Rahapoliitilised otsused

14. aprill 2022

Venemaa agressioon Ukraina vastu põhjustab tohutuid kannatusi. Samuti avaldab see mõju majandusele nii Euroopas kui ka mujal. Konflikt ja sellega kaasnev ebakindlus vähendavad oluliselt ettevõtete ja tarbijate kindlustunnet. Häired kaubavahetuses toovad kaasa materjalide ja sisendite uut nappust. Kiiresti kerkivad energia- ja toormehinnad vähendavad nõudlust ja pärsivad tootmist. Majanduse edasine areng sõltub olulisel määral konflikti kulgemisest, praeguste sanktsioonide mõjust ja võimalikest täiendavatest meetmetest. Samal ajal toetab aktiivsust siiski majanduse taasavanemine pandeemiakriisi järel. Inflatsioon on hoogustunud märkimisväärselt ja püsib kiire ka lähikuudel, seda peamiselt energiakulude järsu suurenemise tõttu. Inflatsioonisurve on tugevnenud paljudes majandussektorites.

Tänasel istungil antud hinnangu kohaselt kinnitab eelmise rahapoliitikaistungi järel saadud teave EKP nõukogu ootusi, et varaostukava raames tehtavad netovaraostud tuleks lõpetada kolmandas kvartalis. EKP rahapoliitika edasine kurss sõltub laekuvatest andmetest ja muutuvast hinnangust majandusväljavaatele. Praeguses suure ebakindluse keskkonnas järgib EKP nõukogu rahapoliitika elluviimisel valikulist, järkjärgulist ja paindlikku lähenemisviisi. EKP nõukogu võtab kõik vajalikud meetmed finantsstabiilsuse kaitsmise toetamiseks ja selleks, et täita EKP ülesannet saavutada hinnastabiilsus.

Varaostukava

EKP varaostukava igakuiste netoostude maht on aprillis 40 miljardit eurot, mais 30 miljardit eurot ja juunis 20 miljardit eurot. Tänasel istungil antud hinnangu kohaselt kinnitab eelmise rahapoliitikaistungi järel saadud teave EKP nõukogu ootusi, et varaostukava raames tehtavad netovaraostud tuleks lõpetada kolmandas kvartalis. Kolmanda kvartali netoostude mahtu kalibreeritakse andmepõhiselt, kajastades EKP nõukogu muutuvat hinnangut inflatsiooniväljavaatele.

EKP nõukogu kavatseb ka jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab EKP baasintressimäärasid tõstma, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

EKP baasintressimäärad

Nõukogu otsustas säilitada põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 0,00%, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 0,25% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana −0,50%.

EKP baasintressimäärade võimalik muutmine toimub mõne aja jooksul pärast varaostukava raames tehtavate netoostude lõppu ning seda tehakse järk-järgult. EKP baasintressimäärade areng juhindub jätkuvalt EKP nõukogu eelkommunikatsioonist ning tema võetud strateegilisest kohustusest stabiliseerida inflatsioon keskpika aja jooksul 2% tasemel. Seega eeldab EKP nõukogu, et EKP baasintressimäärad püsivad praegusel tasemel seni, kuni inflatsioonimäär on jõudnud aegsasti enne ettevaateperioodi lõppu ja ettevaateperioodi ülejäänud aja jooksul püsivalt 2%ni ning alusinflatsiooni areng on nõukogu hinnangul piisav selleks, et inflatsioonimäär saaks keskpikas perspektiivis 2% tasemel stabiliseeruda.

Pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava

EKP nõukogu kavatseb reinvesteerida erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid vähemalt kuni 2024. aasta lõpuni. Igal juhul kavatsetakse erakorralise varaostukava portfelli edaspidist likvideerimist juhtida, et vältida sekkumist asjakohasesse rahapoliitika kurssi.

Juhul, kui turgudel tekib pandeemiast tulenevalt taas killustatus, saab PEPPi reinvesteeringuid vajadust mööda igal ajal paindlikult kohandada nii varaklasside kui ka jurisdiktsioonide lõikes. See võib hõlmata Kreeka Vabariigi emiteeritud võlakirjade oste lisaks lunastamise tähtaegade pikendamisele, et vältida ostude katkemist selles jurisdiktsioonis. Ostude katkemine võib häirida rahapoliitika ülekandumist Kreeka majandusse ajal, kui see ei ole veel pandeemia tagajärgedest taastunud. Vajaduse korral võib PEPPi raames netovaraoste ka jätkata, et võidelda pandeemiast tingitud negatiivsete šokkide vastu.

Refinantseerimisoperatsioonid

EKP nõukogu jätkab pankade rahastamistingimuste jälgimist ja tagab, et kolmanda seeria suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide (TLTRO-III) aegumistähtajad ei takista EKP rahapoliitika mõju sujuvat ülekandumist. Ühtlasi hindab EKP nõukogu korrapäraselt, kuidas suunatud laenutehingud toetavad tema rahapoliitika kurssi. Nagu teatatud, eeldab nõukogu, et TLTRO-III operatsioonide puhul kohaldatavad eritingimused lõpevad käesoleva aasta juunis. Samuti hindab nõukogu reservidelt makstavate intresside kaheastmelise süsteemi asjakohast kalibreerimist, et negatiivsed rahapoliitilised intressimäärad ei piiraks pankade vahendussuutlikkust suure ülelikviidsuse tingimustes.

***

EKP nõukogu on valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente oma volituste piires ja vajaduse korral paindlikult kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni stabiliseerumine 2% tasemel. Pandeemia on näidanud, et stressiolukorras on varaostude kavandamise ja tegemise paindlikkus aidanud toime tulla puudujääkidega rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimisel ja tõhustanud EKP nõukogu jõupingutusi seatud eesmärgi saavutamisel. Stressiolukordades jääb paindlikkus EKP nõukogu volituste piires ka edaspidi oluliseks elemendiks rahapoliitika elluviimisel, kui rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimist ohustavad riskid takistavad hinnastabiilsuse saavutamist.

EKP president põhjendab neid otsuseid täna kell 14.30 Kesk-Euroopa aja järgi algaval pressikonverentsil.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.