juunis nende ettepanekute väljatöötamisele eelnenud sihipärasesse konsultatsiooni^[49]. Pärast nende ettepanekute avaldamist võttis EKP nõukogu kaasõigusloojate taotlusel 9. aprillil 2026 vastu arvamuse paketi kohta.^[50]

EKP esitas ka oma arvamuse Euroopa Komisjoni algatuse kohta vaadata läbi ELi väärtpaberistamise raamistik, mis oli esimene komisjoni seadusandlik algatus hoiuste ja investeeringute liidu tegevuskava raames.^[51]

4 Turutaristu ja maksete sujuv toimimine

Eurosüsteemil on keskne roll turutaristu ja maksete arendamisel, käitamisel ja järelevalvel. Ta haldab TARGETi teenuseid, millest kõiki kasutati 2025. aastal varasemast rohkem. TARGETi teenuste funktsioone arendati edasi, sealhulgas mitut vääringut hõlmavaid arveldusteenuseid. 16. juunil käivitati uus TARGETi teenus koos eurosüsteemi tagatiste haldamise süsteemiga (ECMS). See on ühtne süsteem, mis ühtlustab eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatiste haldamist kõigi euroala jurisdiktsioonide jaoks. Eurosüsteem jätkas Euroopa maksete ja turutaristu turvalisuse ja tõhususe edendamist, järgides kolme põhimõtet: innovatsioon, integratsioon ja sõltumatus. Samuti lõpetas ta digitaalse euro projekti ettevalmistusetapi, mis on veel üks digitaalse euro võimaliku emiteerimise verstapost. 2025. aastal jätkas eurosüsteem tänu Pontese ja Appia algatuste käivitamisele tööd uuendusliku, integreeritud ja turvalise Euroopa digivarade ökosüsteemi arendamisega hulgitehingute jaoks, kasutades hajutatud pearaamatu tehnoloogiat. Järelevalve valdkonnas ajakohastati EKP määruse (süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevalvenõuete kohta) uuesti sõnastatud versioonis süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja määratlust ning sätteid juhtimise, küberriski ja tegevuse edasiandmise kohta.

4.1 TARGETi teenused

Eurosüsteemi TARGETi teenused koosnevad kolmest arveldusteenusest ja tagatiste haldamise süsteemist: T2 ehk eurosüsteemi rahapoliitika operatsioone toetav eurodes maksetehingute, samuti pankadevaheliste ülekannete ja kommertsmaksete reaalajaline brutoarveldussüsteem; TARGET2-Securities (T2S) ehk Euroopa-ülene ühtne väärtpaberiarvelduste platvorm ja TARGET Instant Payment Settlement (TIPS), mille abil tehakse välkmakseid keskpangarahas ööpäev ringi, ning eurosüsteemi tagatiste haldamise süsteem (ECMS) – ühtne süsteem, mis võeti kasutusele 16. juunil 2025 ja mis ühtlustab eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatiste haldamist kõikides euroala riikides.

TARGETi teenuste eri vääringute hõlmamise funktsioon võimaldab osutada arveldusteenuseid muudes vääringutes peale euro. Seda on T2Sis kasutatud väärtpaberitehingute arveldamiseks Taani kroonides alates 2018. aasta oktoobrist ja TIPSis välkmaksete arveldamiseks Rootsi kroonides alates 2024. aasta veebruarist. 2025. aasta aprillis hakati T2s ja TIPSis arveldama makseid ka Taani kroonides. Tulevikus võimaldab TIPS arveldada Norra kroonides ning praegu uuritakse vääringute võimalikku lisamist nii TIPSi kui ka T2e. Kuna Bulgaaria ühines 1. jaanuaril 2026 euroalaga, liitusid Bulgaaria keskpank ja riigi finantskogukond kõigi TARGETi teenustega, sealhulgas ECMSiga.

Maksete hulk kasvas 2025. aastal kõigi TARGETi teenuste puhul. T2s arveldati päevas keskmiselt 431 067 makset, mis tähendab eelmise aastaga võrreldes 2,2% kasvu. See tulenes peamiselt maksetest, mille pangad saatsid klientide nimel. T2Sis arveldati päevas keskmiselt 922 533 tehingut. See tähendab 16,6% kasvu, mis jagunes laias laastus turgude vahel. Tänu ELi välkmaksete määrusele^[55], milles nõutakse euroala makseteenuse pakkujatelt välkmaksete vastuvõtmise ja saatmise suutlikkust vastavalt 2025 aasta 9. jaanuariks ja 9. oktoobriks, kasvas TARGETi välkmaksete arveldussüsteemi (TIPS) eurodes nomineeritud tegevus märkimisväärselt.^[56] Päevane keskmine näitaja kasvas 2024. aasta detsembri 1 657 421 makselt 2025. aasta jaanuaris 1 883 368 maksele ja 2025. aasta detsembris 3 845 376 maksele.

ECMS käivitati edukalt 16. juunil 2025 ja see hakkas sujuvalt toimima pärast kooskõlastatud üleviimist, milles osalesid 20 riigi keskpangad ja nende kogukonnad.^[57] Sellest sai neljas TARGETi teenus, mis on täielikult ühendatud teiste TARGETi teenustega, eelkõige T2Si ja T2ga. ECMS töötles päevas keskmiselt üle 5000 juhise, mis olid peamiselt seotud krediidinõuete tagatisena mobiliseerimise ja demobiliseerimisega.

Eurosüsteem tegi 2025. aastal märkimisväärseid edusamme seoses kõigi TARGETi teenuste arendamisega. Et suurendada T2 tõhusust osalejate ja keskpankade jaoks, täiendati mitut tegevust ja toodet. Lisaks andis eurosüsteem 2025. aastal mittepangast makseteenuse pakkujatele juurdepääsu keskpankade käitatavatele maksesüsteemidele, sealhulgas TARGETile. Juunis algatas eurosüsteem avaliku konsultatsiooni T2 tööaja võimaliku pikendamise kohta. Kui kõik vastused on töödeldud, avaldatakse 2026. aasta esimesel poolel aruanne. Viimasena jätkati ettevalmistustööd digitaalse euro projekti jaoks vajalike T2 kohanduste tegemiseks.

T2Sile lisati uued põhifunktsioonid, et tõhustada piiriülest arveldamist, parandada veelgi arveldamise tõhusust – eelkõige optimeeritud osalise arveldamise kaudu – ning tugevdada maksepankadele suunatud automaatseid likviidsuse juhtimise teenuseid. Lisaks jätkati tööd T2Si üldise vastupidavuse parandamiseks. T2Si juhtorganid arendasid tihedas koostöös finantssektoriga edasi olulisi poliitilisi algatusi. Alustati süsteemi muudatuste tuvastamist ja hindamist, mis on vajalik, et toetada ELis üleminekut lühemale väärtpaberiarveldustsüklile (T + 1). See on kavas rakendada enne T + 1 kasutuselevõttu 2027. aasta oktoobris.

27. veebruaril 2025 leidis TARGETi teenuste puhul aset suur vahejuhtum, mistõttu jäid T2 ja T2S vastavalt ligikaudu kümneks ja kaheksaks tunniks kättesaamatuks. Seetõttu peatati väärtpaberiarvelduskorralduste, maksete, kõrvalsüsteemide arvelduste ja likviidsuse ülekannete töötlemine TARGETi teenuste vahel. TARGETi teenuste juhtorganid tegid vahejuhtumi järelmeetmena kindlaks 20 meedet, mille eesmärk on edaspidi tõhustada eriolukorras tegutsemist.^[58] Meetmed hõlmavad järgmist: 1) vigase füüsilise komponendi väljavahetamine, 2) talitluspidevuse ja IT-teenuste toimepidevuse juhtimise läbivaatamine ja 3) üksikasjaliku turutagasiside kogumine sulgemisaegade edasilükkamise tulemuslikkuse kohta pärast pikaajalist katkestust. Nende tuvastatud meetmete seisukohast on tehtud märkimisväärseid edusamme ja enamik neist rakendati 2025. aasta neljandaks kvartaliks.^[59] Eurosüsteem haldas hoolikalt ka teisi vahejuhtumeid, mis mõjutasid TARGETi teenuste kättesaadavust, olgugi et vähemal määral (eelkõige 2025. aasta märtsis ja mais), sealjuures tehti kindlaks täiendavad saadud õppetunnid.

4.2 Euroopa makse- ja turutaristu tuleviku kujundamine

Eurosüsteem jätkas Euroopa makse- ja turutaristu turvalisuse ja tõhususe edendamist, järgides kolme põhimõtet: innovatsioon, integratsioon ja sõltumatus. Eurosüsteem kasutab uuenduslikku tehnoloogiat jae- ja hulgimaksete ning väärtpaberiturgude edasiseks digiteerimiseks ning edendab ühtlustamise ja standardiseerimise kaudu sügavamat integratsiooni ja konkurentsi, näiteks kauplemisjärgses sfääris. Koos üleeuroopaliste lahenduste kasutuselevõtuga on need jõupingutused tehingute tõhususe parandamisel ning Euroopa strateegilise autonoomia ja vastupanuvõime tugevdamisel keskse tähtsusega. Need tugevdavad tema rahalist suveräänsust ja parandavad euro rahvusvahelist rolli, aidates samal ajal säilitada finantsstabiilsust.

Euroopa rahalise suveräänsuse säilitamine digitaalse euro abil

Eurosüsteem astus 2025. aastal olulisi samme digitaalse euroga seotud töö edendamiseks, et kindlustada digiajastul juurdepääs avaliku sektori rahale. Digitaalne euro oleks digiraha, mis täiendaks pangatähti ja münte ning teisi digitaalseid maksevahendeid. See pakuks lihtsat tasuta põhifunktsioonidega üldiselt aktsepteeritud viisi maksete tegemiseks kogu euroalal koos rangete privaatsuse, turvalisuse ja kättesaadavuse standarditega. 2025. aasta oktoobris otsustas EKP nõukogu liikuda järgmisesse projektietappi. Üksikasjalikum teave projekti kohta on esitatud infokastis 4.

Turvalise ja integreeritud Euroopa digitaalse vara ökosüsteemi edendamine

Tuginedes eurosüsteemi edukale uurimistööle hajusraamatu tehnoloogia valdkonnas, kiitis EKP nõukogu 2025. aastal heaks strateegilise kava, et edendada hajusraamatu tehnoloogia potentsiaali ära kasutava Euroopa digitaalse vara ökosüsteemi arendamist. Üksikasjalikum teave on esitatud infokastis 5.

Piiriüleste maksete parandamine kiirete maksesüsteemide ühendamise abil

Mis puutub rahvusvahelistesse maksetesse, siis on eurosüsteemi jaemaksete strateegia põhieesmärk hõlbustada Euroopa ettevõtete ja tarbijate piiriüleseid tehinguid ning tugevdada euro rahvusvahelist rolli. Eurosüsteem uurib võimalusi, kuidas TIPS saaks toetada G20 piiriüleste maksete tegevuskava eesmärke.

2025. aasta juunis võeti TIPSis kasutusele Euroopa Maksenõukogu One-Leg Outi (OLO) välkkreeditülekande (SCT Inst) skeemil põhinev valuutaülene arveldusteenus, mis võimaldab algatada tehinguid kõikide vääringupaaride vahel, kui vähemalt üks kahest makseteenuse pakkujast arveldab ühes TIPSi vääringus.

Üleilmsel tasandil uurib eurosüsteem TIPSi sidumist teiste kiirmaksesüsteemidega, et veelgi parandada koostalitlusvõimet, vähendada kulusid ning teha piiriülesed maksed kiiremaks ja läbipaistvamaks. 2025. aasta septembris otsustas EKP nõukogu uurida TIPSi ja Šveitsi pankadevahelise välkmaksete kliirimise süsteemi (Swiss Interbank Clearing Instant Payments, SIC IP) ühendamise võimalust. 2025. aasta novembris otsustas EKP nõukogu jätkata tööd, et ühendada TIPS India ühtse makseliidese ja Nexus Global Paymentsiga.

Euroopa väärtpaberite ja tagatiste turutaristute lõimimine

Tagatise ühtse sõnumistandardi kasutamist nõutakse Euroopa ühtse tagatiste haldamise reeglistiku (SCoRE) standardite alusel ning see on oluline äriühingute tegevuse automatiseerimise ja tagatiste haldamise kolmepoolse töötlemise parandamiseks. 2025. aasta detsembris esitas eurosüsteemi väärtpaberite ja tagatiste turuinfrastruktuuride nõuanderühm (Advisory Group on Market Infrastructures for Securities and Collateral, AMI-SeCo) oma ISO 20022 üleminekustrateegias tegevuskava kogu turgu hõlmavaks üleminekuks ISO 20022-le. AMI-SeCo avaldas ka põhjaliku aruande tõkete kohta, mis Euroopa kauplemisjärgset integratsiooni veel takistavad. Nii 2025. aasta aruandest korporatiivsete sündmuste vastavuse kohta kui ka SCoREBOARDi aruandest 2025. aasta teise poole kohta nähtub, et AMI-SeCo standardite täitmisega on tehtud liiga vähe edusamme ja sellega seoses esineb viivitusi. Seepärast soovib eurosüsteem saada asjaomastelt sidusrühmadelt tagasisidet nende konkreetsete sammude ja ajakava kohta, et saavutada täielik vastavus SCoRE’i standarditele. Mõnes korporatiivsete sündmuste töötlemise valdkonnas toetab AMI-SeCo ELi kavandatud üleminekut lühemale arveldustsüklile (T + 1).

Üldisemalt toetab EKP koos Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) ja Euroopa Komisjoniga ELi üleminekut T + 1-le (vt ka peatükk 4.1), osaledes selleks ettenähtud ELi T + 1 juhtimisstruktuuris.

4.3 Järelevaatamine ja emiteeriva keskpanga roll

Finantsturutaristute ja maksete turvaline ja tõhus toimimine euroalal on endiselt eurosüsteemi järelevaatamistegevuse prioriteet. Lisaks osaleb eurosüsteem eurot emiteeriva keskpangana teiste järelevaatajate või pädevate asutustega koostöölepingutes, milles keskendutakse märkimisväärse eurovääringus tegevuse mahuga finantsturutaristutele.

TARGETi teenuste põhjalikul hindamisel, mis lõppes 2025. aastal, jõuti järeldusele, et teenused vastavad üldjoontes kohaldatavatele järelevaatamisnõuetele. Soovitusi anti eelkõige seoses riskijuhtimise haldamisega ja küberprotsesside integreerimisega operatsiooniriski juhtimisse. Leiud ei kujutanud endast tõsist ohtu. Läbi vaadati 2025. aastal TARGETi teenuseid mõjutanud vahejuhtumid, eelkõige veebruaris toimunud suur vahejuhtum ning hilisemad vahejuhtumid märtsis, mais ja novembris. Läbivaatamise tulemusena tehti soovitusi seoses suuremate vahejuhtumite ja talitluspidevuse juhtimise protsessidega.

Eurosüsteem korraldas ka mitu muude süsteemselt oluliste maksesüsteemide, s.o EBA CLEARINGu EURO1 ja STEP2-T ning Mastercardi juhtimissüsteemi hindamist, keskendudes tegevuse vastupanuvõimele ja suurtele muudatustele. Pärast iga-aastast maksesüsteemide liigitamist järelevaatamise eesmärgil muudeti 2025. aastal mõne maksesüsteemi staatust.^[63] Peale selle viis eurosüsteem lõpule EKP süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevalvenõuete määruse (edaspidi süsteemselt oluliste maksesüsteemide määrus)^[64] uuesti sõnastamise, milles vaadati läbi mitu elementi, sealhulgas süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja määratlus, mis hõlmab ka väljaspool euroala asuvate juriidiliste isikute euroala filiaale. Uuesti sõnastatud määrus sisaldab ka sätteid seoses küberriskide ja tegevuse edasiandmisega, võttes arvesse ka Euroopa Liidu tehnoloogilist ja regulatiivset arengut, sealhulgas nõudeid, mis on esitatud digitaalse tegevuskerksuse määruses (DORA)^[65].

Eurosüsteem viis elektroonilisi maksevahendeid, -skeeme ja -korda käsitleva järelevaatamisraamistiku (PISA raamistik) alusel lõpule valitud makseskeemide põhjaliku hindamise. Samuti hakkas ta täitma oma uusi kohustusi krüptovaraturgude määruse (MiCAR) alusel^[66] ja koostas koostöös Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega lõplikult 2025. aasta ühisaruande maksepettuste kohta.

Küberkerksuse valdkonnas korraldas eurosüsteem oma korrapärase küberuuringu, et hinnata järelevalve alla kuuluvate üksuste vastupidavust.^[67] Samuti koordineeris ta üleeuroopaliste finantstaristute küberkerksuse nõukogu tegevust, mille peamised fookusvaldkonnad 2025. aastal hõlmasid kriisi koordineerimist ning kolmandate isikutega seotud riski juhtimist.

Eurosüsteem jätkas eurot emiteeriva keskpanga rollis ELi kesksete vastaspoolte järelevalve- ja kriisilahenduskolleegiumide töösse panustamist ning osales süsteemselt oluliste kolmandate riikide kesksete vastaspoolte pidevas järelevalves. Samuti lõpetas ta TARGETi suunise alusel nõuetele vastavatele euroala kesksetele vastaspooltele kättesaadava laenuvõimaluse läbivaatamise.^[68] EKP jälgis 2025. aastal ELi kliirimiskeskkonnas toimunud arengut ning analüüsis põhjalikult eurodes nomineeritud intressimäära tuletisinstrumentide likviidsusreservide struktuuri ja toimimist. EKP osales ka äsja loodud ühise järelevalvemehhanismi töös.

Väärtpaberiarvelduse valdkonnas jätkas eurosüsteem väärtpaberiarvelduse ja väärtpaberite keskdepositooriumide määruse^[69] kohase asjakohase asutuse rolli täitmist, esitades põhjendatud arvamused teatavate väärtpaberite keskdepositooriumide korrapärase läbivaatamise ja hindamise ning tegevusloa laiendamise kohta. Lisaks esitas eurosüsteem mittesiduvad arvamused mitme taotluse kohta, mis esitati vastavalt hajusraamatu tehnoloogial põhinevate turutaristute katsekorra määrusele^[70].

EKP panustas ka mitmesse poliitika- ja regulatiivsesse tegevusse ELi ja rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas regulatiivsete tehniliste standardite väljatöötamisse, mis on seotud hiljuti vastu võetud või ajakohastatud ELi õigusaktidega, mida finantsturutaristute suhtes kohaldatakse.

5 Turuoperatsioonid ja teistele institutsioonidele osutatavad finantsteenused

Eurosüsteemi vahetus- ja repotehingute liinid euroalaväliste keskpankadega on rahapoliitilised instrumendid, mida kasutatakse üleilmsete finantsturgude stressiolukorras stabiliseerivate vahenditena. 2025. aastal olid turupõhise rahastamise kaitsemeetmeks taas euro likviidsusliinid. EKP jätkas ka USA dollari operatsioonide korrapärast pakkumist nõuetele vastavatele euroala vastaspooltele. Seda toetas suuremate keskpankade alaline vahetustehingute liinide võrgustik, mis koosnes EKPst ning USA föderaalreservist, Kanada keskpangast, Inglise keskpangast, Jaapani keskpangast ja Šveitsi keskpangast. 2025. aastal EKP välisvaluutaturu tegevusse ei sekkunud. Ta vastutas endiselt mitmesuguste finantsoperatsioonide haldamise eest ELi nimel ning jätkas eurosüsteemi reservihaldusteenuste raamistiku koordineerimist.

5.1 Turuoperatsioonide areng

Euro ja välisvaluuta likviidsusliinid

Eurosüsteemi vahetus- ja repotehingute liinid on rahapoliitilised instrumendid, mis aitavad vältida seda, et pinged rahvusvahelistel rahastamisturgudel pärsivad euroala rahapoliitika ülekandumise tulemuslikkust. Tabelis 5.1 on esitatud 31. detsembri 2025. aasta seisuga kasutusel olnud likviidsusliinid. Euro likviidsusliine kasutati 2025. aastal väga vähe.

Seoses välisvaluuta likviidsusliinidega jätkas EKP 2025. aastal igal nädalal seitsmepäevase tähtajaga USA dollarites likviidsuse pakkumist koostöös USA föderaalreservi, Kanada keskpanga, Inglise keskpanga, Jaapani keskpanga ja Šveitsi keskpangaga (vahetustehingute liini võrk). Euroala vastaspoolte laenutegevus oli kogu aasta jooksul väga tagasihoidlik.

Välisvaluutainterventsioonidega seotud aruandlus

2025. aastal EKP välisvaluutaturu tegevusse ei sekkunud. Alates euro kasutuselevõtust on EKP sekkunud välisvaluutaturu tegevusse kaks korda: 2000. ja 2011. aastal. Välisvaluutainterventsioonide andmeid avaldatakse igas kvartalis ühekvartalilise viivitusega EKP veebisaidil ja EKP andmeportaalis ning nende ülevaade on esitatud tabelis 5.2. Kui kvartalis ei tehtud ühtegi välisvaluutainterventsiooni, on see selgelt välja öeldud.

Aruandlusraamistik kajastab EKP ühepoolseid ja teiste rahvusvaheliste ametiasutustega koos tehtud välisvaluutainterventsioone ning vahetuskursimehhanismi (ERM II) „ääreinterventsioone“.

5.2 ELi laenutehingute haldamine

EKP tegutseb ELi laenuvõtmise ja laenuandmise haldamisel Euroopa Komisjoni fiskaalagendina. 2025. aastal vastutas ta järgmiste ELi programmidega seotud raamatupidamisarvestuse haldamise ja maksete töötlemise eest:

• keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem;
• Euroopa finantsstabiilsusmehhanism;
• eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA);
• taasterahastu „Next Generation EU“ (NGEU);
• Ukraina laenukoostöö mehhanism;
• Ukraina rahastu;
• makromajanduslik finantsabi;
• Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastu.

EKP tegutseb seoses ELi emiteerimisteenusega ka Euroopa Komisjoni makseagendina.

2025. aastal töötles EKP eespool nimetatud programmidega seotud väljamakseid ja makseid.

EKP vastutab ka kõikide Kreeka krediidikorralduse lepinguga seotud maksete töötlemise eest.

31. detsembri seisuga oli EFSMi raames antud laenude kogujääk 37,1 miljardit eurot, TERA raames antud laenude kogujääk 90,4 miljardit eurot ning Kreeka krediidikorralduse lepingu raames antud laenude kogujääk 26,3 miljardit eurot. Keskmise tähtajaga rahalise abi süsteemi raames laenujääke sel kuupäeval ei olnud.

5.3 Eurosüsteemi reservihaldusteenused

Ka 2025. aastal osutati laias valikus finantsteenuseid eurosüsteemi reservihaldusteenuste raamistiku (ERMS) alusel, mis loodi 2005. aastal klientide eurodes nomineeritud reservvara haldamiseks. Mitu eurosüsteemi keskpanka osutas neid teenuseid euroalavälistele keskpankadele ning rahandus- ja valitsusasutustele, aga ka rahvusvahelistele organisatsioonidele ühtsetel tingimustel ja kooskõlas turustandarditega. EKP jätkas raamistiku koordineerimist, jälgis teenuste sujuvat toimimist, hõlbustas raamistiku täiustamist ja koostas sellega seotud aruandeid EKP otsustusorganitele.

Eurosüsteemi reservihaldusteenuste klientide kontode arv oli 2025. aasta lõpus 285 (2024. aasta lõpus 287). 2025. aasta neljanda kvartali seisuga olid kõikide eurosüsteemi reservihaldusteenuste raames hallatavad positsioonid (k.a sularaha- ja väärtpaberipositsioonid) 2024. aasta neljanda kvartaliga võrreldes suurenenud ligikaudu 8%.

6 Eurosularaha tulevikukindlaks muutmine

2025. aastal kasvas ringluses olevate pangatähtede hulk taas. Europangatähtede ümberkujundamise protsess jätkus kooskõlas eurosüsteemi kohustusega tagada, et sularaha oleks endiselt kättesaadav, ligipääsetav ja maksevahendina aktsepteeritud ning samal ajal võimalikult kestlik ja keskkonnahoidlik. See protsess parandab europangatähtede turvalisust ja annab võimaluse teha need kõigi eurooplaste jaoks sümpaatsemaks.

6.1 Sularaharingluse ja -käitluse areng

Ringluses olevate europangatähtede arv kasvas 2025. aastal edasi ja küündis aasta lõpus uue kõrgtasemeni ehk 31,3 miljardi ühikuni. Nende nimiväärtus kokku oli 1619,5 miljardit eurot. Pärast intressimäärade tõusu ajal toimunud tasandumist taastus nominaalkasv veidi, jõudes aasta arvestuses arvu järgi 2,5%ni ja väärtuse järgi 2,0%ni.

Joonis 6.1.

Ringluses olevate europangatähtede arv ja väärtus

(vasakul teljel: miljardites eurodes; paremal teljel: miljardites)

Aastatel 2015–2025 ületas ringluses oleva sularaha väärtus pidevalt 10% euroala SKPst, mis näitab sularaha olulisust maksevahendina ja tehingute jaoks ning ettevaatusabinõuna hoitava likviidse varana. Ringluses olevate pangatähtede arvu kasvu soodustas ka euro rahvusvaheline kasutamine.

Krediidiasutused tagastasid 2025. aastal euroala riikide keskpankadele 24,5 miljardit pangatähte, st 2024. aastaga võrreldes pisut ehk 0,9 miljardit rohkem. Liikmesriikide keskpankades hoiustatud pangatähtede väärtus oli 2025. aastal kokku 833 miljardit eurot, mida on vähem kui 2024. aasta 856 miljardit eurot. Kahanemise põhjus on osaliselt asjaolu, et krediidiasutused lasid klientide seas taasringlusse suurema hulga pangatähti, selle asemel et need liikmesriikide keskpankadesse tagasi saata.

2025. aastal suurenes euroala liikmesriikide emiteeritud euromüntide arv aasta võrdluses 1,8% ja väärtus 2,6% ning küündis 2,7 miljardi mündini, mille nimiväärtus oli 890 miljonit eurot.

6.2 Sularaha õigusraamistiku täiustamine

Ringluses olevate europangatähtede arvu kasv näitab jätkuvat vajadust ettevaatava poliitika järele, mis kaitseb sularaha aktsepteerimist, säilitab hea juurdepääsu sularahateenustele ning tagab pangatähtede turvalisuse ja kestlikkuse. Kasvav mure sularaha vastuvõtmise ja sularahateenustele juurdepääsu pärast kogu euroalal rõhutab tungivat vajadust sellise tervikliku ELi raamistiku järele, mis sisaldaks selgeid ja siduvaid eeskirju europangatähtede ja -müntide seadusliku maksevahendi staatuse kohta. Selline raamistik tugevdab üldsuse usaldust sularaha vastu ja selgitab liikmesriikide kohustusi sularahateenustele tulemusliku juurdepääsu ja nende suurema vastupidavuse tagamisel. EKP kiitis heaks ELi seadusandjate märkimisväärsed edusammud seoses Euroopa Liidu Nõukogu 2025. aasta detsembri kokkuleppega üldise lähenemisviisi kohta ning on valmis pakkuma tehnilist tuge europangatähtede ja -müntide seadusliku maksevahendi staatust käsitleva määruse^[71] lõplikuks viimistlemiseks ühisraha paketi raames. Elektrikatkestuste analüüsist ilmneb, et hoolimata digitaalsete jaemaksete üldisest kasvust euroalal on sularaha endiselt usaldusväärne varuvariant maksesüsteemi häirete korral, mis võivad esineda ootamatult ja avaldada tehingutele ulatuslikku mõju.^[72] Sularaha parandab süsteemset vastupanuvõimet, toimides häirete ajal (lisaks selle igapäevasele laiaulatuslikule kasutamisele) maksesüsteemi tagavaravariandina ja soodustades makseturgude konkurentsi. See on oluline ka rahalise kaasamise seisukohast, sest paljud kodanikud, eriti haavatavad rühmad, sõltuvad igapäevaste maksete tegemisel sularahast.

6.3 Võltsimine ja europangatähtede muudatused

2025. aastal kõrvaldati ringlusest umbes 444 000 võltsitud europangatähte ehk 20% vähem kui eelneval aastal. 20- ja 50euroseid pangatähti võltsiti jätkuvalt kõige rohkem: need moodustasid koos kokku umbes 80% kõikidest võltsingutest.

2025. aastal tuvastati ühe miljoni ehtsa europangatähe kohta 14 võltsingut, mis on üks madalamaid tasemeid alates euro kasutuselevõtust (joonis 6.2). Võltsitud pangatähe saamine on seega väga ebatõenäoline.

Enamik võltsingutest on halva kvaliteediga ja nende turvaelementide imitatsioonid on väga kehvad või pole neid üldse. Pangatähtede ehtsust saab kontrollida lihtsa katsumise, vaatamise ja kallutamise meetodiga, mida on kirjeldatud pangatähtede turvaelementide veebilehel ja euroala riikide keskpankade veebisaitidel.

Joonis 6.2.

Aastas tuvastatud võltsingute arv miljoni ringluses oleva ehtsa pangatähe kohta

Edusammud europangatähtede kujunduse muutmisel

EKP jätkas 2025. aastal tööd europangatähtede ümberkujundamisega. Protsessi tulemusena kajastavad uued pangatähed paremini Euroopa ühtsust, identiteeti ja väärtusi ning on turvalisemad, keskkonnahoidlikumad ja sümpaatsed kõigile eurooplastele. 2021. aasta detsembris käivitatud projektis rõhutatakse EKP pühendumust sularahale kui turvalisele ja kaasavale makseviisile.

Üldsuse kaasamine ümberkujundamisse on olnud otsustava tähtsusega. EKP on konsultatsioonide ja küsitluste kaudu kogunud ideid ja tagasisidet kogu Euroopa Liidust. 2023. aastal valis EKP nõukogu avalikkuse panuse ja ekspertide soovituste põhjal välja kaks teemat uute pangatähtede jaoks: „Euroopa kultuur“, mis tähistab ühiseid kultuuriruume ja Euroopa tuntud isikuid, ning „Jõed ja linnud“, mis tutvustab Euroopa looduse rikkalikku mitmekesisust. 2025. aasta alguses valis ta välja motiivid, mis illustreerivad iga teemat.

15. juulil algatas EKP uute pangatähtede kavandikonkursi, kutsudes Euroopa Liidus elavaid disainereid ja kunstnikke üles kujunduskonkursi etapis osalema. Osalejad valiti välja kogemuste ja saavutuste põhjal ning nüüdseks on alustatud kujundusettepanekute ettevalmistamist. Iga euroala riigi sõltumatutest ekspertidest koosnev konkursižürii valib iga teema kohta välja kuni viis võidutööd. Üldsusel on võimalus jagada oma seisukohti enne, kui EKP nõukogu 2026. aasta lõpus lõplikud kujundused välja valib. Uued pangatähed lastakse ringlusse mõni aasta pärast selle otsuse tegemist ja pärast tootmisprotsessi.

7 Statistika

Liikmesriikide keskpankade abiga töötab EKP välja, kogub, koostab ja levitab suurt hulka statistikat ja andmeid, mida on vaja, et toetada Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesandeid. Seda statistikat kasutavad ka ametiasutused, rahvusvahelised organisatsioonid, finantsturu osalised, meedia ja laiem avalikkus ning see aitab EKP-l suurendada oma tegevuse läbipaistvust.

2025. aastal täiustas EKP euroala statistikat, et rahapoliitikat, finantsstabiilsust ja ELi üldisemaid prioriteete paremini toetada. Täiustati rahaturgude, pankade ja valitsemissektori rahastamise peamisi andmekogumeid, parandades kaetust, järjepidevust ja läbipaistvust ning ühtlustades samal ajal riikide keskpankade aruandlust. Kliimaga seotud näitajaid arendati edasi, et anda rikkalikumat teavet kestliku rahanduse ja kliimariskide kohta ning aidata seega lõimida kliimakaalutlused poliitikaanalüüsi. Õigusloome tasandil soovitas EKP nõukogu määrust (EÜ) nr 2533/98 sihipäraselt muuta, et ajakohastada statistika kogumise raamistikku, parandada andmete kvaliteeti ja tõhusust ning hoida aruandluskoormus minimaalsena, kaitstes samal ajal konfidentsiaalsust. Samal ajal tegi pankade aruandluse ühiskomitee olulisi edusamme pankade andmete esitamise tõhustamisel, avaldades esimesed nõuanded, mis puudutasid majanduse tegevusalade muudetud statistilise klassifikaatori rakendamist.

7.1 Euroala statistika arendamine muutuvate poliitiliste vajaduste rahuldamiseks

EKP täiendas 2025. aasta jaanuaris märkimisväärselt oma Euroopa lühiajaliste väärtpaberite statistikat, mis annab teavet Euroopa lühiajaliste väärtpaberite märgise saanud programmide raames emiteeritud lühiajaliste võlakirjade esmaturu mahu, tehingute ja tootluse kohta. Uus Euroopa lühiajaliste väärtpaberite statistika saab kasu nii nõuetele vastavate Euroopa lühiajaliste väärtpaberite statistika andmeesitajate andmetest kui ka muudest kvaliteetsetest andmetest, mis on kättesaadavad EKP väärtpaberite keskandmebaasis. See parandab andmete kvaliteeti ja andmetega kaetust. Täiustatud statistika avaldatakse interaktiivsetes aruannetes, mis sisaldavad uusi nädalaandmeid. See hõlbustab eurosüsteemi (rahapoliitiliste operatsioonide), väärtpaberiemitentide ja investorite rahaturutegevuse jälgimist.

EKP nõukogu võttis samal kuul vastu uue suunise, millega ajakohastatakse ja ühtlustatakse veelgi olemasolevat euroala leibkondade jõukust, sissetulekut ja tarbimist käsitleva statistika raamistikku.^[73] Raamistik võimaldab paremini mõista eri leibkonnarühmade olukorda ning seda, kuidas majanduse areng ja rahapoliitika neid mõjutavad.

EKP nõukogu võttis vastu uuesti sõnastatud suunise valitsemissektori finantsstatistika kohta, millega reguleeritakse euroala andmete koostamist ja esitamist valitsemissektori tulude, kulude, puudujäägi/ülejäägi ja võla kohta.^[74] Uuesti sõnastatud suunisega kehtestatakse sektorite kaupa selgemad vormid (keskvalitsus, osariigi/liidumaa valitsus ja kohalik omavalitsus ning sotsiaalkindlustusfondid), lisatakse ühtlustatud teave finantssidemete kohta ELi eelarvega ning määratletakse, millal riigi keskpangad võivad tugineda Eurostati poolt juba edastatud statistikale. See parandab järjepidevust ja aitab vältida tarbetut topeltaruandlust.

Eurorahaturu statistika usaldusväärsuse ja representatiivsuse suurendamiseks võeti alates 2. juulist 2025 lühiajalise intressimäära (€STR) igapäevases arvutamises arvesse laiendatud rahaturu statistikaaruandluse andmeid. Sellele eelnes 24 uue panga lisamine rahaturu statistikaaruandluse üldkogumisse 1. juulil 2024, mis suurendas mitme euroala riigi valimit ning hõlmas esimest korda Luksemburgi ja Portugali. Võrdlusalus põhineb nüüd suurematel tehingumahtudel ja paremal hõlmatusel.

2025. aasta juulis hakkas EKP avaldama üksikasjalikumat statistikat euroala piiriüleste portfelliinvesteeringute võlaväärtpaberite positsioonide kohta.^[75] Need uued jaotused näitavad rohkem vääringuid ja emitendi riike, rohkemaid investorite ja emitentide sektoreid, erinevaid tähtajavahemikke ning seda, kas võlakiri on roheline või kestlik. Samuti rühmitatakse nendes varad ja kohustused lihtsate riskiklasside kaupa, mis põhinevad krediidireitingutel, ning esitatakse mõned näitajad nii nominaalse kui ka turuväärtuse juures, mis annavad selgema ülevaate riskipositsioonidest aja jooksul.

2025. aasta oktoobris võttis EKP nõukogu vastu suunise, millega muudetakse suunist konsolideeritud pangandusandmete kohta.^[76] See laiendas statistikat nii, et hõlmatud said ka 1. klassi investeerimisühingud, et koondnäitajad kajastaksid kogu ELi pangandussektorit paremini.^[77] See muudatus võimaldab EKP-l koondada järelevalveandmeid riikide keskpankade nimel keskselt, kasutades oma IT-süsteeme, et suurendada riikidevahelist järjepidevust ja tõhusust. Lisaks täpsustati aruandevorme, et anda üksikasjalikumat teavet pankade statistika kohta.

2025. aasta novembris täiustas EKP veelgi kliimaga seotud statistilisi näitajaid. Kestlike võlaväärtpaberite näitajaid laiendati uute jaotustega vääringu, tähtaja ja intressimäära liigi järgi. Üleminekuriski näitajad annavad nüüd üksikasjalikuma ülevaate pankade laenu- ja väärtpaberiportfellide süsinikuheite tekitamise ja sektoripõhistest profiilidest, tänu millele on lihtsam hinnata suure heitega tööstusharudega seotud riskipositsioone ja jälgida aja jooksul toimunud muutusi. Füüsilise riski näitajaid täiustati, et hõlmata laiemat hulka ohte, sealhulgas temperatuuri ja sademetega seotud riske ning veestressi, ning siduda need aluspositsioonide geograafilise asukohaga.

7.2 Nõukogu määruse (EÜ) nr 2533/98 läbivaatamine – statistilise teabe kogumine EKP poolt

Nõukogu määruses (EÜ) nr 2533/98^[78] on sätestatud õigusraamistik EKPSi ülesannete täitmiseks vajaliku statistilise teabe kogumiseks pankadelt ja teistelt andmeesitajatelt. Määrus võeti vastu 1998. aastal ning seda muudeti 2009. ja 2015. aastal. Kuna majandus, finantssüsteem ja andmemaastik arenevad üha edasi, soovitas EKP 2025. aastal määrust uuesti muuta.^[79] Seejärel võttis Euroopa Liidu Nõukogu 16. detsembril 2025 vastu muutmismääruse.^[80]

Digiüleminek esitab uusi nõudmisi ja annab võimalusi mitte ainult ettevõtjatele, vaid ka avalike teenuste osutamise valdkonnas. See on loonud enneolematu keskkonna, kus on tekkinud uued statistikavajadused EKPSi ülesannete täitmiseks ja uued võimalused üksikasjalike andmete tõhusaks kogumiseks. Lisaks on hiljutine majandus- ja finantsareng suurendanud vajadust koguda õigeaegsemat, sagedasemat ja üksikasjalikumat statistikat, hoides samal ajal aruandluskoormuse minimaalsena.

Sellepärast oli oluline kohandada õigusraamistikku nii, et statistiline ja regulatiivne aruandlus saaks võimaluse korral järgida ühe aruande põhimõtet. Vältimaks seda, et samu andmeid koguvad mitu liikmesriigi ja ELi asutust ja organit, tuleks statistilist teavet jagada EKPSi liikmete vahel ning EKPS peaks jagama seda Euroopa statistikasüsteemi liikmete ja muude asjaomaste pooltega täpselt määratletud asjaoludel, olenemata sellest, milline EKPSi liige andmed algselt kogus.

7.3 Pankade andmeesituse tõhustamine

Pankade andmearuandluse tõhustamise peamised edusammud tehti pankade aruandluse ühiskomitee algatusel. Komitee ühendab Euroopa ja liikmesriikide ametiasutusi ning pangandussektorit. Ühiskomitee jõudis 2025. aasta juunis olulise verstapostini, kui avaldas esimesed nõuanded, milles käsitleti majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori läbivaadatud versiooni (NACE Rev. 2.1) rakendamist. EKP ja Euroopa Pangandusjärelevalve tagavad, et pangad saavad läbivaadatud klassifikaatorit rakendada statistilise, järelevalve- ja kriisilahendusaruandluse puhul korraga.

2025. aastal oli eurosüsteem jätkuvalt pühendunud pankade aruandluskoormuse vähendamisele, konsolideerides oma statistilise aruandluse nõudeid integreeritud aruandlusraamistiku kaudu. Geopoliitilise arengu tõttu ja arvestades integreeritud aruandlusraamistiku projekti pikaajalist iseloomu, otsustas eurosüsteem uurida, kas see esimene samm täielikult integreeritud aruandlussüsteemi poole võiks olla ka samm tehnoloogiliselt suveräänsema Euroopa suunas. Eurosüsteem vajab aga integreeritud aruandlusraamistiku rakendamiseks oodatust rohkem aega, et hinnata suveräänsemaid lahendusi, sealhulgas pilvepõhiseid majutuslahendusi.

Viimasena laiendas 2025. aastal pankade integreeritud aruandluse sõnastik (Banks' Integrated Reporting Dictionary, BIRD), mis loob silla ametiasutuste andmenõuete ning pankade kasutatava keele ja määratluste vahel, jätkuvalt selle rolli tõhusama aruandluse toetamisel. See hõlmas FINREPi, vara koormatiste ja AnaCrediti lisamist sõnastikku. Kasutusele võeti uued töösuunad, et integreerida täiendavad järelevalveraamistikud ja andmenõuded, laiendades pankade integreeritud aruandluse sõnastiku katvust statistilistest andmetest veelgi kaugemale. See töö on eriti oluline, kuna see kinnitab statistilise ja järelevalvelise aruandluse üksikasjaliku ühtlustamise teostatavust, parandades nõnda pankade esitatud andmete kvaliteeti ja edendades aruandlusvaldkondade suuremat järjepidevust.

8 EKP teadustegevus

EKP töötajad tegid 2025. aastal ulatuslikke majandus-, rahandus- ja finantsuuringuid, mis pakkusid olulist teavet poliitika kujundamiseks, sealhulgas 2025. aasta strateegia hindamiseks. ChaMPi uurimisvõrgustiku^[85] raames tehtud töö ning tarbijaootuste küsitlusel ning leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringul põhinev teadustegevus andis jätkuvalt suure panuse rahapoliitika kujundamiseks.

Selles peatükis tunnustatakse kõigepealt EKP teadusuuringute kvaliteeti, millele järgnevad viie peamise teadusuuringute ja poliitilise nõustamise valdkonna kirjeldus ning aasta jooksul nendes valdkondades tehtud edusammud. Ülejäänud osas antakse ülevaade tehisaru rakkerühma loomisest ja tegevusest ning see lõppeb infokastiga „Makromajanduslik modelleerimine ebakindluse ajal“.

EKP eesmärk on teha kvaliteetseid teadusuuringuid keskpankade volituste ja tegevuse seisukohalt olulistes valdkondades. Alates 2024. aasta detsembrist on Research Papers in Economics (RePEc) – laialdaselt kasutatav majandusuuringute indeks – asetanud EKP rahanduse valdkonnas maailmas esikohale. USA föderaalreservi nõukogu ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) olid 2025. aastal vastavalt teisel ja kolmandal kohal. Laiemas makromajandusvaldkonnas oli EKP Harvardi ülikooli majandusosakonna järel teisel kohal ja IMFist eespool. Pangandusvaldkonnas oli EKP jätkuvalt esikohal. Talle järgnesid Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (BIS) ja Chicago Booth School of Business. Kogu maailma keskpankade ja sarnaste institutsioonide seas oli EKP 2025. aastal IMFi järel teisel kohal. Talle järgnes USA föderaalreservi nõukogu. Euroopas oli EKP kõigi valdkondade ja institutsioonide, sealhulgas ülikoolide arvestuses kolmandal kohal (Londoni majandus- ja poliitikateaduste kooli ning Pariisi majanduskooli järel).

2025. aastal EKPs ellu viidud uurimisprojektid võib jagada viide laiemasse teemavaldkonda. Kõikide valdkondade projektid said kasu riikide keskpankade panusest ja koostööst Euroopa Keskpankade Süsteemi uurimisklastrites.

Esiteks toetasid rahapoliitika strateegia ja rahapoliitika ülekandumise uuringud EKP 2025. aasta strateegia hindamist ning süvendasid arusaama rahapoliitika ülekandumisest. Prognoosimudelite ajakohastamine andis ülekandumise kohta nõrgemaid hinnanguid. See parandas ka mudelite prognoositulemusi ja tõlgendamisjõudu ebatraditsioonilise poliitika ja energiapõhise inflatsiooni perioodidel. Muu rahapoliitika ülekandumise valdkonna töö raames analüüsiti kvantitatiivset karmistamist, varaoste ja kriisisekkumist. Järeldused parandasid arusaama likviidsusootuste mõjust rahaturu hinnavahedele, leibkondade, ettevõtetele ja sektoritele ülekandumise heterogeensusest ning inflatsiooni ebalineaarsest arengust, samuti rahapoliitika, finantsstabiilsuse ja eelarvepoliitika vahelisest koostoimest. Rahapoliitika rakendamise uuringutes keskenduti rahaturu volatiilsusele, repotehingute hinnakujundusele ja regulatiivsetele muudatustele ning teabevahetuse uurimisel vaadeldi usaldust, ootuste kinnistumist ja avalikkuse suhtumist keskpanga teavitustegevusse ja digitaalsesse eurosse. Teabevahetusalane uurimistegevus hõlmas koostööd ChaMPi uurimisvõrgustikus.

Teine teemavaldkond käsitles eelarvepoliitikat ja juhtimist majandus- ja rahaliidus. Selle valdkonna teadusuuringutes uuriti raha- ja eelarvepoliitika koostoimet, eelarvekordajaid ning rohepööret. Tulemustest nähtus, et hästi läbimõeldud eelarve-eeskirjad võivad toetada rahapoliitikat alampiiri juures, eelarvepoliitilised stiimulid mõjutavad inflatsiooni arengut ning kliimapoliitika hõlmab kompromisse inflatsiooni, toodangu ja ülemineku tulemuslikkuse vahel.

Kolmandaks analüüsisid EKP teadlased rahvusvahelise makromajanduse ja rahanduse valdkonnas geopoliitilist killustatust, šokkide piiriülest ülekandumist, vääringu domineerimist ja rahvusvahelist valuutasüsteemi. Sellega seotud järeldustes tuuakse esile kaubanduse ja maksete piirkondade vahel jaotumist, USA rahapoliitika ebaühtlast üleilmset mõju ja USA dollari jätkuvat domineerimist, samal ajal kui valuuta kasutamine ja finantstaristu on järk-järgult muutumas. Uuriti ka õigusriigi põhimõtet kui väärtust, mis on rahvusvahelisel tasandil proovile pandud.

EKP teadusuuringute neljas temaatiline valdkond on makromajanduslik dünaamika ja mikrotasandi alusandmed. 2025. aastal keskenduti ettevõtete, kodumajapidamiste, tööturgude ja hindade analüüsimisele, samuti teadusmeetoditele, milles kasutatakse üksikasjalikke andmeid ja mikrotasandi andmetel põhinevaid mudeleid. Selles valdkonnas tehtud töö tõi esile erisugused reaktsioonid šokkidele ja rahapoliitikale, ootuste rolli, sektoripõhise inflatsiooni arengu ja tööturu vastupanuvõime. Samuti hõlmas see metoodilisi edusamme, sealhulgas neid, mis saavutati tehisarupõhiste prognoosi- ja hindamisvahendite abil.

Finantsasutuste ja -turgude valdkonnas analüüsiti 2025. aastal põhjalikult rahapoliitika, finantsturgude, inflatsiooni ja reaalmajanduse vastastikmõju. Uuringutes vaadeldi rahapoliitika ülekandumist eluasemekindlustuse, laenupakkumise ja laenulepingute struktuuride kaudu, tuues esile pankade bilansi eripära ja turu heterogeensuse. Muu selle valdkonna töö raames hinnati keskpankade varaostude mõju ning rahapoliitika ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika vastastikmõju, millest nähtus, et rahapoliitikal on laenuintressimääradele suurem mõju kui makrotasandi usaldatavusjärelevalvepoliitikal. Peale selle keskendusid teadlased jätkuvalt pankade vastupanuvõimele, järelevalvereformidele ja pangandusvälistele vahendajatele, sealhulgas usaldusfondidele ja kindlustusandjatele. Finantssüsteemi uuringutes analüüsiti ka kliimaga seotud finantsriske, sealhulgas kliimapöördest tingitud riske, ja kliimaga seotud kohustuste täitmise tõhusust.

Eelduste kohaselt kujundab tehisaru kiire levik majanduse ümber. Vastusena sellele käivitati 2025. aasta septembris kaheks aastaks tehisaru rakkerühm, mis on korraldatud kahe töösuuna ümber: tehisaru ja reaalmajandus ning tehisaru ja finantssektor. Käimasolev töö reaalmajanduse töösuunaga hõlmab uurimist, millist mõju avaldab tehisaru tootlikkusele, tööjõu nõudlusele, ettevõtete arengule, konkurentsile ja inflatsioonile. See hõlmab ka masinõppe ja suurte keelemudelite kasutamist tekstide analüüsimiseks, prognooside koostamiseks ja tehnoloogia leviku uurimiseks. Finantssektori töösuuna puhul on teadlased alustanud tehisaru kasutamist väärtpaberiturgude, pangandustegevuse ja digimaksete analüüsimiseks. Tundub, et varajased tulemused erinevad standardmudelite omadest, mis mõjutavad finantsstabiilsust ja laenude hinnakujundust.

EKP teadusuuringuid avaldati endiselt suures mahus. EKP teadustoimetiste sarjas avaldati 158 ja uuringute bülletäänis 12 EKP ekspertide artiklit. Paljud teadustoimetistest avaldati ka teadusajakirjades. Samal ajal avaldati rahvusvahelistes tippajakirjades EKP õigusuuringute programmi koordineeritud teadusuuringuid ning EKP ise avaldas eriväljaande ELi autonoomia loomise õiguslike aspektide teemalise teadustöö kohta.

9 Õigustegevus ja õiguslikud ülesanded

Selles peatükis käsitletakse Euroopa Liidu Kohtu pädevust seoses EKPga ning antakse teavet EKP arvamuste ja EKPga konsulteerimata jätmise juhtumite kohta tema pädevusvaldkondadesse kuuluvate seaduseelnõude puhul. Samuti käsitletakse selles EKP rahastamise ja eesõigustega seotud keeldude järgimise seire aruandeid.

9.1 Euroopa Liidu Kohtu pädevus seoses EKPga

2025. aasta veebruaris lükkas Euroopa Liidu Kohus tagasi apellatsioonkaebuse, mis esitati Üldkohtu otsuse peale, millega jäeti rahuldamata kahju hüvitamise nõue EKP vastu seoses EKP presidendi avaliku avaldusega pressikonverentsil (C‑11/24 P).^[94] Euroopa Kohus kinnitas, et EKP lepinguvälise vastutuse tekkimiseks Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 340 alusel tuleb tõendada eraõiguslikele isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine. Euroopa Kohus leidis, et viidatud õigusnormid, mis käsitlevad EKP asutuste vahelist pädevuse jaotust ja rahapoliitika eesmärke, ei anna üksikisikutele õigusi ning seega ei vastuta EKP kahju eest. Samuti nõustus Euroopa Kohus Üldkohtu järeldusega, et avaliku avalduse ja väidetava rahalise kahju vahel ei ole tõendatud põhjuslikku seost. Seega kinnitab määrus veel kord EKP vastutuse piire rahapoliitikaalase teabevahetuse eest Euroopa Liidu (EL) õiguse alusel, aidates suurendada õiguskindlust EKP institutsioonilise mandaadi täitmisel.

Euroopa Liidu Kohus kinnitas 2025. aasta juulis, et EKP oli õigesti tõlgendanud ja kohaldanud Itaalia seadust, millega rakendatakse pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi^[95], kui ta kehtestas Banca Carige suhtes ajutise halduse (liidetud kohtuasjad C‑777/22 P ja C‑789/22 P). Ta selgitas, et kui EKP kohaldab riigisiseseid õigusakte, millega on üle võetud ELi direktiiv, tema otsese järelevalve alla kuuluva panga suhtes, nagu on sätestatud ühtse järelevalvemehhanismi määruse^[96] artikli 4 lõikes 3, peab ta neid tõlgendama kooskõlas nii direktiivi kui ka liidu õigusega tervikuna. Need EKP ja Euroopa Komisjoni apellatsioonkaebused puudutasid Üldkohtu varasemat otsust kohtuasjas T‑502/19, Corneli vs. EKP, mille esitas vähemusaktsionär, et vaidlustada EKP otsus nimetada Banca Carige ajutised haldurid. Lubatavuse küsimuses nõustus Euroopa Liidu Kohus Üldkohtu järeldusega, et teatavatel asjaoludel võib järelevalve alla kuuluvate üksuste aktsionäridel olla õigus vaidlustada EKP järelevalveotsuseid, eelkõige juhul, kui need otsused mõjutavad nende haldusõiguste kasutamist. Euroopa Liidu Kohus tühistas Üldkohtu 2022. aasta otsuse ja saatis kohtuasja talle tagasi.

9.2 EKP arvamused ja EKPga konsulteerimata jätmise juhtumid

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikes 4 ja artikli 282 lõikes 5 on sätestatud nõue, et EKPga tuleb konsulteerida iga ELi ja riigi tasandi õigusakti eelnõu üle, mis kuulub tema pädevusse. Kõik EKP arvamused avaldatakse EUR-Lexis.

2025. aastal jäeti EKPga Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude üle konsulteerimata üheksal korral, mis loeti selgeteks ja olulisteks juhtumiteks. Kaks konsulteerimata jätmise juhtumit olid seotud liidu õigusaktidega ja seitse liikmesriikide õigusaktidega. EKP võttis vastu omaalgatuslikud arvamused mõlema ELi õigusaktide eelnõusid puudutava konsulteerimata jätmise ja seitsmest liikmesriikide õigusaktide eelnõudega seoses konsulteerimata jätmise juhtumist kuue puhul.

Esimene ELi juhtum puudutas ELi direktiivi ettepanekut, mis käsitleb liikmesriikide jaoks teatavate äriühingute kestlikkusaruandluse ja hoolsuskohustuse nõuete kohaldamise tähtaja edasilükkamist kahe aasta võrra. Juhtum loeti selgeks ja oluliseks, kuna see on oluline rahapoliitika rakendamise, krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve, finantssüsteemi stabiilsusega seotud pädevate asutuste poliitika sujuva elluviimise ning statistilise teabe kogumise seisukohast.

Teine ELi juhtum puudutas ELi määruse ettepanekut seoses teatavate aruandlusnõuetega finantsteenuste ja investeerimistoetuste valdkonnas. Juhtum loeti selgeks ja oluliseks määruse võimaliku mõju pärast aruandlusele ja järelevalveandmete vahetamisele.

Esimene riiklik konsulteerimata jätmise juhtum puudutab Bulgaaria seadust, mis sisaldas meetmeid terrorismi rahastamise, massihävitusrelvade leviku ja rahapesu vastu. Juhtum loeti selgeks ja oluliseks, sest see puudutab riigisisest õigust, mis mõjutab EKP ainupädevust anda ja tühistada tegevuslubasid ühtse järelevalvemehhanismi raames. Kolm järgmist riiklikku juhtumit puudutavad Horvaatia, Kreeka ja Ungari õigusakte, millega reguleeritakse muu hulgas kodanike juurdepääsu eurosularahale. Need juhtumid loeti selgeks ja oluliseks, sest sularaha seadusliku maksevahendi staatuse tulemuslikkuse säilitamiseks on vaja piisavat ja tulemuslikku juurdepääsu sularahateenustele. Viies riigisisene juhtum puudutas Ungari õigust kriitilise tähtsusega üksuste vastupanuvõime kohta. Juhtum loeti selgeks ja oluliseks, sest asjakohaste seadustega kehtestatud kohustused ja järelevalvevolitused mõjutavad Ungari keskpanga sõltumatust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 130. Kuues riiklik juhtum puudutas Ungari keskpanka mõjutavaid Ungari õigusakte. Juhtum loeti selgeks ja oluliseks selle mõju tõttu Ungari keskpanga otsustusorganitele, rahastamise keelule ja Ungari keskpanga asutatud sihtasutuste lubatavale tegevusele. Seitsmes riiklik juhtum puudutas Ungari seadust, mis käsitleb läbivaadatud kapitalinõuete direktiivi^[97] ülevõtmise kontekstis keskpanga asepresidendi ametiaega ning teatavaid nõudeid, mis on seotud tema ametisse nimetamise ja ametist vabastamisega. Juhtum loeti selgeks ja oluliseks, kuna see mõjutab Ungari keskpanga otsustusorganeid ja Ungari keskpanga sõltumatust.

EKP võttis vastu kaheksa arvamust ELi seadusandlike ettepanekute kohta, mis käsitlesid 1) lühemat väärtpaberiarvelduse tsüklit ELis; 2) krediidiasutuste usaldatavusnõudeid seoses väärtpaberitega finantseerimise tehingutega stabiilse netorahastamise kordaja alusel; 3) äriühingute kestlikkusaruandluse lihtsustamist ning hoolsuskohustuse ja taksonoomia nõudeid; 4) ärikinnisvara mittefinantsstatistikat; 5) euro kasutuselevõttu Bulgaarias; 6) programmi Perikles V, mille eesmärk on võidelda euro võltsimise vastu; 7) lihtsaid ja läbipaistvaid väärtpaberistamisi ja nendega seotud kapitalinõudeid ning 8) majanduse juhtimise eeskirjade lihtsustamist.

EKP võttis vastu 37 arvamust liikmesriikide õigusaktide eelnõude kohta. Liikmesriikide õigusakte käsitlevad arvamused hõlmavad sageli rohkem kui üht teemat olenevalt selle riigi õiguse ulatusest, millega seoses EKPga konsulteeritakse.^[98] EKP võttis vastu:

• 17 arvamust riikide keskpankade kohta, sealhulgas kullareservide omandiõiguse, otsustusorganite liikmete ametiaja ja koosseisu, huvide konflikti vältimise, kasumi jaotamise eeskirjade, riigikassa kontode, ühtses järelevalvemehhanismis osalemise, tsiviilkriisi aegsete ülesannete, küberturvalisuse ja vastupanuvõime nõuete kohaldamise, liikmesriigi Rahvusvahelise Valuutafondi kvoodi kohase panuse rahastamise ning sihtasutuste ja pensionide kohta;
• kaheksa arvamust sularahateenuste, sealhulgas sularahateenuste kättesaadavuse, sularahalimiitide, sularaha seadusliku maksevahendi staatuse ja põhiseadusliku sularahamaksete tegemise õiguse kehtestamise kohta;
• seitse arvamust järelevalve sõltumatuse ja huvide konflikti vältimise kohta;
• kolm arvamust sihtotstarbeliste pangamaksude või finantstehingute maksude kohta;
• kaks arvamust maksesüsteemidele juurdepääsu kohta;
• kaks arvamust ühinemiste, loovutamiste ja omandamiste hindamismenetluse kohta;
• ühe arvamuse digitaalse tegevuskerksuse kohta maksete valdkonnas;
• ühe arvamuse finantssõnumiteenuste pakkujate järelevalve kohta;
• ühe arvamuse IBAN-kontode ülekantavuse kohta;
• ühe arvamuse sularahata maksete kohustusliku vastuvõtmise kohta;
• ühe arvamuse seoses erikrediidiasutustega, mille algkapitali künnis on madalam kui 1 miljon eurot;
• ühe arvamuse liikmesriikide õigusaktide, ühtse järelevalvemehhanismi ja sektoripõhiste panganduseeskirjade koostoime kohta;
• ühe arvamuse kohustusliku reservi miinimummäärade kohta euroalavälises riigis;
• ühe arvamuse üleujutuskindlustuse kohta;
• ühe arvamuse hädaolukorra lahendamise kavandamise kohta tsiviilkriisi korral;
• ühe arvamuse hüpoteeklaenudega seotud makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmete kohta.

9.3 Laenu ja eesõiguste andmise keelu järgimine

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi alusleping) artikli 271 punkti d kohaselt on EKP-le usaldatud ülesanne jälgida, kas kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide keskpangad järgivad aluslepingu artiklites 123 ja 124 ning nõukogu määrustes (EÜ) nr 3603/93^[99] ja 3604/93^[100] sätestatud keelde. Artikliga 123 on EKP-l ja liikmesriikide keskpankadel keelatud anda valitsustele ja ELi institutsioonidele või asutustele arvelduslaene või muud liiki krediiti ning osta esmasturult nende emiteeritud võlainstrumente. Artikliga 124 on keelatud kõik meetmed, millega antakse valitsustele ja ELi institutsioonidele või asutustele eesõigusi finantsasutustes, kui need meetmed ei põhine usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve kaalutlustel. Samal ajal EKP nõukoguga kontrollib nende sätete täitmist liikmesriikides ka Euroopa Komisjon.

Samuti jälgib EKP ELi riikide keskpankade kodumaise ja teiste liikmesriikide avaliku sektori ning ELi institutsioonide ja asutuste emiteeritud võlainstrumentide oste järelturul. Nõukogu määruse (EÜ) nr 3603/93 põhjenduste kohaselt ei tohi järelturult osta avaliku sektori võlainstrumente, et eirata aluslepingu artikli 123 keeldu.

EKP 2025. aasta seireandmed kinnitavad, et aluslepingu artiklitest 123 ja 124 peeti üldiselt kinni.

EKP jälgib ka edaspidi Ungari keskpanga seotust Budapesti börsiga, sest asjaolu, et Ungari keskpank ostis 2015. aastal Budapesti börsi enamusosaluse, võidakse endiselt käsitleda rahaloomega seotud kartusi tekitavana.

Avalikule sektorile seoses Rahvusvahelise Valuutafondiga langevate kohustuste rahastamist liikmesriikide keskpankade poolt ei loeta rahastamiseks, kui selle tulemuseks on välisnõuded, millel on kõik reservide tunnused. Belgia keskpanga ja Prantsusmaa keskpanga rahalised annetused, mille nad varasematel aastatel Rahvusvahelise Valuutafondi kaudu tegid ja mille eesmärk oli vähendada suure võlakoormusega vaeste riikide võlga, ei toonud aga kaasa ühtegi välisnõuet ja vajavad seetõttu jätkuvalt parandusmeetmeid.

Hispaania rahapesu andmebüroo (Servicio Ejecutivo de la Comisión de Prevención del Blanqueo de Capitales e Infracciones Monetarias – Sepblac) rahastamine Hispaania keskpanga poolt ei ole kooskõlas rahastamiskeeluga, kuna Sepblac on avaliku sektori asutus. Järelikult tuleks Sepblaciga seotud kord uuesti läbi vaadata, et tagada keelu järgimine.

10 EKP ELi ja rahvusvahelises kontekstis

Kolm EKP otsustusorganit (EKP nõukogu, juhatus ja üldnõukogu) jätkasid poliitilise suuna ettevalmistamist ja kehtestamist vastavalt EKP Euroopaga seotud volitustele. EKP jätkas aasta jooksul ka avatut ja konstruktiivset dialoogi Euroopa ja rahvusvaheliste partneritega. EKP aruandlusraamistiku keskne ülesanne on pidev suhtlus Euroopa Parlamendiga, eelkõige regulaarsete kuulamiste ning majandus- ja rahanduskomisjoniga peetava kirjavahetuse kaudu.

Laiemal rahvusvahelisel areenil toetas EKP G20 jõupingutusi nii pangandus- kui ka pangandusvälise sektori tugevdamiseks ning Basel III, krüptovara, piiriüleste maksete ja finantsstabiilsusega seotud peamiste kohustuste täitmiseks. EKP toetas ka Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) tööd, andes panuse asjakohastesse poliitikaaruteludesse.

10.1 EKP otsustustegevus

EKP nõukogu, mis on EKP tähtsaim otsustusorgan, kogunes 2025. aastal 15 korda. Kaheksa istungit olid peamiselt pühendatud 2. peatükis kokkuvõtlikult esitatud rahapoliitilistele otsustele. Seitse istungit peeti Frankfurdis ja ühte võõrustas Itaalia keskpank Firenzes. Ülejäänud seitse istungit, millest üks toimus Frankfurdis ja teised videokonverentsina, keskendusid teistele Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud eurosüsteemi ülesannetele, nagu turuoperatsioonid, maksesüsteemid, finantsstabiilsus, statistika ja pangatähed, või muudele siseküsimustele. Eelkõige tehti strateegilisi otsuseid sellistel olulistel teemadel nagu siinses aastaaruandes käsitletavad teemad: digitaalne euro, kolmanda pangatähtede seeria teemad ja motiivid, euro kasutuselevõtt Bulgaarias ning ELi panganduseeskirjade lihtsustamine. Kohtumisi kombineeriti sageli seminaridega konkreetsetel poliitilistel teemadel. Sellised seminarid annavad nõukogu liikmetele täiendavat taustteavet ning algatavad esimese mitteametliku arutelu ja arvamuste vahetuse ilma otsuseid tegemata. EKP nõukogu korraldas 2025. aasta mais ka mitteametliku strateegiakoosoleku, mis toimus Portugalis Portos. See oli pühendatud 2025. aasta rahapoliitika strateegia hindamisele ja hõlmas ka digitaalset eurot käsitlevat seminari.

Nagu alltoodud jooniselt näha, võttis EKP nõukogu ka kirjaliku menetluse teel vastu mitu otsust. 2025. aastal korraldati 456 kirjalikku menetlust keskpanganduse küsimuste^[101] ja 948 pangandusjärelevalve küsimuste teemal.

EKP nõukogu koosseis muutus 2025. aasta jooksul. Pädevad riiklikud asutused nimetasid kolm uut presidenti: Martin Kocher (Oesterreichische Nationalbank), Olaf Sleijpen (De Nederlandsche Bank) ja Álvaro Santos Pereira (Banco de Portugal). Lisaks määrati EKP nõukokku uuesti kaks liiget: Mārtiņš Kazāks (Latvijas Banka) ja Olli Rehn (Suomen Pankki).

Nagu 8. juulil 2025 teatavaks tehti, ühines Bulgaaria 1. jaanuaril 2026 euroalaga. Dimitar Radev sai Bulgaaria keskpanga (Българска народна банка) presidendina EKP nõukogu uueks liikmeks. Et Bulgaaria ühinemist euroalaga ette valmistada, teavitati teda alates septembrist 2025 EKP otsuste tegemisega seotud küsimustest ja ta osales istungitel vaatlejana. Mis puutub hääleõiguse roteerumisse EKP nõukogus, siis ühines Bulgaaria keskpanga president rühmaga, kes esindas 16 keskpanka väiksematest euroala riikidest, kellel on kokku 11 häält.

EKP juhatus vastutab nõukogu istungite ettevalmistamise, rahapoliitika ja muude otsuste rakendamise ning EKP igapäevatöö juhtimise eest. Ta võttis enamiku otsuseid jätkuvalt vastu oma koosolekutel, mis toimuvad kord nädalas teisipäeva hommikuti. 2025. aastal pidas EKP juhatus 42 koosolekut ja arutas 977 päevakorrapunkti, mis hõlmasid kõiki EKP ülesandeid ning siseküsimusi (nt personali-, eelarve-, haldus- ja IT-küsimused). Peale selle kasutati teabeelementide jaoks või rutiinsete otsuste tegemisel kirjalikke menetlusi ning mõni otsus tehti EKP nõukogu delegeerimisel.

Joonis 10.1.

Istungite päevakorrapunktide arv otsuseid tegevate organite kaupa

Joonis 10.2.

Kirjalike menetluste arv otsuseid tegevate organite kaupa

(välja arvatud pangandusjärelevalve kirjalikud menetlused)

EKP üldnõukogu, kuhu üleminekuorganina kuuluvad ka euroalaväliste riikide keskpankade presidendid, kohtus 2025. aastal neli korda. Arutati ELi makromajanduslikku, rahapoliitilist ja finantsarengut ning vahetati arvamusi kõigile liikmesriikide keskpankadele huvi pakkuvatel konkreetsetel poliitikateemadel. Lisaks korraldati kirjalikud menetlused, et konsulteerida üldnõukogu liikmetega või teavitada neid tema pädevusse kuuluvatest küsimustest. 2025. aastal otsustas üldnõukogu, et vähendab alates 2026. aastast oma istungite sagedust kahe istungini aastas.

10.2 EKP aruandekohustus

EKP-le Euroopa Liidu toimimise lepinguga antud sõltumatus võimaldab tal täita oma hinnastabiilsuse eesmärki ilma poliitilise sekkumiseta. Sõltumatusega kaasneb kohustus jääda oma tegevuse eest vastutavaks Euroopa Liidu kodanike ees, keda esindab Euroopa Parlament ja sinna valitud ametiisikud. EKP aruandekohustuse tavad, mis põhinevad ELi toimimise lepingu artikli 284 lõikel 3, võimaldavad pidada Euroopa Parlamendiga kahesuunalist dialoogi. See võimaldab EKP-l selgitada oma poliitikat ja otsuseid ning kuulata ära kodanike valitud esindajate mured. Viimasena täiendab EKP aruandlusraamistikku Euroopa Liidu Kohtu tehtav kohtulik kontroll.

2025. aastal osales EKP president Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni neljal korralisel kuulamisel. Lisaks osales EKP president arutelul EKP 2023. aasta aruande üle. EKP asepresident esitles aprillis majandus- ja rahanduskomisjonile EKP 2024. aasta aruannet. Samal päeval avaldas EKP tagasiside Euroopa Parlamendi resolutsioonile 2023. aasta aruande kohta. EKP vastas aasta jooksul Euroopa Parlamendi liikmete 15 kirjalikule küsimusele. Need küsimused puudutasid muu hulgas rahapoliitikat, majandusväljavaadet, digitaalset eurot ja institutsioonilisi küsimusi. 2025. aasta oktoobris tegi majandus- ja rahanduskomisjoni delegatsioon iga-aastase visiidi Frankfurdis asuvasse EKPsse.

2025. aastal jätkas EKP tihedat koostööd Euroopa Parlamendiga digitaalse euro teemal. EKP juhatuse liige Piero Cipollone osales neljal seisukohtade vahetamisel majandus- ja rahanduskomisjoniga, et anda teavet projekti edenemise kohta. Peale selle teavitati komitee esimeest ja liikmeid kõigist digitaalse euroga seotud olulistest suundumustest. EKP pakkus Euroopa Parlamendi liikmetele ka tehnilist analüüsi ja andis panuse, et toetada käimasolevat digitaalset eurot käsitlevat õigusloomeprotsessi.

Eurobaromeetri 2025. aasta kevadisest standarduuringust selgus, et ühisraha toetab euroala vastajatest 83%, mis on kõigi aegade kõrgeim tase.^[102] 2025. aasta sügisuuringus oli toetus endiselt suur: 82% vastanutest toetas eurot. EKP on endiselt pühendunud konstruktiivsele koostööle Euroopa Parlamendi ja euroala kodanikega. EKP eesmärk on oma otsuste selgitamise, üldsuse muredega tegelemise ja avatud dialoogi säilitamise teel suurendada usaldust ning tagada oma aruandekohustuste tõhus täitmine.

10.3 Rahvusvahelised suhted

G20

Lõuna-Aafrika Vabariigi 2025. aasta G20 eesistumise ajal – mille keskmes olid solidaarsus, võrdsus ja kestlikkus – seisis maailmamajandus silmitsi USA kõrgete ja volatiilsete tollimaksude, Venemaa Ukraina-vastase sõja ja Lähis-Ida konfliktidega. Sellega seoses toetas eesistumine mitmepoolset koostööd G20 liikmete vahel. G20 jõudis juulis kokkuleppele kommünikees, oktoobris ministrite deklaratsioonis võla jätkusuutlikkuse kohta ja 22.–23. novembril juhtide Johannesburgi deklaratsioonis. Eesistumine asetas G20 tegevuskava keskmesse Aafrika ja maailma lõunapoolsed riigid. Prioriteedid hõlmasid võla jätkusuutlikkust, kliimamuutustega seotud rahastamise suurendamist ja võrdset juurdepääsu kriitilise tähtsusega mineraalidele, samuti poliitilise koostöö edendamist kaasava majanduskasvu, toiduga kindlustatuse ja tehisaru valdkonnas. EKP märkis, et võrdsed tingimused kõigis jurisdiktsioonides on olulised piiriüleste kõrvalmõjude leevendamiseks ja finantsstabiilsuse tagamiseks. Ta kiitis heaks kohustused, mis on võetud G20 piiriüleste maksete tõhustamise tegevuskavas ning kokkulepitud reformide ja rahvusvaheliste standardite, sealhulgas Basel III, täielikuks ja õigeaegseks rakendamiseks. Samuti väljendas ta heameelt finantsstabiilsuse nõukogu soovituste heakskiitmise üle, mis käsitlesid finantsvõimendust pangandusvälise finantsvahendustegevuse puhul, ning finantsstabiilsuse nõukogu ülevaate üle, mis käsitles tema kõrgetasemeliste soovituste rakendamist seoses krüptovarade ja stabiilse krüptovaraga. EKP ärgitas ka jätkama tööd pangandusvälise finantsvahendustegevusega, mida tuleks toetada paremate andmete ja piiriülese teabevahetuse kaudu, et tagada tõhus rakendamine ja vähendada süsteemset riski.

IMFi ja rahvusvahelise finantsarhitektuuriga seotud poliitikaküsimused

Rahvusvahelise finantsarhitektuuri kohandamiseks ja tõhustamiseks tehtava töö taustal jätkas EKP kui suur keskpank aktiivset osalemist IMFi^[103] poliitilistes aruteludes tema enda mandaadiga seotud küsimustes. IMF on algatanud kolm olulist läbivaatamist, mis viiakse lõpule 2026. aastal. Programmi ülesehituse ja tingimuslikkuse läbivaatamise eesmärk on parandada laenuprogramme, et laenu võtvate riikide välist elujõulisust ja vastupanuvõimet paremini toetada. Põhjalikus järelevalveülevaates tehakse kokkuvõte järelevalve muutuvast keskkonnast ja seatakse prioriteedid järgmiseks viieks aastaks. Finantssektori hindamisprogrammi läbivaatamisel hinnatakse selle tulemuslikkust suureneva haavatavuse, pangandusvälise finantsvahendustegevuse katvuse ja IMFi poliitiliste nõuannete mõju käsitlemisel. EKP osaleb neis läbivaatustes aktiivselt.

IMF jätkas ka tööd kvootide 16. üldise läbivaatamise (mis suurendab IMFi kvoodiressursse 50%) rakendamiseks, seades samal ajal eesmärgiks töötada 2026. aastal välja põhimõtted, et suunata tulevasi arutelusid IMFi kvootide ja juhtimise, sealhulgas kvootide 17. üldise läbivaatamise üle. Mis puudutab IMFi usaldusfondidele eraldatud vahendeid, siis tehti täiendavaid edusamme lubatud rahaliste vahendite kasutamisel – kas eriarveldusühikutena või samaväärsete maksetena – vaesuse vähendamise ja majanduskasvu fondi ning vastupanuvõime ja kestlikkuse fondi jaoks, kusjuures enamik lubadusi on nüüd täidetud. ELi liikmesriigid ja nende keskpangad annavad nendesse usaldusfondidesse olulise panuse.

2025. aastal suurendati veelgi ülemaailmseid jõupingutusi võlaprobleemide lahendamiseks. IMF ja Maailmapank tegid edusamme jätkusuutliku võlaga, kuid võla teenindamise survega riikide abistamisel. IMF alustas väikese sissetulekuga riikide võla jätkusuutlikkuse raamistiku läbivaatamist ning ülemaailmne riigivõla ümarlaud avaldas võla restruktureerimise käsiraamatu^[104], et veelgi parandada võla restruktureerimise prognoositavust ja õigeaegsust. EKP toetab rahvusvaheliste finantsasutuste jõupingutusi võla jätkusuutlikkusega seotud töö edendamisel.

Infokast 8
Euro rahvusvaheline tähtsus

Rahvusvaheline vääring on selline, mida kasutatakse laialdaselt väljaspool oma asukoha jurisdiktsiooni. Sellised vääringud toimivad ülemaailmselt maksevahendi, väärtuse säilitaja ning lepingute ja varade hinnakujunduse arvestusühikuna. Kogu maailma keskpangad hoiavad reserve rahvusvahelistes vääringutes, samal ajal kui ettevõtted ja kodumajapidamised kasutavad neid oma riigi vääringu kõrval selleks, et kaubelda, laenu võtta, investeerida ja säästa.

Euro on alates oma kasutuselevõtust olnud pidevalt USA dollari järel tähtsuselt teine rahvusvaheline vääring (joonis A). EKP avaldab igal aastal euro rahvusvahelise tähtsuse ülevaate, milles esitatakse euro rahvusvahelise tähtsuse koondindeks. See arvutatakse euro osakaalu lihtsa aritmeetilise keskmisena paljude näitajate põhjal. See indeks on alates 2017. aastast stabiliseerunud vahemikus 18–20% nii püsiva kui ka jooksva vahetuskursi juures pärast esialgset tõusu aastatel, mis järgnesid vahetult ühisraha kasutuselevõtule (joonis B).

Joonis A.

Rahvusvahelise valuutasüsteemi hetkeseis

Euro on rahvusvahelise valuutasüsteemi tähtsuselt teine vääring

(protsentides; IV kvartal 2024)

Hiljutine geopoliitiline areng kujutab endast euro rahvusvahelise tähtsuse jaoks nii katsumusi kui ka võimalusi. Ühelt poolt on mõni keskpank hakanud ostma rohkem kulda, BRICSi riigid uurivad traditsiooniliste piiriüleste maksesüsteemide alternatiive ja USA valitsus toetab kogu maailmas dollaripõhiste stabiilsete krüptovarade kasutamist. Teisest küljest peaks Euroopa geopoliitilise usaldusväärsuse tugevdamine ja tema kõva jõu taastamine aitama tugevdada ka ülemaailmset usaldust euro suhtes. Samal ajal tõid tollimaksud, mille USA valitsus 2025. aasta aprilli alguses kehtestas, kaasa USA dollari järsu nõrgenemise koos kõrgemate pikaajaliste intressimääradega, mis on haruldane varadevaheline korrelatsioon. See viitab sellele, et investorid võivad üha enam kahelda USA dollari turvasadama rollis, mis võib avaldada mõju rahvusvahelisele valuutakeskkonnale.

Joonis B.

Euro rahvusvahelise tähtsuse koondindeks

Euro rahvusvaheline tähtsus on viimase kümne aasta jooksul püsinud üldjoontes stabiilsena

(protsentides; jooksvad ja püsivad 2024. aasta neljanda kvartali vahetuskursid; nelja kvartali libisevad keskmised)

Muutuv keskkond võib tekitada ruumi, kus euro rahvusvaheline tähtsus saab kasvada. Sellel oleks euroalale positiivne mõju. Esiteks võimaldaks suurem nõudlus eurodes nomineeritud võlakirjade järele valitsustel ja ettevõtetel võtta laenu madalama intressimääraga. Teiseks isoleeriks suurem eurodes nomineeritud kaubandus euroala vahetuskursi kõikumistest. Kolmandaks tugevdaks euro suurem rahvusvaheline tähtsus Euroopa strateegilist autonoomiat ja aitaks kaitsta seda sanktsioonide või muude sunnimeetmete eest.

Euro saab olla aga edukas ainult siis, kui seda toetatakse õige poliitikaga. Euroopa poliitikakujundajate prioriteet peab olema hoiuste ja investeeringute liidu edendamine, et täielikult võimendada Euroopa finantsturge. Tõkete kõrvaldamine ELis on oluline, et suurendada eurodes rahastamise turgude sügavust ja likviidsust, mis on euro laiema kasutamise eeltingimus. Kavandatud võlakirjade emiteerimine ELi tasandil – kuna Euroopa võtab vastutuse oma kaitse eest – võib anda olulise panuse nende eesmärkide saavutamisse.

Ka EKP täidab oma ülesannet. Ebastabiilsemas geopoliitilises keskkonnas on digitaalse euro kasutuselevõtu kiirendamine Euroopa suveräänsuse tugevdamisel otsustava tähtsusega. Vastupanuvõimet suurendab ka euro ja muude vääringute vaheliste piiriüleste maksesüsteemide parandamine. Hajusraamatu tehnoloogia platvormidel keskpangarahas registreeritud hulgifinantstehingute arveldamise lahenduste pakkumine suurendab nii Euroopa finantsturgude tõhusust kui ka euro üleilmset atraktiivsust. Lisaks annavad euro likviidsusliinid euroalaväliste keskpankadega märku EKP valmisolekust pakkuda tuge halvenenud turutingimustes, et kaitsta rahapoliitika ülekandumist. Ka need võivad lõppkokkuvõttes soodustada euro kasutamist üleilmsetes finants- ja kaubandustehingutes.

Viimasena toetavad euro ülemaailmset atraktiivsust euroala usaldusväärne poliitika, tugevad, reeglitel põhinevad institutsioonid ja geopoliitiline usaldusväärsus. Õigusriigi põhimõtte järgimine on ka endiselt väga oluline, et säilitada ja potentsiaalselt suurendada usaldust euro vastu kogu maailmas.

11 Eetika, hea valitsemistava ning sotsiaalse ja keskkonnaalase kestlikkuse edendamine

Avaliku sektori institutsioonina on EKP aruandekohustuslik ELi kodanike ja nende valitud ametnike ees. See kohustus hõlmab tõhusat suhtlust ja suhtlemist mitmekesise publikuga, rangeimate eetikastandardite ja läbipaistvuse säilitamist, kliima- ja loodusriskide mõju hindamist ning töötajate võimestamist.

11.1 Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisküsimused

Peamised keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalased arengusuundumused 2025. aastal on esitatud käesolevas peatükis järgmiselt. Peatükis 11.2 kirjeldatakse üksikasjalikult, kuidas EKP töötab oma juhtimisraamistike pideva täiustamise nimel. See hõlmab tihedat koostööd Euroopa ja rahvusvahelise tasandi partnerinstitutsioonidega, et tugevdada eetikat, ausust ja head käitumist. Peatükis 11.3 antakse ülevaade EKP algatustest, mille eesmärk on suurendada teavitustegevust ning parandada selle läbipaistvust ja kättesaadavust ning tagada parem suhtlus kodanike ja üldsusega. Peatükis 11.4 kirjeldatakse peamist arengut 2025. aastal personalijuhtimise valdkonnas ja esitatakse põhiandmed EKP töötajate mitmekesisuse kohta. Peatükis 11.5 käsitletakse EKP tööd kliima ja looduse valdkonnas ning esitatakse üksikasjad selle valdkonna eriväljaannete kohta.

EKP käsitleb kliimariske oma finants- ja mittefinantsriskide riskijuhtimisraamistike raames, nagu on kirjeldatud EKP 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande riskijuhtimist käsitlevas peatükis.

Lisateavet nende teemade kohta võib leida käesoleva aastaaruande teistes peatükkides ja EKP veebisaidil (tabel 11.1 allpool).

11.2 Eetika ja usaldusväärsuse tugevdamine

EKP vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus aitab EKP juhatusel kaitsta EKP usaldusväärsust ja mainet, edendades eetilise käitumise norme ning tugevdades selle vastutust ja läbipaistvust.

Eetika- ja vastavuskomisjon jätkas eurosüsteemi ja ühtse järelevalvemehhanismi asutuste abistamist eetikasuuniste rakendamisel. See hõlmas suuniste andmist erafinantstehingute piirangute ja huvide konfliktide kohta seoses selliste küsimustega nagu asutuseväline tegevus ja palgata puhkus. Komisjon korraldas ka koos välisesinejatega temaatilisi istungeid. Kuna kutsutud olid ka eurosüsteemi ja ühtse järelevalvemehhanismi välised asutused, osales nendel istungitel üle 50 avaliku sektori asutuse ja organisatsiooni. Komisjon moodustas 2025. aastal spetsiaalse eetika- ja tehisaruteemalise rakkerühma. See rakkerühm töötas välja mittesiduvad juhtpõhimõtted, mille eesmärk on edendada tehisarusüsteemide eetilist ja vastutustundlikku kavandamist ja kasutamist ning anda eurosüsteemile ja ühtse järelevalvemehhanismi institutsioonidele praktilisi juhiseid. Kooskõlas oma kohustusega edendada teadlikkust eetikast ja aususest korraldas komitee eetikaküsimustega seotud teadmiste viktoriini ning välisesinejaga ettekande, kus käsitleti eetikat, avalikkuse usaldust ja inimkäitumist käitumisteaduse vaatenurgast. Mõlemal üritusel osales palju eurosüsteemi ja ühtse järelevalvemehhanismi töötajaid.

Euroopa tasandil tegi vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus koostööd teiste ELi institutsioonide, organite ja asutustega, et korraldada ühiselt institutsioonidevaheline eetikapäev. Sellel osales üle 600 kolleegi, kes esindasid 15 asutust. EKP vastavuskontrolli ja üldjuhtimise osakonna juhataja osales koos teiste institutsioonide esindajatega arutlusringis selle kohta, kuidas eetika mõjutab organisatsiooni kultuuri. Laiemal rahvusvahelisel tasandil osales EKP aktiivselt teadmiste ja parimate tavade jagamises mitmepoolsete organisatsioonide eetikavõrgustikus. EKP oli võrgustiku aseesimees ning osales Aasia Taristuinvesteeringute Panga korraldatud koosolekutel, töörühmades ja liikmete aastakoosolekul. See üleilmne koostöö sillutas teed eetikafunktsioonide tegevusjuhendite vastuvõtmiseks 2025. aasta aprillis.

Uute töötajate sisseelamisprogrammid viidi läbi tavapärasel moel. Lisaks pakkus vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus konkreetsetele ärifunktsioonidele kohandatud koolituskursusi ning täiendkoolitusi isiklike finantstehingute suhtes kohaldatavate eeskirjade teemal. Üldise teadlikkuse ja üldsusega suhtlemise algatused hõlmasid iga-aastast üleilmset eetikapäeva, mille väljapanekud olid avatud kõigile EKP töötajatele.

Vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitusele esitatud taotluste arv kasvas 2024. aasta 3070-lt 2025. aastal 3532-le (joonis 11.1). Sellele aitasid kaasa teadlikkuse suurendamise algatused ja pidevad jõupingutused intuitiivsete digivahendite väljatöötamiseks. Nagu ka varasematel aastatel, kinnitasid vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talituse iga-aastased vastavuskontrollid, et EKP töötajad ja EKP kõrged ametnikud järgisid endiselt isiklike finantstehingute eeskirju.

Joonis 11.1.

EKP töötajate esitatud päringud 2025. aastal

EKP sõltumatu eetikakomitee täiendab koos EKP auditikomiteega EKP juhtimisstruktuuri. See annab nõu EKP kõrgetasemelistele töötajatele seoses eetikaküsimustega, mis käsitlevad enamasti isiklikke tegevusi ja tasustatavat tööd pärast ametiaja lõppu, ning hindab nende huvide deklaratsioone. Lisaks jälgib eetikakomitee Euroopa ja rahvusvahelisi suundumusi eetika ja hea käitumise valdkonnas.

2025. aastal kontrollis komisjon huvide deklaratsiooni kaudu EKP kõrgetasemeliste ametnike isiklike finantstehingute eeskirjade täitmist ja esitas 35 arvamust. Neist arvamustest 15 käsitlesid töösuhte lõppemise järgseid piiranguid (sealhulgas sisaldas mõni neist soovitusi ooteaja järgimise kohta). EKP eetikakomitee arvamused avaldatakse EKP veebisaidil kuus kuud pärast nende koostamise kuupäeva.

11.3 Kommunikatsioon ja läbipaistvus

Möödunud aastat iseloomustas keeruline keskkond, mis tegi kommunikatsiooni eriti raskeks. Enneolematu majanduslik ebakindlus, geopoliitilised pinged, populismi tõus ja taastekkinud arutelud keskpanga sõltumatuse üle langesid kokku suurema survega, mis oli seotud Euroopa turvalisuse, stabiilsuse ja majanduskasvu rahastamisega. EKP põhipoliitika tulemused andsid siiski alust edastada rahustavaid sõnumeid. Inflatsioon viidi edukalt tagasi EKP 2% eesmärgi lähedale, rahapoliitika oli heas seisus ja euroala pangandussüsteem jäi vastupidavaks. See edu võis aga paljudele inimestele märkamatuks jääda. Kuigi hinnad ei kerkinud enam nii kiiresti, jäid need üldiselt kõrgemale tasemele kui enne inflatsiooni järsku hoogustumist. See suurendas eurooplaste püsivat muret elukalliduse, inflatsiooni ja kodumajapidamiste eelarvete pärast. Peale selle oli finantssektori lihtsustamise või otsese dereguleerimise üha häälekamatele nõudjatele vaja anda põhjendatud, kaalutletud ja põhjalik vastus. Samuti oli vaja toetavat sisekommunikatsiooni seoses EKP uute karjäärivõimaluste ja töötajatega suhtlemise, aga ka suuremahulise kolimisega Eurotowerist uude hoonesse ja töökohtade uuendusliku kontseptsiooniga.

Kestvaid katsumusi silmas pidades on EKP võtnud endale kohustuse areneva kommunikatsioonivaldkonnaga koos kohaneda, nagu kinnitati 2025. aasta rahapoliitika strateegia hindamise ajal. Selle käigus tehti kokkuvõte EKP teabevahetuse ajakohastamiseks tehtud jõupingutustest alates 2021. aasta strateegiahindamisest. Läbivaatamise käigus selgus, et üldsuse teadlikkus EKP hinnastabiilsuse eesmärgist on kasvanud, ning leiti, et EKP ja liikmesriikide keskpangad on teinud märkimisväärseid jõupingutusi, et avalikkust rohkem kaasata ja teavitada ning parandada oma kommunikatsiooni loetavust ja kättesaadavust. Sellegipoolest on üldsuse arusaam eurosüsteemi tegevusest ning majanduse ja finantssektori toimimisest endiselt piiratud. Seetõttu kinnitas EKP taas oma pühendumust selgitada oma rahapoliitika strateegiat ja otsuseid võimalikult selgelt kõigile sihtrühmadele.

Peale selle on aina rohkem tõendeid selle kohta, et rahapoliitika kanduks majandusse edasi tõhusamalt, kui tarbijad mõistaksid üldiselt paremini majandust ja keskpankade rolli.^[106] See teeb finantskirjaoskuse edendamise üheks peamiseks huvivaldkonnaks. Võimalik tulevikutee on koostoime ja kasu, mis tuleneb kogu eurosüsteemi koostööst selles vallas. Üks näide selle kohta oli viis kohustust, mis võeti finantskirjaoskuse edendamiseks 2025. aasta rahvusvahelisel naistepäeval.

Teabevahetuse kohandamine uuenduslike lähenemisviiside abil

EKP lõi 2025. aasta jaanuaris YouTube'is kanali Espresso Economics, mis on mõeldud peamiselt noorematele vaatajatele. Videotes selgitatakse majanduse põhimõisteid lihtsas keeles ja meelelahutuslikult. Kõige populaarsemaks osutusid noorte igapäevakogemustega seotud teemad, näiteks miks noored tunnetavad suurt hinnatõusu ja et maja ostmine on muutunud võimatult kalliks või mure töökohtade pärast tehisaru ajastul ja töötamine juhutöömajanduses. Samuti vaadati palju videoid, milles selgitati aktuaalseid teemasid arusaadavalt, tuginedes EKP ekspertide analüüsile. Need hõlmasid videoid selle kohta, kuidas kliimamuutused mõjutavad toidukaupade hindu, kuidas tollimaksud mõjutavad majandust või kuidas toimib tähelepanumajandus.

EKP taskuhäälingusari tähistas 2025. aastal kahte olulist verstaposti: eetrisse lasti 100. osa ja kogu saatesarjal täitus miljon kuulamist. Et kuulajate muutuvate eelistustega sammu pidada, jätkas EKP nii taskuhäälingusarja vormi kui ka sisu ajakohastamist.

Sarnaselt käsitleti aktuaalseid teemasid EKP blogis, kus jagavad oma seisukohti nii EKP juhatuse liikmed kui ka eksperdid. Need hõlmasid nii Euroopa tarbijate reaktsiooni USA tollimaksudele kui ka välismaalastest töötajate rolli majanduskasvu edendamisel, samuti kuumalainete mõju hindadele või riske, mida stabiilsed krüptovääringud kujutavad endast Euroopale. Nende blogipostituste märkimisväärne levik rahvusvahelises peavoolumeedias näitab, kui tõhus on see kanal EKP seisukohtade laiemale publikule kättesaadavaks tegemisel.

EKP ja selle peahoone meelitasid jätkuvalt ligi külastajaid kogu Euroopast ja mujalt. 2025. aastal osales enam kui 23 000 külastajat peaaegu 700 üritusel, sealhulgas EKP külastuskeskuse loengutel ja ekskursioonil, kuhu oli lisatud uusi väljapanekuid. Avaldati uus EKPd tutvustav video, milles kutsutakse külastajaid üles nii veebis kui ka väljaspool seda paremini mõistma EKP tegevuse mõju nende elule.

Tehisaru, eelkõige suurte keelemudelite ja masinloodud sisu kasutamine kommunikatsioonis avaldab EKP-le üha suuremat mõju. EKP on mõjutatud tehisaru laialdasemast kasutusevõtust ja kasutab seda oma kommunikatsioonis.

2025. aastal kasutati EKP vastu pahatahtlikku masinloodud sisu, eelkõige pilte ja videoid. EKP-l on eriprotokollid selle tuvastamiseks ja käsitlemiseks. Rünnakud hõlmasid võltsitud sotsiaalmeediakontosid, millel esineti EKP või selle poliitikakujundajatena, võltsitud videoid presidendist ja teistest juhatuse liikmetest, samuti väärinfot ja desinformatsiooni sotsiaal- ja traditsioonilises meedias. Kuna nende juhtumite arv kasvab ja uus tehnoloogia teeb sellise sisu eristamise EKP päris teabest või esindajatest üha raskemaks, siis tõhustatakse veelgi sellega seotud jõupingutusi ja asutusesiseseid koordineerimisprotsesse.

Eelkõige oli nii internetis kui ka väljaspool väärinfo ja vandenõunarratiivide keskmes digitaalne euro. EKP on seadnud prioriteediks ennetava faktidel põhineva teavitustöö eri kanalites ja vormides, et tagada avalikkuse juurdepääs täpsele ja õigeaegsele teabele.

Tehisaru kasulikkust on EKP kommunikatsioonis juba ammu ära kasutatud. Eelkõige on see aidanud institutsioonil toime tulla kasvava tõlkenõudlusega, eriti pangandusjärelevalve vallas, ning suurendada kommunikatsioonitegevuse haaret. 2025. aastal tõlgiti rohkem kui 45 miljonit lehekülge eranditult masintõlke abil – peamiselt asutusesisestel eesmärkidel – Euroopa Komisjoni poolt EKP-le kättesaadavaks tehtud eTranslationi vahendiga. Inimtõlkijate tehtav lõplik kvaliteedikontroll on endiselt hädavajalik EKP ametlike dokumentide puhul, mis on mõeldud välissuhtluseks mis tahes ELi ametlikus keeles.

Kommunikatsioon meie vääringu kohta: sularaha ja digitaalne raha

Kõige käegakatsutavam side euroala kodanike ja nende keskpanga vahel on sularaha, täpsemalt europangatähed. Seega pakub pangatähtede tulevane kujundus laiemale üldsusele huvi. 2025. aastal keskenduti pangatähtede kommunikatsioonis võimalike tulevaste motiivide valiku väljakuulutamisele ja kavandikonkursi käivitamisele. Nende üritustega seotud põhjalik kommunikatsioon ja teavitustöö kinnitas sõnumit, et EKP ja eurosüsteem on jätkuvalt pühendunud sularaha säilitamisele kehtiva ja ligipääsetava makseviisina.

Samuti tõhustas EKP avalikkuse huvi kasvades digitaalse euroga seotud teavitustegevust. Näiteks uuriti andmetel põhinevate analüüside abil projekti kulusid ja finantsstabiilsuse mõju, et suurendada läbipaistvust ja tegeleda laialt levinud väärarusaamadega. Lisaks aitasid paljud presidendi ja juhatuse liikmete intervjuud, kõned, parlamendis toimunud ärakuulamised, taskuhäälingusaated ja arvamuslood kaasa üldsuse ja ELi seadusandjate teadlikumale arutelule.

Euro kasutuselevõtt Bulgaarias andis ka võimaluse tähistada koos laiema avalikkusega kogu ELis ühisraha saavutusi. Euro jätkab eurooplaste piiriülest ühendamist, hõlbustades igapäevaelu, reisimist ja suhtlust ning edendades ühist heaolu kogu euroalal. EKP tähistas seda sündmust spetsiaalsete kommunikatsioonialaste jõupingutustega. Nende hulka kuulus ka presidendi kõne „Bulgaria on the euro’s doorstep: towards a shared future“, blogipostitus euro populaarsuse kohta selle kasutuselevõtu ajal ja teavitustegevus Bulgaaria sisuloojate kaudu, samuti hulk sotsiaalmeediapostitusi. Neist kõige nähtavam oli valgustus EKP fassaadil, millega tähistati Bulgaaria liitumist euroalaga. Pildid sellest jõudsid miljonite inimesteni, eriti sotsiaalmeedias.

Üldsuse juurdepääs EKP dokumentidele

EKP üldsuse juurdepääsu raamistik on oluline, et säilitada tema pühendumus läbipaistvusele. See edendab läbipaistvust ja avatust, tugevdades EKP demokraatlikku legitiimsust, andes laiaulatuslikku juurdepääsu EKP dokumentidele, tagades samal ajal institutsiooni sõltumatuse ja tõhusa toimimise.

2025. aastal laekus EKP-le üldsuselt rohkem taotlusi dokumentidele juurdepääsuks. Kokku laekus 86 taotlust (2024. aastal 74). Taotlused hõlmasid väga erinevaid teemasid, sealhulgas institutsioonilised/juhtimisalased küsimused, keskpangandus ja pangandusjärelevalve. Nagu ka 2024. aastal, esitati rohkem taotlusi seoses institutsiooniliste ja siseküsimustega, näiteks personalipoliitikaga.

Kooskõlas EKP võetud kohustusega tagada läbipaistvus tehti üldsuse juurdepääsutaotluste alusel avaldatud dokumendid üldjuhul EKP avaliku dokumendiregistri kaudu kõigile kättesaadavaks. Peale selle koostas EKP 2025. aasta ülevaate dokumentidele juurdepääsu taotlustes käsitletud teemadest.

Vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus tegeles teavitustegevusega, et parandada teadlikkust dokumentidele juurdepääsu reguleerivast õigusraamistikust ja edendada institutsioonis ühist läbipaistvuskultuuri. Selle algatused olid suunatud kõigile töötajatele või kohandatud konkreetsetele tegevusvaldkondadele.

Euroopa Ombudsman ei tuvastanud ühtegi haldusomavoli juhtumit selles, kuidas EKP üldsuse juurdepääsuga seotud päringuid käsitles.

11.4 Investeerimine inimestesse, et tagada EKP vastupanuvõime ja tulevikukindlus

2025. aastal jätkas EKP investeerimist oma inimestesse, et tagada organisatsiooni jätkuv vastupanuvõime. Üleminek dünaamilistele tööruumidele toetas organisatsioonilist paindlikkust, juurdepääsetavust ja tugevamat funktsioonideülest koostööd, parandades samal ajal kulutõhusust ning töö- ja eraelu tasakaalu. Uued digitaalsed personalitöö vahendid ja sihipärane õppetöö, mille raames käsitleti näiteks tehisaru ja mitmekesisust, lihtsustasid toetuse pakkumist, arenguvõimaluste esiletõstmist ja kaasava töökultuuri edendamist.

Töökultuur

Kuna 2440 kolleegi kolis ümber, määrati peaaegu 50% töötajatest värskelt valminud büroodesse (1700 Gallileo hoonesse ja 740 EKP peahoonesse). Üleminek dünaamilistele töökeskkondadele, mille üks osa on töölaudade jagamine, soodustab EKP kogukonnas paindlikkust, kaasamist ja innovatsiooni. EKP pangandusjärelevalves algas uus ajastu: see koondati Gallileo hoonesse ühe katuse alla. Eelduste kohaselt töötavad kõik EKP töötajad kahe aasta pärast dünaamilises töökeskkonnas. Selle ülemineku eesmärk on suurendada kulutõhusust ja hübriidkoostööd, edendades samal ajal autonoomiat.

EKP vaatas läbi oma aruandlus-, uurimis- ja distsiplinaarraamistiku, et tema töökeskkond oleks töötajate jaoks austavam. Uutes eeskirjades selgitatakse rikkumistest teatamise kanaleid ja tõhustatakse rikkumistega seotud uurimisi, millega tegeleb üksainus spetsiaalne üksus, ning tõhustatakse ka rikkumistest teatamise raamistikku. Tänu muudatustele keskendutakse rohkem ennetusele, probleemide varajasele lahendamisele ja asjaomaste kolleegide toetamisele, sealhulgas ennetava kaitse tugevdamine, kui tuvastatakse kättemaksuoht.

2025. aastal algatasime uue küsitluse, et veelgi parandada töötajate ärakuulamist ning reageerida nende tagasisidele õigeaegsemalt ja mõjusamalt. Esimene küsitlus oli novembris ja selles osales 75% nõuetele vastavatest töötajatest. Tulemusi võetakse arvesse 2026. aasta järelmeetmetes.

Talendid ja karjääriareng

EKP karjääriportaal pakub nüüd ka EKP töötajatele mõeldud talentide siseturgu ja lisavõimalusi ametialaseks arenguks. Lisati kolme liiki võimalusi: ülesanded, projektid ja töövarjutamine. Nendes võimalustes osalemise või nende pakkumise kaudu saavad töötajad laiendada oma oskusteavet, kasutada oma oskusi uues meeskonnas või ärivaldkonnas ning uurida liikuvuse eesmärgil uusi keskkondi, luues selle käigus uusi kontakte.

Suur osa töötajatest on näidanud üles huvi uute võimaluste vastu ja/või kasutanud kas uusi võimalusi või platvormil juba pakutud töövahetusi ja juhendamist. 2025. aastal kasutas portaali rohkem kui 2000 töötajat.

EKP töötajate liikuvust soodustatakse, et edendada töötajate kutsealast arengut ja kohanemisvõimet. 2025. aastal oli sisemise mobiilsuse määr 6,6%.^[107] Ligikaudu 57% mobiilsusest toimus tegevusvaldkondade vahel, võrreldes 43% mobiilsusega tegevusvaldkondade sees, mis näitab, et laiema mobiilsuse võimaldamine ja kohanemisvõime soodustamine on õnnestunud.

Toetatakse ka asutusevälist mobiilsust, et võimaldada töötajatel saada kindlaksmääratud aja jooksul teistes organisatsioonides uusi kogemusi. Paljud EKP töötajad töötavad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) / ühtse järelevalvemehhanismi raames teistes organisatsioonides. 2025. aastal alustas 1,3% töötajatest tasustamata mobiilsuspuhkuse poliitika raames asutusevälise mobiilsusega.

2025. aastal käivitati Schumani programmi seitsmes osa, mille raames täheldati osalemise suurenemist kogu EKPSis ja ühtses järelevalvemehhanismis. Kokku pakkus 23 institutsiooni välja 93 projekti, mille kohta esitati 220 taotlust. Neist pakuti 41 projekti lõpuks lähetamisvõimalustena, mis lasi 47 osalejal osaleda töötajate vahetuses EKP, riiklike pädevate asutuste ja riikide keskpankade vahel. Kokku osalesid 18 riiki ja 23 institutsiooni. See tähendab, et võrreldes 2024. aastaga suurenes nii projektide kui ka osalejate arv.

Tehisarualase õppe pakkumise eesmärk on suurendada usaldust ja praktilisi oskusi, aidates töötajatel mõista ja kasutada tehisaru EKPs vastutustundlikult. 2025. aastal osales rohkem kui 1400 töötajat tehisarualase võimekuse suurendamise koolitustel alates põhikursustest kuni tehnilisemate ja edasijõudnute programmideni.

Mitmekesisus ja kaasamine

EKP on muutuvas väliskeskkonnas mitmekesisuse ja kaasamise portfelli kaudu jätkuvalt pühendunud võrdsete võimaluste ja ühtsuse edendamisele. Juhatuse volitatud ja personali peadirektoraadi juhitud portfell koondab olemasolevaid ja uusi meetmeid struktuursete tõkete kõrvaldamiseks, õiglaste süsteemide tugevdamiseks ja kaasava töökultuuri edendamiseks. See on ühine kohustus: tegevsponsorid toetavad mitmekesisust ja kaasamist juhtkonna tasandil, mitmekesisuse ja kaasamise saadikud ühendavad tegevuskava oma äriüksustega ning kuus töötajate võrgustikku võimendavad erinevaid hääli ning edendavad sidemeid ja liitlaseks olemist. Neid jõupingutusi toetab personali peadirektoraadi mitmekesisuse ja kaasamise nõunik ning spetsiaalne meeskond, kes arvestab poliitikas mitmekesisuse ja kaasamisega ning võimaldab dialoogi. Samal ajal tugevdavad EKPSi ja ühtse järelevalvemehhanismi korrapärased mõttevahetused ühismõju veelgi.

Kaks soolise võrdõiguslikkuse strateegiat ja nendega seotud eesmärgid on olnud EKPs soolise võrdõiguslikkuse saavutamise märgatavate edusammude juures otsustava tähtsusega. Kõige märkimisväärsem kasv on olnud naiste esindatuses, mis on palgaastmetes K–L suurenenud alates 2019. aastast 8,2 protsendipunkti võrra. 2025. aasta lõpuks ulatus see 39,4%ni. Naiste esindatuse kriitiline mass, 33%, on saavutatud kõigil tasanditel alates analüütikutest kuni kõrgema juhtkonnani.

Lisaks nendele jõupingutustele tugevdas EKP oma kaasavat töökultuuri, suheldes töötajatega mitmel eri viisil. Jätkati soolise võrdõiguslikkuse teemaliste vestluste sarja Gender Talk Series, mille käigus arutati töötajatele olulisi teemasid, nagu soonormid, mehelikkus ja võrdne hooldus. Toimus ka sisemine vestlus kultuuridevahelise intelligentsuse teemal. LGBT+ kaasamist edendati Frankfurdi Christopher Street Day üritusel osalemise kaudu.

2025. aastal keskenduti EKP mitmekesisuse kuul puuetega inimeste kaasamisele. Käivitati hulk algatusi, mille eesmärk oli parandada puuetega inimeste kaasamist kogu organisatsioonis. Tähtsündmused hõlmasid sihtotstarbelisi töötubasid juhtidele ning Frankfurdi Dialog Museumiga koostöös korraldatud nägemispuudeteemalist elamust.

Meie töötajate lühiülevaade

Tööjõu jaotus 2025. aastal

11.5 Kliima ja loodusega seotud riskide parem mõistmine

Globaalse soojenemise tempo on Euroopas kaks korda kiirem kui maailmas keskmiselt, kusjuures temperatuur on tööstusajastu-eelsest tasemest juba 2,1 °C kõrgem.^[108] Majandusmõju on juba realiseerumas. 2021.–2024. aastal põhjustasid ilmastiku ja kliimaga seotud katastroofid ELis kokku 208 miljardit eurot majanduskahju, mis moodustab keskmiselt 0,32% aastasest SKPst.^[109] Elurikkuse ja ökosüsteemide seisund Euroopas halveneb samuti kliimamuutuste ja inimtegevuse tõttu.^[110]

EKP kordas oma 2025. aasta strateegiahinnangus, et kliimamuutustel on majanduse ja finantssüsteemi struktuurile ja tsüklilisele dünaamikale avaldatava toime kaudu tugev mõju hinnastabiilsusele. EKP nõukogu selgitas ka loodusega seotud riskide keskset rolli oma volituste täitmisel. Täpsemalt võttis EKP nõukogu oma volituste piires kohustuse tagada, et ta võtab täiel määral arvesse nii kliimamuutuste kui ka looduse seisundi halvenemise mõju rahapoliitikale ja keskpangandusele. Järelevalveprioriteedid aastateks 2026–2028 hõlmavad ka kliima- ja loodusriskide usaldusväärse ohjamise tagamist.

2025. aastal jätkasid EKP ja eurosüsteemi komiteed kliima- ja loodusega seotud riskide arvestamisega oma põhitegevuses.^[111] Nad täitsid juba võetud kohustusi^[112] ja tõhustasid tööd kolmes põhivaldkonnas: üleminek rohelisele majandusele, kliimamuutuste suureneva füüsilise mõju käsitlemine ja loodusega seotud riskide vallas tehtava töö edendamine. Arvestades kliima- ja loodusega seotud riskide kasvavat majanduslikku ja finantsmõju, on EKP pühendunud oma volituste piires sama kursi hoidmisele. Aasta lõpus ajakohastas ta meetmeid, mida tuleb võtta, et suurendada oma analüütilist ja tegevussuutlikkust.

Joonis 11.1.

Ülevaade peamistest plaanidest kliima ja looduse vallas

EKP jätkas rahapoliitika rakendamise raames kliimaga seotud riskide arvessevõtmist ja nendest teatamist. Eurosüsteem avaldas kolmandat korda iga-aastase kliimaga seotud finantsteabe oma rahapoliitiliste portfellide ja EKP välisvaluutareservide kohta, millest nähtus, et nende varadega seotud CO₂ heide vähenes edasi. Lisaks kehtestas EKP nõukogu vahe-eesmärgi, mille alusel jälgitakse ettevõtete koondportfellide süsinikuheite vähendamise kava, et toetada Pariisi kliimaleppe ja Euroopa kliimamääruse eesmärke. Kui ettevõtlussektori koondportfellid kalduvad soovitud keskmisest süsinikuheite vähendamise trajektoorist kõrvale, hindab EKP nõukogu oma volituste piires ja iga juhtumi puhul eraldi, kas parandusmeetmed on õigustatud. Nendes andmetes võeti kasutusele ka uus uurimuslik näitaja, et mõõta ettevõtete võlakirjade positsiooni sektorites, mis sõltuvad tugevalt loodusest või mõjutavad seda.

Tagatisraamistikuga seoses tuleb märkida, et alates 2024. aasta lõpust on eurosüsteemi riikide keskpangad rakendanud oma turukõlbmatute varade puhul kasutatavates krediidihindamise sisesüsteemides kliimariskide kohta ühiseid standardeid (peatükk 2.3). EKP blogis avaldatud postituses selgitatakse lähemalt, kuidas EKP püüab kliimamuutustega seotud riske krediidireitingutes nõuetekohaselt arvesse võtta. Peale selle otsustas EKP nõukogu 2025. aasta juulis võtta kasutusele kliimateguri, et kaitsta eurosüsteemi tagatiste väärtust kliimaga seotud üleminekušokkide korral (peatükk 2.3). Meede jõustub eeldatavasti 15. juunil 2026 mittefinantsettevõtete emiteeritud turukõlblike varade suhtes. Vahepeal otsustas EKP nõukogu 2025. aasta juulis lükata edasi ELi äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi järgimise nõude rakendamise eurosüsteemi tagatisraamistiku kõlblikkuskriteeriumina. Selle otsuse tingis äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi puudulik ülevõtmine liikmesriikide õigusesse ja selle läbivaatamine Euroopa Komisjoni lihtsustamise koondpaketi raames.

Kliimakaalutlused on EKP makromajanduslikesse ja finantsstabiilsuse analüüsidesse süsteemsemalt kaasatud. Näiteks sisaldab EKP/eurosüsteemi ekspertide makromajanduslik ettevaade kliimaga seotud eelarvemeetmeid, ELi paketi „Eesmärk 55“ elemente ja ELi hoonete, maanteetranspordi ja teatavate muude sektorite heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS2) makromajanduslikku mõju. Seoses stsenaariumianalüüsiga töötas finantssüsteemi keskkonnahoidlikumaks muutmise võrgustik (Network for Greening the Financial System, NGFS) välja uued lühiajalised kliimastsenaariumid töösuuna raames, mida juhtis – nagu ka varasematel aastatel – EKP. Nendes stsenaariumides keskendutakse kliimamõjule kuni 2030. aastani, mis on poliitikakujundajate ja turuosaliste jaoks väga oluline ajavahemik. Nendest nähtub, et euroalal vähendab varajane ja ülemaailmselt koordineeritud üleminek makrotasandi finantsriske. Euroalal on füüsilised riskid olulised isegi lühiajalises perspektiivis ja äärmuslikud sündmused võivad vähendada SKPd füüsilise riski stsenaariumi korral, mis kajastab 2026. ja 2027. aastal koos avalduvate looduslike ohtude kuhjuvat mõju, kuni 5% (vt EKP blogipostitus „Climate risks: no longer the tragedy of the horizon“). Peale selle panustas EKP NGFSi töösse, mis käsitleb kliimastsenaariumide analüüsi ja üleminekukavade vahelist koostoimet.

2025. aastal viis EKP pangandusjärelevalve lõpule mitmeaastase programmi, mille eesmärk oli edendada pankade kliima- ja loodusriskide juhtimise suutlikkust, ning jätkas üleminekut tavapärasele lähenemisviisile, tehes kliima- ja loodusriskide järelevalvet korrapäraste järelevalvehinnangute ja -protsesside raames. Üldiselt on pangad teinud praegustest kliima- ja looduskriisidest tulenevate riskide maandamisel märkimisväärseid edusamme. Ülejäänud küsimusi silmas pidades on siiski vaja pidevat järelevalvealast tähelepanu. Lisateave on leitav EKP pangandusjärelevalve aastaaruandest.

EKP ajakohastas kliimaga seotud statistilisi näitajaid, et võtta arvesse täiustatud meetodeid, uusi andmekogumeid ja kohandusi, et kajastada inflatsiooni mõju. See tagab süsinikuheite vähendamiseks tehtavate jõupingutuste ja kliimaga seotud ohtude süvenemise mõju täpsema jälgimise. EKP panustas ka Euroopa ja rahvusvahelistesse algatustesse, mille eesmärk on täita G20 andmelüngad ja parandada kestlikkusaruandlust.

EKP jätkas oma operatsioonide, portfellide ja pangatähtede keskkonnajalajälje vähendamist. 2025. aasta keskkonnaaruandes öeldi, et EKP sisemise tegevuse heitkogus on 2019.–2024. aastal vähenenud 39%, mis on kooskõlas 2030. aasta eesmärgi saavutamise trajektooriga. Lisaks teatati EKP rahapoliitikaga mitteseotud portfellide kliimaga seotud finantsandmete avalikustamise raames, et EKP töötajate pensionifondi investeeringud ettevõtetesse on jätkuvalt graafikus, et täita süsinikuheite vähendamise vahe-eesmärke. Europangatähtede vallas jätkusid jõupingutused nende keskkonnamõju vähendamiseks. Muu hulgas võeti meetmeid, et saavutada 2027. aastaks üleminek 100% mahepuuvillale ja suurendada pangatähtede tootmisel vähendatud süsinikuheitega elektrienergia kasutamist. Samal ajal lõimib EKP ökodisaini põhimõtteid tulevaste europangatähtede väljatöötamisse. Eurosüsteem jätkab tööd ka selleks, et vähendada elektrooniliste maksete keskkonnajalajälge, sealhulgas digitaalse euro projekti kogu väärtusahela ulatuses.

EKP kliima ja looduse seisundi halvenemisega seotud tööd toetas suutlikkuse suurendamine, seminarid ning koostöö teiste keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega. EKP jätkas 2025. aastal rahvusvaheliste poliitikaarutelude ja väljaannete toetamist arvukatel foorumitel osalemise kaudu nii Euroopa kui ka üleilmsel tasandil. Nende hulka kuulusid eespool nimetatud finantssüsteemi keskkonnahoidlikumaks muutmise võrgustik, finantsstabiilsuse nõukogu, Baseli pangajärelevalve komitee, Euroopa järelevalveasutused ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Rahvusvaheliste Arvelduste Pank ja selle makse- ja arveldussüsteemide komitee, G7, G20 ning Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank.

EKP uuringud ja küsitlused parandasid meie arusaama keskkonnahoidlikule majandusele ülemineku majandus- ja finantsmõjust. Pangad märkisid 2025. aasta juuli pankade laenutegevuse uuringus, et ettevõtete kliimanäitajad ja hoonete energiatõhusus on nende laenutingimuste seisukohast olulised. Nad teatasid jätkuvalt leebematest laenutingimustest paremate kliimanäitajatega ettevõtete jaoks ja karmistuvatest tingimustest suure süsinikuheitega ettevõtete jaoks. Pangad teatasid ka, et tulevaste kliimaeeskirjadega seotud ebakindlus pärsib laenunõudlust. Euroopa keskkonnahoidlike investeeringute vajaduste analüüsis rõhutati, et edusammudest hoolimata jäid investeeringud keskkonnahoidlikku tegevusse kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalikule tasemele alla, ning selle toetamiseks soovitati mitut finants- ja majanduspoliitika suunda. Eurosüsteemi rahvusvaheliste suhete komitee üldtoimetises käsitleti geomajandusliku killustatuse ja sellest tuleneda võiva kooskõlastamata kliimapöörde poliitika vastastikmõjusid, mis võivad üksteist võimendada. Täiendavates käsitlustes vaadeldi tehisaru ja rohepöörde omavahelist seotust ning seda, kuidas rahuldada suurenenud nõudlust kaitsevaldkonna rahastamise järele, ohverdamata seejuures rohe- ja digiprioriteete.

Kliimamuutuste füüsilisest mõjust tulenevate kasvavate katsumustega toimetulek nõuab põhjalikumaid teadmisi ja uusi strateegiaid. Äärmuslik temperatuur ja kuumalained muutuvad üha sagedasemaks ning EKP analüüsist nähtus, et füüsilised riskid mõjutavad ka ettevõtte tasandi^[113] ja kogutootlikkust^[114], vähendavad mõjutatud piirkondades tunduvalt majandustegevust ja kergitavad toiduainete hindu^[115]. EKP uuringutest selgub, et pangad ja investorid võtavad riskantsetes piirkondades järjest rohkem arvesse nii elamu-^[116] kui ka ärikinnisvara^[117] füüsilisi kliimariske. Riiklikud laenuvõtjad ei jää puutumata^[118], kuna nende füüsilised riskid on seotud madalama krediidireitinguga. Kliimamuutustega kohanemisega seoses rõhutatakse EKP uuringutes^[119] vajadust suurema vastupanuvõime, kindlustuskatte ja finantsvahendite järele, et Euroopas kliimaga seotud ohtude mõjuga toime tulla ja seda vähendada.

EKP tegi intensiivset tööd, et loodusega seotud riske ning nende mõju majandusele ja finantssektorile paremini mõista. Selge viide looduse seisundi halvenemisele EKP 2025. aasta strateegiahindamises selgitas selle poliitilist tähtsust. EKP põhitööd selles valdkonnas on kirjeldatud infokastis 9. EKP üldtoimetises^[120] ja EKP blogipostituses „The European economy is not drought-proof“ rõhutati riske, mida degradeerunud ökosüsteemid ja elurikkuse kadumine reaalmajandusele, finantssektorile ja hinnastabiilsusele tekitavad. Sealjuures tõsteti esile ka euroala ähvardavate veega seotud riskide tähtsust. 2025. aasta novembris korraldas EKP koos NGFSiga rahvusvahelise seminari, kus käsitleti keskpankade ja järelevalveasutuste käsutuses olevaid tavasid ja vahendeid, mis aitavad neil hinnata ja käsitleda loodusega seotud riske.

12 Saage tuttavaks meie inimestega

EKP edendab uuenduspõhist töökultuuri ning on käivitanud mitu algatust, mille eesmärk on suurendada tõhusust ja kodanikele pakutavat kasu. 2025. aastal keskendusid märkimisväärsed jõupingutused uute tehisarulahenduste rakendamisele, et toetada meie igapäevatööd. Selles peatükis kirjeldavad viis kolleegi oma ülesandeid nende vahendite arendamisel ja kasutuselevõtul ning jagavad isiklikke kogemusi selle kohta, kuidas tehisaru meie tööd EKPs kujundab.

Myriam Moufakkir, tugiteenuste peakoordinaator

Tugiteenuste peakoordinaatorina juhin tugiteenuste integreeritud süsteemi, mis võimaldab EKP-l täita oma volitusi. Ma vastutan infotehnoloogia, raha ja eelarve, hangete, personali, varahalduse, turvalisuse, tegevuskerksuse, juhtimise ja suuremahulise ümberkujundamise eest. Alates EKPga liitumisest 2023. aastal on minu põhieesmärk olnud meie siseteenuste ajakohastamine, et EKP saaks tegutseda paindlikult, turvaliselt ja tehnoloogiliselt suveräänselt.

Ma pakun oma igapäevatöös strateegilisi suuniseid ja visiooni ning operatiivset rakendussuutlikkust, seades esikohale kolm sammast:

• suutlikkus – tugevate tehisaru, digi- ja operatiivsete oskuste omandamine meie meeskondades on oluline innovatsiooni sütitamiseks ja riskide vastutustundlikuks juhtimiseks;
• suveräänsus ja autonoomia – tagamine, et teenused ja tehnoloogia, millele me toetume, võimaldab meil täita oma volitusi täiesti sõltumatult;
• vastupidavus – oma meeskondade, protsesside ja süsteemide jätkuva tegevuse üha parem tagamine kiirete tehnoloogiliste muutuste, häirete ja kriiside kontekstis.

EKP rakendab tehisaru juba mitmes valdkonnas. Praegu kiirendame ja laiendame EKPs tehisaru ja kõrgtehnoloogilise masinõppe kasutuselevõttu. Me rakendame neid meetodeid, et tugevdada majandusanalüüsi, parandada inflatsiooni prognoosimist, toetada keerulist makromajanduslikku modelleerimist ning vähendada töökoormust ja monotoonseid ülesandeid. Me teeme seda regulaarse teabevahetuse kaudu ärivaldkondadega, kõiki organisatsiooni tasandeid hõlmava koolituskava kaudu ning juhtimisraamistiku raames, mis kaasab riskijuhtimist ja suveräänsust algusest peale.

Olen töötanud rahvusvahelistel ümberkujundamisega seotud ametikohtadel finantsteenuste sektoris, kus olen juhtinud digiprojekte, strateegiakavasid ja suuremahulisi organisatsioonilisi muutusi. Minu matemaatika ja loodusteaduste alane haridus võimaldas mul arendada tehnilist kirjaoskust ning tegeleda kiiresti arenevate ja täiesti uute tehnoloogiatega.

Mul on privileeg töötada laia teemaspektri kallal koos andekate kolleegidega, et aidata kaasa EKP põhiülesannete täitmisele, stabiilsusele ja vastupanuvõimele.

Olen oma karjääri jooksul reisinud kogu maailmas ja see on süvendanud minu arusaama kultuurilisest mitmekesisusest ja erinevatest vaatenurkadest. Kuigi mu töö nõuab minult palju, olen alati seadnud prioriteediks oma pere. Tahan nendega jagada tõelist kirge reisimise ja eri kultuuride avastamise vastu. Minu tööalane liikuvus annab mulle võimaluse rikastada ka perekondlikke elamusi.

Maximilian Freier

Majanduse peadirektoraadi eesliini juhtivökonomistina täidan EKP rahapoliitika komitee sekretäri ülesandeid. Selles rollis koordineerin komitee tööd, et rahapoliitilistes aruteludes kasutatavad analüüsid ja poliitikamaterjalid valmiksid õigel ajal ning oleksid selged ja võrreldavad kogu eurosüsteemis.

Tegutsen ka majanduse peadirektoraadis tehisaru koordinaatorina. Viimastel kuudel oleme teinud suuri edusamme EKP tehisaru tegevuskava edendamisel kõigis keskpanga tegevusvaldkondades. Oleme välja töötanud esialgse komplekti katsevahendeid, mis juba praegu näitavad märkimisväärset potentsiaali meie analüüsisuutlikkuse parandamisel ja korduvatele ülesannetele kuluva aja vähendamisel. Samal ajal oleme koostanud põhjaliku keskpanganduse digiteerimise programmi, et edendada andmeanalüüsi ja äriprotsesside automatiseerimist.

Olen alates 2007. aastast töötanud EKPs mitmel ametikohal ökonomistina majanduse, rahapoliitika ning rahvusvaheliste ja Euroopa suhete peadirektoraadis. Enne EKPsse tööle asumist omandasin Londoni majandus- ja poliitikateaduste koolis doktorikraadi ning Müncheni Ludwig Maximiliani ülikoolis magistrikraadi nii majanduses kui ka politoloogias.

Minu uurimisvaldkonnad hõlmavad eelarve- ja rahapoliitikat, innovatsioonijuhtimist, Euroopa integratsiooni ja valitsemistava, võrdlevat poliitökonoomiat ning rakenduslikku masinõpet. Tunnen erilist huvi kodumajapidamiste ja ettevõtete ehk mikrotasandi andmete vastu. Olen ka EKPSi mikrosimulatsiooni mudelite võrgustiku asutajaliige ja esimees. Selle Euroopa Keskpankade Süsteemi teadlaste võrgustiku kaudu viime uued vahendid ja meetodid kokku peamiste poliitikaküsimustega.

Fabienne Allegret-Maret

Olen sekretariaadi peadirektoraadi teabehalduse osakonna vanemmeeskonnajuhina EKP raamatukogu juhataja. Tunnistades, et infovoo maht ja kiirus on järsult kasvanud, algatasin raamatukogu ümberkujundamise, et aidata EKP-l orienteeruda üha keerulisemaks muutuvas teabekeskkonnas.

Nüüd ulatuvad minu ülesanded raamatutele ja andmebaasidele juurdepääsu võimaldamisest palju kaugemale. Ma pean raamatukogu EKP teadmiste ökosüsteemi lahutamatuks osaks – kriitilise tähtsusega ressursiks, mis soodustab ranget analüüsi ja uuenduslikku mõtlemist. Koos oma meeskonnaga hangin ja kureerin kvaliteetseid ressursse, mis on kohandatud ökonomistide, järelevalveametnike ja teiste ekspertide vajadustele. Pean läbimõeldud valikut sama tähtsaks kui kättesaadavust, tagades, et saadaolev teave oleks mitte ainult rikkalik, aga ka usaldusväärne ja asjakohane. Kuigi enamik materjale on nüüdseks digitaalsed, parandame jätkuvalt juurdepääsu trükitud kogudele, kuna oleme veendunud, et põhjalik süvenemine ja kontekstipõhine lugemine on läbimõeldud otsuste tegemisel endiselt olulised.

Ümberkujundamine muutis ka meie raamatukogu füüsilist keskkonda: see soodustab nüüd teadmiste jagamist ja innovatsiooni, aga olemas on kohad, kus teha põhjalikku, keskendunud tööd. Raamatukogust on saanud keskus, kus EKP eksperdid kohtuvad, vahetavad ideid ja õpivad üksteiselt.

Kuna tehisaru kujundab keskpangandust ümber, on meie vastutusala veelgi laienenud. Minu meeskond ja mina tagame, et litsentsitud sisu kasutatakse tehisarurakendustes vastutustundlikult, tasakaalustades innovatsiooni ja õiguslikke kaitsemeetmeid. Kvaliteetne ja usaldusväärne teave on tehisarusüsteemide jaoks eriti oluline, ennekõike uudiste analüüsimisel, et tagada väljundite täpsus ja usaldusväärsus.

Samal ajal kasutan oma teadmisi teabekorralduse valdkonnas, et toetada EKP semantilise kihi arendamist, mis ühendab teadmisi eri süsteemides, tehes EKP-spetsiifilised teadmised paremini leitavaks ja rakendatavaks.

Raamatukoguhoidja töö on arenenud raamaturiiulite valvamisest kaugemale: ma töötan nüüd tehisarupõhise teabehalduse sõlmpunktis, ühendades kiiresti arenevaid uuendusi tehisaruvaldkonnas keskpanganduse erivajadustega. Ma võimaldan EKP-l teha uuendusi arukalt ja terviklikult, kombineerides tehnoloogilisi uuendusi kureerimise ja juhtimisega.

Steven Moons

Ma juhin EKP tehisaruprogrammi juhi ja tehisarubüroo liikmena institutsiooni strateegilist ümberkujundamist tehisaruvaldkonnas. Vastutan EKP tehisaruprogrammi väljatöötamise ja rakendamise eest ning koordineerin nii tootlikkust suurendavaid kui ka muutvaid tehisaru kasutusviise. Minu kohustuste hulka kuuluvad eetiliste, õiguslike ja regulatiivsete standardite järgimise tagamine, partnerluste arendamine sise- ja välissidusrühmadega ning vastutustundlikkusele, läbipaistvusele ja tugevale juhtimisele tugineva innovatsioonikultuuri edendamine.

Enne sellesse ametisse asumist juhtisin pangandusjärelevalve valdkonnas mitut tehisaru ja järelevalvetehnoloogia projekti. Enne kui 2021. aastal EKPsse tööle asusin, töötasin aastaid nii avalikus kui ka erasektoris ametikohtadel, mis keskendusid IT-teenuste osutamisele, digitaalsele ümberkujundamisele ja organisatsioonilistele muutustele. Selle aja jooksul tegelesin koos eri meeskondadega Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja Aasias IT-keskkondade moderniseerimise, pilve- ja arhitektuurialgatuste edendamise ning keeruliste programmide rakendamisega.

Kõige rohkem hindan EKPs töötamise juures seda, kuidas see koondab eri vaatenurki kogu Euroopast. Panustamine institutsiooni tehnoloogilisse ja digitaalsesse tulevikku – aidates samal ajal tugevdada selle rolli usaldusväärse, tulevikku suunatud Euroopa institutsioonina – on ühtaegu privileeg ja pidev motivatsiooniallikas. Oma praeguses ametis hindan eriti kõrgelt koostööd nii paljude ärivaldkondadega, sest tehisaru mõjutab peaaegu kõiki organisatsiooni osi. Koostöö selle mitmekesise ja pühendunud kolleegide kogukonnaga on inspireeriv ja ergutav. Peamiselt väärtustan oma töö juures EKP tugevat koostöövaimu ja võimalust töötada koos inimestega, kes on tõeliselt huvitatud muutuste tegemisest.

Väljaspool tööd leian tasakaalu värskes õhus aega veetes, eriti mägedes jalutades või mootorrattaga sõites.

Vasilis Papaefthymiou

Olen ühtse järelevalvemehhanismi järelevalvetehnoloogia meeskonna juht. Keskendun oma töös selliste uuenduslike ärirakenduste kavandamisele ja arendamisele, mis võimestavad EKP ja kogu euroala pangandusjärelevalve valdkonna töötajaid.

Järelevalvetehnoloogia vallas veedetud viimase viie aasta jooksul olen spetsialiseerunud tehisaru ja generatiivse tehisaru rakenduste arendamisele. Tootejuhina vean kahe töövahendi väljatöötamist. Athena on esimene ja kõige ulatuslikum tehisarupõhine vahend, mis on kättesaadav kogu ühtses järelevalvemehhanismis. See toetab järelevalveametnikke miljonitest järelevalvedokumentidest asjakohase teabe leidmisel. Delphi on aga intuitiivne turumeeleolu tuvastamise vahend, mis ühendab finantsturgude näitajad peamiste turuteguritega, mis saadakse iga päev uudisvoo analüüsist, andes järelevalveasutustele ülevaate tekkivatest riskidest.

See on ideaalne keskkond, kus minu kirg tehnoloogia vastu saab kohtuda kiiresti areneva tehisaruvaldkonnaga. Järelevalvetehnoloogia mängib olulist rolli nüüdisaegsete lahenduste rakendamisel Euroopa pangandusjärelevalves. See on minu jaoks täiuslik keskkond, kus saan rakendada Ateena riiklikus tehnikaülikoolis elektri- ja arvutitehnika erialal õppides omandatud arvuti- ja andmeteaduse alaseid kogemusi, millele lisanduvad juhtimis- ja majandusteadmised, mille sain magistriõppes Šveitsi föderaalses tehnoloogiainstituudis Zürichis. Arvutiinsenerile pakub EKP ainulaadset võimalust töötada tehnoloogia ja rahanduse kokkupuutepunktis, kus innovatsioon toetab otseselt finantsstabiilsust ja maailmatasemel järelevalvet.

Tunnen end väga inspireerituna, teades, et minu igapäevatöö uuenduslike IT-vahendite väljatöötamisel aitab suurendada pangandusjärelevalve tõhusust ja riskidele keskendumist, mis parandab pankade turvalisust ja avaldab Euroopa kodanikele positiivset mõju.

Vabal ajal meeldib mulle sõpradega kohtuda ja veeta aega mere ääres Kreeka päikese all.

Raamatupidamise aastaaruanne

Eurosüsteemi konsolideeritud bilanss seisuga 31. detsember 2025