Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri

Ülevaade

COVID-19 pandeemia on alates 2020. aasta algusest drastiliselt mõjutanud majandustegevust euroalal ja kogu maailmas. Pärast ulatuslikku langust 2020. aasta esimeses kvartalis aeglustus euroala SKP reaalkasv teises kvartalis 11,8%, mis on siiski vähem, kui eurosüsteemi ekspertide 2020. aasta juuni ettevaates prognoositi. Aktiivsuse enneolematu seiskumine kajastab negatiivset mõju, mida avaldasid enamikus euroala riikides märtsi keskpaigas kehtestatud ranged eraldusmeetmed. Hiljem leevendasid seda mõju eraldusmeetmete järkjärguline leevendamine alates maikuust, aga ka pandeemiast tulenevad muutused käitumisharjumustes. 2020. aasta mais hakkasid sagedasti esitatavad reaalajalised näitajad paranema. Selle alusel võib arvata, et reaalne SKP on jõuliselt, ehkki mitte täielikult taastunud ning peaks kolmandas kvartalis kasvama 8,4%. Edasise arengu põhiprognoos tugineb peamiselt eeldusele, et viiruse levikut suudetakse osaliselt ohjeldada ja lähikvartalites suureneb nakatumiste arv mõningal määral. Sellest tulenevalt on jätkuvalt vaja piiramismeetmeid – ehkki vähem kui esimese viiruselaine ajal – kuni meditsiinilise lahenduse leidmiseni 2021. aasta keskpaigaks. Piiramismeetmed koostoimes suure ebakindluse ja tööturutingimuste halvenemisega peaksid ka edaspidi pakkumist ja nõudlust pärssima. Märkimisväärne toetus, mida pakutakse eurosüsteemi ekspertide 2020. aasta juuni ettevaate avaldamise järel veelgi tugevdatud raha-, eelarve- ja tööturupoliitikameetmete kaudu, peaks tagama sissetulekute säilimise ning aitama piirata tervishoiukriisi lahendamisele järgnevat võimalikku majanduslikku kahju. Samuti eeldatakse, et poliitikameetmed aitavad edukalt vältida finantskanalite kaudu avalduvaid suuri negatiivseid võimendusi. Nende eelduste kohaselt peaks euroala SKP reaalkasv aeglustuma 2020. aastal 8,0% ning hoogustuma 2021. aastal 5,0% ja 2022. aastal 3,2%. Ettevaateperioodi lõpuks peaks reaalse SKP näitaja olema 3½% madalam, kui prognoositi 2019. aasta detsembris enne COVID-19 pandeemia puhkemist avaldatud eurosüsteemi ekspertide ettevaates.

Inflatsiooni arengut mõjutavad lähiajal naftahindade varasem ulatuslik langus, euro kallinemine ja käibemaksumäära ajutine alandamine Saksamaal, mille tulemusel peaks euroala ÜTHI-koguinflatsioon olema lähikuudel nullilähedane. 2021. aastal toovad energiakomponendist tulenevad baasefektid ja vähemal määral ka Saksamaal endise käibemaksumäära eeldatav taastamine automaatselt kaasa inflatsiooni elavnemise. ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) peaks kuni 2020. aasta lõpuni aeglustuma. Jätkuvalt loiu nõudluse taustal peaks aeglustav mõju inflatsioonile avalduma laiapõhjaliselt nii teenuste kui ka kaupade sektoris. Selle mõju peaks siiski osaliselt korvama tarnepiirangutega seotud jätkuv kulusurve. Keskpika aja jooksul peaks inflatsioon hoogustuma: naftahinnad eeldatavalt tõusevad ja nõudlus peaks elavnema hoolimata pandeemiaga seonduvast negatiivsest tarnemõjust tuleneva tõususurve vähenemisest ja euro kallinemisest. Kokkuvõttes peaks ÜTHI-inflatsioon kiirenema 2020. aasta 0,3%-lt 2021. aastal 1,0%-le ja 2021. aastal 1,3%-le.[1]

Pidades silmas ebakindlust seoses pandeemia edasise kulgemisega, on eksperdid koostanud kaks alternatiivset stsenaariumit. Leebes stsenaariumis käsitletakse šokki ajutisena ning eeldatakse, et meditsiinilise lahenduse kiire rakendamine võimaldab piiramismeetmeid veelgi lõdvendada. Sel juhul aeglustuks SKP reaalkasv 2020. aastal 7,2% ja elavneks 2021. aastal märkimisväärselt. Ettevaateperioodi lõpuks ületaks SKP reaalkasvu näitaja mõnevõrra eurosüsteemi ekspertide 2019. aasta detsembri ettevaates prognoositud taset ja inflatsioon jõuaks 2022. aastal 1,8%ni. Karmis stsenaariumis seevastu eeldatakse pandeemia ulatuslikku taasteket koos rangete piiramismeetmete taastamisega. Need pärsivad rängalt majandustegevust ning toovad kaasa aktiivsuse märkimisväärse ja püsiva vähenemise. Selle stsenaariumi kohaselt aeglustub SKP reaalkasv 2020. aastal 10%. Ettevaateperioodi lõpuks jääb SKP reaalkasvu näitaja eurosüsteemi ekspertide 2019. aasta detsembri ettevaates prognoositud tasemest ligikaudu 9% madalamaks ja inflatsioon on 2022. aastal üksnes 0,7%.

1 Ettevaate aluseks olevad põhieeldused ja poliitikameetmed

Põhiprognoos tugineb mitmetele olulistele eeldustele pandeemia edasise arengu kohta. Viimastel nädalatel mõnes Euroopa piirkonnas täheldatud nakatumiste arvu tõus peaks lähikvartalites laienema ja süvenema ning kaasa tooma vajaduse võtta jätkuvalt piiramismeetmeid ja/või teha muudatusi majandustegevuses osalejate käitumisharjumustes. Eeldatavalt aitavad pandeemiaga toimetulekust seni saadud kogemused muuta uued meetmed tõhusamaks, nii et need tekitaksid esimese viiruselainega võrreldes väiksemat majanduskahju. Ühtlasi eeldatakse, et 2021. aasta keskpaigaks leitakse rahuldav meditsiiniline lahendus (nt vaktsiin) ning see suudetakse 2021. aasta lõpuks järk-järgult laialdaselt kasutusele võtta. Majanduse elavnemine peaks esialgu suuresti koonduma töötleva tööstuse sektorisse ja mõnda teenindussektorisse, samal ajal kui muud teenused (nt kunsti-, meelelahutus-, majutus- ja vabaajateenused) on endiselt väga piiratud. Sarnastest eeldustest pandeemia edasise arengu kohta lähtutakse ka rahvusvahelise keskkonna prognoosides (vt infokast 2).

Mahukad raha-, eelarve- ja tööturupoliitikameetmed aitavad toetada sissetulekuid, vähendada töökohtade kaotust ja pankrottide arvu ning võimaldavad valdavalt edukalt ohjeldada reaalmajanduse ja finantssektori negatiivset vastastikmõju. Lisaks EKP poolt alates 2020. aasta märtsist võetud järjestikustele rahapoliitikameetmetele (sh pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava rekalibreerimine juunis) hõlmab põhistsenaarium COVID-19 kriisiga seotud kaalutletud eelarvemeetmeid, mille maht ulatub 2020. aastal ligikaudu 4,5%ni SKPst (ligikaudu 1,0 protsendipunkti võrra rohkem, kui prognoositi eurosüsteemi ekspertide 2020. aasta juuni ettevaates). Need meetmed hõlmavad ulatuslikke lühendatud tööaja kavasid ja palgatoetusi, mis pehmendavad majandusaktiivsuse kokkuvarisemise mõju tööhõivele ja palkadele. Eelkõige saavad ettevõtted märkimisväärseid toetusi ja kapitalisiirdeid. Ehkki mõnede eelarvemeetmete kestust on pikendatud ja 2021. aastaks on vastu võetud uued meetmepaketid, mida põhistsenaarium samuti hõlmab, eeldatakse siiski, et mitmed erakorralised eelarvemeetmed on ajutist laadi. Ühtlasi peaksid aitama likviidsuspiiranguid leevendada riigipoolsed osalised või täielikud tagatised (esmajoones laenudele), mille kogumaht on ligikaudu 20% SKPst. Euroopa Liidu 750 miljardi euro suuruse mahuga taasterahastu mõju võetakse põhistsenaariumis arvesse niivõrd, kuivõrd see on alandanud riigivõlakirjade intressimäärasid mõnes riigis; samuti on arvesse võetud kindlustunde kaudu avalduvat toimet. Eelarvepoliitiliste eelduste seisukohalt kajastuvad põhistsenaariumis üksnes mõned hiljutised riiklikud meetmed, mida võidakse ELi taasterahastu kaudu finantseerida. Arvestades valitsuste kulukavade ebamäärasust ettevaateperioodil, ei hõlma põhistsenaarium muid tulevasi meetmeid, mis ei ole veel vastu võetud ja mida võidakse taasterahastu kaudu finantseerida. Oluline on see, et nii rahapoliitikameetmed kui ka valitsuste laenu- ja kapitaliinstrumendid toimivad kaitsemehhanismina ning vähendavad märkimisväärselt reaalmajanduse ja finantssektori negatiivse vastastikmõjuga kaasnevaid erakordseid riske. Ettevõtete kasumite vähenemine võib siiski kaasa tuua maksejõuetusjuhtumite arvu tõusu ja häireid laenuturul, millega kaasnevad finantskanalite kaudu avalduvad mõningad negatiivsed võimendused (eriti pärast riigipoolsete laenutagatiste lõppemist). Seetõttu sisaldab põhistsenaarium teataval määral ka rangematest rahastamistingimustest tulenevat tagasihoidlikku mõju.

2 Reaalmajandus

SKP reaalkasvu näitajas toimus 2020. aasta teises kvartalis enneolematu langus. Eurostati kiirhinnangu kohaselt aeglustus SKP reaalkasv 2020. aasta teises kvartalis 11,8%. Seega jätkus esimeses kvartalis toimunud langus ning SKP reaalkasvu näitaja alanes 2019. aasta neljanda kvartali tasemega võrreldes ligikaudu 15% (vt joonis 1). Väga negatiivne kvartalikasv registreeriti teises kvartalis kõigis euroala riikides ning suurematest riikidest eelkõige Hispaanias, Itaalias ja Prantsusmaal. Kättesaadavad andmed näitavad, et suurimat kahju kandsid teises kvartalis mootorsõidukite ja kapitalikaupade tootjad, transporditeenused ning kunsti-, meelelahutus- ja vabaajateenused, ehkki riikide lõikes erineval määral.

Joonis 1

Euroala reaalne SKP

(kvartaalne muutus protsentides; hooajaliselt ja tööpäevade arvu järgi korrigeeritud kvartaliandmed)

Märkus. Arvestades SKP reaalkasvu näitaja enneolematut volatiilsust 2020. aastal, kasutatakse joonisel alates 2020. aasta algusest teistsugust skaalat. Vertikaalne joon tähistab ettevaateperioodi algust. Joonisel ei näidata ettevaate prognooside väärtusvahemikke. See kajastab asjaolu, et praeguses olukorras ei võimaldaks väärtusvahemike tavapärane (varasemate prognoosimisvigade põhine) arvutamine usaldusväärsel viisil väljendada käesoleva ettevaatega seotud enneolematut ebakindlust. Selle asemel esitatakse infokastis 3 praeguse ebakindluse paremaks näitestamiseks alternatiivsed stsenaariumid, mis tuginevad erinevatele eeldustele COVID-19 pandeemia edasise arengu ja seonduvate piiramismeetmete kohta.

Nii sagedasti esitatavate näitajate kui ka ettevaatavate näitajate alusel võib arvata, et kolmandas kvartalis on aktiivsus jõuliselt, ehkki mitte täielikult taastunud. Euroopa Komisjoni koostatud uuringunäitajad ja ostujuhtide indeksid on 2020. aasta aprillis registreeritud madalseisuga võrreldes elavnenud. Toodangut kajastav ostujuhtide liitindeks kerkis juulis/augustis keskmiselt 53,4 punkti tasemele (aprillis 13,6 punkti ja teises kvartalis keskmiselt 31,3 punkti), andes märku SKP reaalkasvu elavnemisest kolmandas kvartalis. Sedamööda, kuidas euroala riigid eraldusmeetmetest loobusid, hakkasid sagedasti esitatavad näitajad (nt elektritarbimise näitajad, GPSi-põhised liikuvuse näitajad ja krediitkaardimaksed) lähenema oma kriisieelsele tasemele. Seegi osutab SKP reaalkasvu jõulisele hoogustumisele 2020. aasta kolmandas kvartalis. Kokkuvõttes peaks aktiivsus kolmandas kvartalis suurenema 8,4%, mis tähendab, et elavnemine katab ligikaudu poole 2020. aasta esimesel poolaastal saadud kahjust.

Hoolimata pandeemia teatavast hoogustumisest ja mõnede piiramismeetmete edasisest kohaldamisest peaks elavnemine järgmise paari kvartali jooksul jätkuma. Selle eelduseks on, et piiramismeetmete mõju aegamisi väheneb, ebakindlus vähehaaval taandub, välisnõudlus hoogustub ja poliitikameetmed pakuvad vajalikku tuge. Siiski hakkavad SKP reaalkasvu näitajad lähenema kriisieelsele tasemele üksnes aegamisi. See tähendab, et ettevaateperioodi lõpuks peaks reaalse SKP näitaja olema 3½% madalam, kui prognoositi eurosüsteemi ekspertide 2019. aasta detsembri ettevaates. Viimast käsitletakse majanduse arenguprognoosina COVID-19 pandeemia puudumise korral.

Tabel 1

Makromajanduslik ettevaade euroala kohta

(aastane muutus protsentides)

Märkus. Reaalse SKP ja selle komponentide, tööjõu ühikukulude, töötaja kohta makstavate hüvitiste ja tööviljakuse andmed on hooajaliselt ja tööpäevade arvu järgi korrigeeritud. Tabelis ei näidata ettevaate prognooside väärtusvahemikke. See kajastab asjaolu, et praeguses olukorras ei võimaldaks väärtusvahemike tavapärane (varasemate prognoosimisvigade põhine) arvutamine usaldusväärsel viisil väljendada käesoleva ettevaatega seotud enneolematut ebakindlust. Selle asemel esitatakse infokastis 3 praeguse ebakindluse paremaks näitestamiseks alternatiivsed stsenaariumid, mis tuginevad erinevatele eeldustele COVID-19 pandeemia edasise arengu ja seonduvate piiramismeetmete kohta.
1) Sealhulgas euroalasisene kaubandus.

2) Allindeks põhineb kaudsete maksude tegeliku mõju prognoosidel. See võib erineda Eurostati andmetest, milles eeldatakse, et maksude mõju avaldub ÜTHIs kohe ja täiel määral.
3) Arvutatakse valitsussektori bilansina, millest on maha arvatud majandustsükli üleminekumõjud ja riikide valitsuste võetud ajutised meetmed. Struktuurne tasakaal ei kajasta COVID-19 pandeemiaga seotud ajutiste meetmete eelarvemõju.

SKP komponentide üksikasjalikumas vaatluses peaks eratarbimine vähenema 2020. aastal 8,0%, mis on rekordiliselt kõrge näitaja. 2020. aasta esimesel poolel kahanes eratarbimine väga ulatuslikult. Suurima löögi alla sattusid mootorsõidukite müük, aga ka kulutused puhkusereisidele ja restoranikülastustele. Ehkki eraldusmeetmetega seonduvat reaalse kasutatava tulu kaotust leevendasid suuresti riiklikud toetused, võimendasid tarbimise vähenemist ühteaegu nii paratamatu säästmine kui ka tagavarasäästude kogumine. Paratamatu säästmine tulenes asjaolust, et kodumajapidamistel, kelle sissetulekud ei muutunud, ei olnud võimalik osta vähem olulisi kaupu ja teenuseid. Tagavarasäästude kogumine aga hoogustus tarbijate kindlustunde järsu vähenemisega ning majandus- ja tööhõiveväljavaadetega seoses erakordselt ulatuslikult suurenenud ebakindluse keskkonnas.

2020. aasta teisel poolel peaks eratarbimine jõuliselt elavnema, arvestades et netotulu toetavad edaspidigi märkimisväärsed fiskaalülekanded ja säästmiskäitumine hakkab eraldusmeetmetest loobumise järel normaliseeruma. Eratarbimise elavnemine peaks jätkuma ka 2021. aastal, kuid kriisieelse taseme ületab see tõenäoliselt alles 2022. aasta jooksul. Elavnemist toetab ebakindluse oodatav järkjärguline vähenemine, samal ajal aga pärsivad tarbimiskulutuste hoogustumist suur tööpuudus ja netofiskaalülekannete mõju.

Infokast 1
Tehnilised eeldused intressimäärade, vahetuskursside ja toormehindade kohta

Eurosüsteemi ekspertide 2020. aasta juuni ettevaatega võrreldes hõlmavad praegused tehnilised eeldused märkimisväärselt kõrgemat naftahinda, euro efektiivse vahetuskursi tõusu ning madalamaid pikaajalisi intressimäärasid. Tehnilised eeldused intressimäärade ja toormehindade kohta põhinevad turgude ootustel seisuga 18. august 2020. Lühiajalisi intressimäärasid mõõdetakse kolme kuu EURIBORina ja turgude ootused tuletatakse futuurilepingute intressimääradest. Selle meetodi kohaselt on lühiajaliste intressimäärade keskmine tase 2020. aastal –0,4% ning 2021. ja 2022. aastal –0,5%. Turgude ootuste järgi peaks euroala riikide kümneaastase tähtajaga võlakirjade nominaalne intressimäär olema 2020. ja 2021. aastal keskmiselt 0,1% ning 2022. aastal 0,2%.[2] Eurosüsteemi ekspertide 2020. aasta juuni ettevaatega võrreldes on turgude ootused lühiajaliste intressimäärade arengu suhtes veidi alanenud ning euroala riikide kümneaastase tähtajaga võlakirjade nominaalseid intressimäärasid on korrigeeritud aastateks 2021–2022 ligikaudu 30 baaspunkti võrra allapoole.

Seoses toormehindadega eeldatakse 18. augustil 2020 lõppenud kahenädalase perioodi jooksul toimunud futuuriturgude keskmise arengu põhjal, et Brenti toornafta barreli hind langeb 64,0 USA dollarilt 2019. aastal 42,8 USA dollarile 2020. aastal ja tõuseb 2022. aastaks 49,2 USA dollarile. See tähendab, et naftahinnad USA dollarites on kogu ettevaateperioodil tunduvalt kõrgemad, kui eeldati 2020. aasta juuni ettevaates. Muu toorme (v.a energia) hinnad USA dollarites peaksid ettevaateperioodi jooksul taas tõusma.

Kahepoolsed vahetuskursid peaksid püsima ettevaateperioodil muutumatuna 2020. aasta 18. augustile eelnenud kahe nädala keskmisel tasemel. Seega peaks USA dollari ja euro keskmine vahetuskurss aastatel 2021–2022 olema 1,18, mis on 2020. aasta juuni ettevaates prognoositust märkimisväärselt kõrgem. Euro efektiivset vahetuskurssi käsitlevat eeldust on korrigeeritud eurosüsteemi ekspertide 2020. aasta juuni ettevaatega võrreldes 3,1% ülespoole.

Tehnilised eeldused

1) EKP ekspertide 2020. aasta septembri ettevaates lähtutakse euro efektiivse vahetuskursi prognoosis 42 kaubanduspartneri vääringutest, eurosüsteemi ekspertide 2020. aasta juuni ettevaates aga võeti aluseks 38 kaubanduspartneri vääringud.

Eluasemeinvesteeringud peaksid 2020. aastal samuti järsult vähenema. Eriti puudutab see riike, kes võtsid rangemaid eraldusmeetmeid. Kasutatava tulu vähesuse, tarbijate kindlustunde nõrgenemise ja tööpuuduse kasvu negatiivne mõju eluasemenõudlusele peaks kaasa tooma eluasemeinvesteeringute jätkuva vähesuse. Eluasemeinvesteeringute näitaja peaks ettevaateperioodi lõpus olema oma kriisieelsest tasemest endiselt üle 2% madalam.

Ettevõtlusinvesteeringud peaksid 2020. aastal märkimisväärselt vähenema ja taastuma kriisieelsel tasemel aegamisi alles 2022. aastal. Ettevõtlusinvesteeringud on 2020. aasta esimesel poolel hinnangute kohaselt ulatuslikult vähenenud. Selle põhjuseks on eraldusmeetmed, üleilmse ja euroala nõudluse kadumine ning ebakindluse kiire kasv. Väga tagasihoidlik elavnemine peaks algama 2020. aasta teisel poolel ning toimuma riikide lõikes märgatavalt erinevas tempos olenevalt eelkõige sellest, kui suur oli algne kokkuvarisemine. Suure ebakindluse keskkonnas lükkavad ettevõtted oma investeeringuid tõenäoliselt edasi. Euroala ettevõtlusinvesteeringud peaksid taastuma kriisieelsel tasemel alles ettevaateperioodi lõpus.

Mittefinantsettevõtete koguvõlakoormus peaks 2020. aastal märkimisväärselt kasvama ning seejärel mõõdukalt alanema, jäädes ettevaateperioodi lõpuks siiski kriisieelsest tasemest suuremaks. Mittefinantsettevõtete koguvõlakoormuse algne suurenemine on tingitud ettevõtete kasumite ulatuslikust langusest 2020. aasta esimesel poolel ja sellest tulenevast suuremast laenuraha kasutamisest likviidsuspuudujääkide korvamiseks. Ettevõtete võlakoormuse tõus peaks piirama ettevõtlusinvesteeringute kasvu kogu ettevaateperioodil, kuna ettevõtted peavad parandama oma bilansiolukorda. Sellest hoolimata on mittefinantsettevõtete brutointressimaksed langenud viimastel aastatel rekordiliselt madalale tasemele ja peaksid paari järgmise aasta jooksul üksnes vähehaaval suurenema, leevendades võimalikku muret võla jätkusuutlikkuse pärast.

Infokast 2
Rahvusvaheline keskkond

Sedamööda, kuidas piiramismeetmetest on 2020. aasta mai keskpaigast saati vähehaaval loobutud, on üleilmne aktiivsus hakanud küsitlusandmete kohaselt elavnema. COVID-19 pandeemiaga seotud piiramismeetmed tõid 2020. aasta teises kvartalis kaasa üleilmse kogutoodangu enneolematu ja sünkroonse languse. Seda kinnitavad ka rahvamajanduse arvepidamise andmed. Need osutavad maailmakaubanduse näitaja kahekohalisele langusele, mis ei ole siiski nii järsk, kui eurosüsteemi ekspertide 2020. aasta juuni ettevaates prognoositi. Arvestades et piiranguid leevendati ja tootmine hakkas normaliseeruma, peaksid üleilmne majandusaktiivsus ja maailmakaubandus 2020. aasta teise kvartali madala tasemega võrreldes taas elavnema. Augustis tõusis üleilmne (v.a euroala) toodangut kajastav ostujuhtide liitindeks neljandat kuud järjest ja kerkis 52,6 punktini (aprillis 28,7 ja juulis 50,2 punkti). Elavnemine toimus laiapõhjaliselt nii töötlevas tööstuses kui ka teenindussektoris. Üleilmne (v.a euroala) töötleva tööstuse sektori ostujuhtide indeks uute eksporditellimuste kohta tõusis augustis neljandat kuud järjest, osutades maailmakaubanduse jätkuvale elavnemisele kolmandas kvartalis.

Üleilmse (v.a euroala) SKP reaalkasv, mis aeglustus 2020. aastal 3,7%, peaks hoogustuma 2021. aastal 6,2% ja 2022. aastal 3,8%. Aktiivsuse tase ei ole siiski täielikult taastunud. Teatavad suhtlemisdistantsi hoidmise meetmed jäävad tõenäoliselt kasutusele ja meditsiinilise lahenduseni jõutakse arvatavasti alles 2021. aasta keskpaigaks. Üleilmse arengu põhistsenaariumis eeldatakse nakatumiste arvu teatavat tõusu, kuid see toimub lokaalsemalt kui esimese laine puhul ja viiruse leviku ohjeldamiseks võetakse täpsemalt suunatud piiramismeetmeid. Tänu varasematele kogemustele suudetakse meetmete rakendamisel majanduse toimimist vähem häirida. Pandeemia edasise kulgemise ja selle majanduslike tagajärgedega seoses püsiv ebakindlus mõjutab tarbijate meelestatust. Eurosüsteemi ekspertide 2020. aasta juuni ettevaatega võrreldes on üleilmse (v.a euroala) SKP reaalkasvu 2020. ja 2021. aasta prognoosi korrigeeritud veidi ülespoole ning 2022. aasta prognoos püsib üldjoontes sama.

Maailmakaubandus (v.a euroala) peaks aeglustuma 2020. aastal 11,2% ning hoogustuma 2021. aastal 6,8% ja 2022. aastal 4%. Üleilmse (v.a euroala) impordi järsk langus 2020. aastal kajastab selle suurt protsüklilisust (eriti majanduslanguse ajal), aga ka COVID-19 kriisi eripära. Maailmakaubandust on kahjustanud nii häired üleilmsetes tootmisahelates kui ka kaubanduskulude suurenemine piiramismeetmete tagajärjel. Edaspidi peaks maailmakaubandus taastuma kooskõlas majandusaktiivsusega, kuid kriis jätab sellesse paratamatult oma jäljed. Lähitulevikus võivad riigid valikuliselt säilitada reisipiiranguid vähemalt kuni meditsiinilise lahenduse leidmiseni ning see võib kaubandust veelgi pärssida, sest kaubanduskulud kasvavad. Kuna COVID-19 pandeemia on ilmsiks toonud mitme riigi sõltuvuse välistarnijatest, võidakse edaspidi võtta poliitikameetmeid üleilmsete tarnijate mitmekesistamiseks ainusõltuvuse vältimise eesmärgil või tootmise tagasiviimiseks päritoluriikidesse. Need tegevused avaldavad negatiivset mõju keerukatele üleilmsetele väärtusahelatele. Üldjoontes püsib eurosüsteemi ekspertide 2020. aasta juuni ettevaates esitatud üleilmse ekspordi arenguprognoos, mis osutab ettevaateperioodil kaubanduse märkimisväärsele kokkutõmbumisele võrreldes kriisieelse põhistsenaariumiga. Kasvunäitajate seisukohalt peaks 2020. aasta esimesel poolel täheldatud laugemale impordi kahanemisele järgnema ka laugem elavnemine. Euroala välisnõudlus peaks vähenema 2020. aastal 12,5% ning kasvama 2021. aastal 6,9% ja 2022. aastal 3,7% (eurosüsteemi ekspertide 2020. aasta juuni ettevaates olid 2021. ja 2022. aasta kasvunäitajad vastavalt 7,8% ja 4,2%).

Rahvusvaheline keskkond

(aastane muutus protsentides)

1) Arvutatakse impordi kaalutud keskmisena.
2) Arvutatakse euroala kaubanduspartnerite impordi kaalutud keskmisena.

COVID-19 pandeemia on tabanud euroala eksporti rängemalt kui importi, kuna üleilmselt on kokku varisenud sektorid, millest euroala on eriti sõltuv. Selle tulemusel on netoeksport 2020. aastal tõenäoliselt negatiivne. Hinnanguliselt on pandeemia ohjeldamiseks võetud eraldusmeetmed avaldanud 2020. aasta esimesel poolel ekspordile otsest ulatuslikku mõju. Eelkõige on COVID-19 puhang tekitanud tarnehäireid ekspordile suunatud autotööstuses ning masinaehitus- ja keemiasektoris, pärssides olulisi ekspordisektoreid euroalal rohkem kui muudes piirkondades. Reisi- ja turismipiirangud tõid kaasa majutus- ja transporditeenuste ekspordi kokkuvarisemise, kuid mitmetest piirangutest loobumine euroalal ja teatavad leevendused suhetes ülejäänud maailma piirkondadega on hiljuti toetanud ekspordi osalist taastumist nendes sektorites. Üldjoontes peaks euroala eksport kasvama valdavalt kooskõlas euroala välisnõudluse elavnemisega, ehkki eurosüsteemi ekspertide 2020. aasta juuni ettevaates prognoosituga võrreldes aeglasemalt, pidades silmas hinnapõhise konkurentsivõime nõrgenemist euro vahetuskursi hiljutise tõusu tulemusel. Import kahaneb 2020. aastal tõenäoliselt vähemal määral kui eksport, kuna autode ja investeerimiskaupade nõudluse üleilmne langus mõjutab eriti ulatuslikult just suurimaid eksportijaid. Seetõttu peaks netoeksport olema 2020. aastal negatiivne. Sedamööda, kuidas üleilmsed olud hakkavad normaliseeruma, peaks eksport elavnema alates 2020. aasta kolmandast kvartalist veidi kiiremini kui import. Seega on netoekspordi mõju SKP kasvule lähikvartalites positiivne. Alates 2021. aasta keskpaigast hoogustuvad eksport ja import üheaegselt ning netoekspordi mõju kasvule jääb ülejäänud ettevaateperioodil neutraalseks.

Ehkki töötuse määr on viimastel kuudel tõusnud vähem, kui eurosüsteemi ekspertide 2020. aasta juuni ettevaates prognoositi, peaks olukord tööturul märkimisväärselt halvenema. 2020. aasta teises kvartalis kasvas töötuse määr oodatust tunduvalt vähem, samal ajal kui tööhõivemäära alanemine oli eeldatust üksnes veidi tagasihoidlikum. Need hiljutised suundumused osutavad tööjõus osalemise määra prognoositust palju järsemale langusele. See kajastab osaliselt asjaolu, et mõned töö kaotanud inimesed liigitati mitteaktiivseks, kuna liikumisvabaduse piirangute ajal oli töövõimaluste otsimine piiratud. Ka töötajate värbamisvõimaluste vähenemine on ilmselt mõjunud heidutavalt, pannes paljusid inimesi tööturult lahkuma. Järgnevate kvartalite jooksul peaks tööjõule avaldunud langusmõjus toimuma aegamisi tagasipööre. Sedamööda, kuidas tööjõu olukord hakkab normaliseeruma ja lühendatud tööaja kavad lõpevad, peaks töötuse määr tõusma 7,3%-lt 2020. aasta esimeses kvartalis 9,5%-le 2021. aastal ning alanema seejärel majanduse elavnedes 2022. aastal 8,8%-le. See eeldab, et töökohtade säilitamise meetmed on valdavalt edukad ja nende abil suudetakse hoida lühendatud tööajaga töötajaid tööhõives ning töökohtade säilitamise kavadest lahkujatest satub töötu seisundisse vaid piiratud määral inimesi. Kui hõivatud inimeste arvuna mõõdetava tööhõive langust on mitmes riigis leevendanud lühendatud tööaja kavade ulatuslik kasutamine, siis töötundide koguarv vähenes 2020. aasta teises kvartalis tõenäoliselt tunduvalt järsemalt, kuna paljude töökoha säilitanud inimeste töötundide arv langes oluliselt. Edaspidi peaks töötundide koguarv suurenema kiiremini kui hõivatud inimeste arvuna mõõdetav tööhõive, sest paljud inimesed naasevad tavapärasema tööaja mudeli juurde.

Tööviljakuse kasv töötaja kohta peaks 2020. aastal aeglustuma ja seejärel ülejäänud ettevaateperioodil elavnema. Arvestades toodangu suurt langust ja lühendatud tööaja kavade ulatuslikku kasutamist euroala riikides, võib arvata, et tööviljakus töötaja kohta vähenes 2020. aasta esimesel poolel järsult. Teisel poolaastal peaks tööviljakuses töötaja kohta toimuma terav pööre. Seevastu tööviljakuse kasv töötunni kohta reageerib pandeemiaolukorrale tunduvalt tagasihoidlikumalt, kuna eeldatakse, et töötundide koguarvu areng on tihedalt seotud SKP suundumustega. Alates 2021. aasta teisest poolest peaks tööviljakuse kasv olema üldjoontes stabiilne.

Eurosüsteemi ekspertide 2020. aasta juuni ettevaatega võrreldes on SKP reaalkasvu 2020. aasta prognoosi korrigeeritud ülespoole ning ülejäänud ettevaateperioodi prognoos jääb valdavalt samaks. SKP reaalkasvu 2020. aasta prognoosi on korrigeeritud ülespoole valdavalt seoses oodatust parema tulemusega teises kvartalis. Pärast seda avaldavad kasvule langussurvet mitu ebasoodsa toimega tegurit. Nendeks on euroala välisnõudluse kahanemine alates 2020. aasta kolmandast kvartalist, euroala ekspordi konkurentsivõime vähenemine euro hiljutise kallinemise tõttu ning naftahinna tõus. Nimetatud teguritest tuleneva langussurve tasakaalustab suuresti positiivne toime, mis on seotud EKP 2020. aasta juunis teatavaks tehtud rahapoliitikameetmetega, täiendavate eelarvepoliitiliste stiimulitega ning Euroopa Liidu taasterahastu mõjuga kindlustundele.

Infokast 3
Euroala majanduse väljavaate alternatiivsed stsenaariumid

Kuna COVID-19 pandeemia mõjuga euroala majanduse väljavaatele on seotud suur ebakindlus, on asjakohane analüüsida olukorda alternatiivsete stsenaariumite alusel. Selles infokastis antakse ülevaade EKP ekspertide 2020. aasta septembri ettevaates toodud põhistsenaariumi kahest alternatiivsest stsenaariumist, et kirjeldada COVID-19 pandeemia tõenäolist mõjuulatust euroala majandusele.

Stsenaariumites kasutatakse erinevaid eeldusi selle kohta, kuidas pandeemia areneb ja milline on majanduse reaktsioon sellele. Eeldused hõlmavad pandeemia edasist arengut, piiramismeetmete rangust ja kestust ning meditsiinilise lahenduse rakendamist ja tõhusust. Majandust puudutavad eeldused käsitlevad majandustegevuses osalejate käitumist majandushäiretega kohanemisel ja pikemaajalisemat mõju majandustegevusele pärast kõigi piiramismeetmete lõpetamist. Nende tegurite laiaulatuslike arengusuundumuste alusel määratakse kindlaks ka euroala välisnõudluse ja laenuintressimäärade stsenaariumipõhised prognoosid. Muud tingimuslikud eeldused, näiteks naftahinna, vahetuskursi ja eelarvepoliitika kohta, on põhistsenaariumiga võrreldes samad.

Leebes stsenaariumis eeldatakse, et nakatumiste arvu hiljutise tõusu järel suudetakse viiruse levikut edukalt piirata. Karm stsenaarium näeb aga ette pandeemia ulatusliku taastekke. Mõlema stsenaariumi arengusuundumused jäävad eurosüsteemi ekspertide 2020. aasta juuni ettevaatega võrreldes üldjoontes sarnaseks. Leebe stsenaariumi kohaselt stabiliseerub nakatumiste arv pärast hiljutist tõusu ning ametiasutuste ja majandustegevuses osalejate võetud majandusmeetmed on väga tõhusad. Karmis stsenaariumis nähakse ette pandeemia ulatuslik taasteke, mis sunnib valitsusi võtma uuesti rangeid piiramismeetmeid. Karmi stsenaariumi järgi pärsivad viiruse leviku takistamiseks tehtavad pidevad jõupingutused märkimisväärselt tegevust kõigis majandussektorites kuni meditsiinilise lahenduse leidmiseni. Selleni jõutakse eeldatavalt 2021. aasta keskpaigaks, kuid lahenduse elluviimine ei ole karmi stsenaariumi kohaselt tõhus viiruse leviku piiramiseks. Põhistsenaariumi arengusuundumusega võrreldes eeldatakse karmis stsenaariumis ulatuslikumat ja pikemaajalisemat aktiivsuse nõrkust kõigis sektorites. Seda võimendab mõnevõrra maksejõuetusjuhtumite sagenemine, põhjustades häireid laenuturul, mis mõjutavad negatiivselt kodumajapidamiste ja ettevõtete laenukulusid ja juurdepääsu rahastamisele.

Tabel A

Alternatiivsed makromajanduslikud stsenaariumid euroala kohta

Märkus. Töötuse määr väljendab protsentuaalselt töötute arvu tööjõus.

Need euroala arengut käsitlevad stsenaariumid tuginevad samadele laiaulatuslikele arenguprognoosidele maailmamajanduse ja seega ka euroala välisnõudluse kohta. Euroala välisnõudlus peaks vähenema 2020. aastal leebe stsenaariumi kohaselt ligikaudu 8,6% ja karmi stsenaariumi järgi umbes 15,5%. Karmis stsenaariumis eeldatakse, et euroala välisnõudluse langus võrreldes selle tasemega põhistsenaariumis kestab kuni 2022. aasta lõpuni.

Euroala SKP reaalkasv kiireneb kolmandas kvartalis karmi stsenaariumi järgi 4,8% ja leebes stsenaariumis 9,4%, kuid aeglustub mõlema stsenaariumi kohaselt neljandas kvartalis (vt joonis A). Stsenaariumid osutavad majandustegevuse jõulisele elavnemisele 2020. aasta kolmandas kvartalis, ehkki SKP reaalkasvu näitaja jääb siiski nii leebes kui ka karmis stsenaariumis oma kriisieelsest tasemest oluliselt allapoole. Neljandas kvartalis peaks kasv aeglustuma 5,0%ni leebes stsenaariumis ja 1,3%ni karmis stsenaariumis. Karmis stsenaariumis eeldatud tagasihoidlikum taastumine on tingitud rangematest piiramismeetmetest, mis on vajalikud, arvestades väga väheseid edusamme viiruse leviku ja ulatusliku taastekke ohjeldamisel.

Joonis A

Euroala SKP reaalkasvu ja ÜTHI-inflatsiooni alternatiivsed stsenaariumid

(indeks: IV kv 2019 = 100 (vasakpoolne joonis); aastamäär võrreldes eelmise aastaga (parempoolne joonis))

Märkus. Vertikaalne joon tähistab ettevaateperioodi algust.

Leebes stsenaariumis peaks SKP reaalkasv hoogustuma aastatel 2021–2022 karmi stsenaariumiga võrreldes keskmises arvestuses jõulisemalt (vt tabel A). Kuna piiramismeetmed võimaldavad majandustegevuse järkjärgulist normaliseerumist, eeldatakse leebes stsenaariumis, et SKP reaalkasv kiireneb 2021. aastal taas märgatavalt. Sellele aitab kaasa tõhusa meditsiinilise lahenduse kasutuselevõtt 2021. aasta keskpaigaks, mis tagab suhteliselt hoogsa kasvutempo ka 2022. aastal. SKP reaalkasv oleks 2021. aastal põhistsenaariumi tasemest tunduvalt kiirem ja ületaks 2022. aasta lõpuks selle taset ligikaudu 4,5% võrra. Karmis stsenaariumis seevastu pärsivad majandustegevust kogu ettevaateperioodil jätkuvalt nakatumiste arvu tõus, piiramismeetmete vähene tõhusus ja eeldatavalt püsiv majanduskahju. Selles stsenaariumis oleks majandusaktiivsus 2021. aastal peaaegu nullilähedane ja SKP reaalkasvu näitaja langeks 2022. aasta lõpuks põhistsenaariumi tasemest 5,8% allapoole.

Euroala tööturud peaksid leebe stsenaariumi kohaselt elavnema, kuna poliitikameetmete abil suudetakse suurel määral ära hoida hüstereesimõju, mida karmi stsenaariumi puhul vaid osaliselt ohjeldatakse. Tööhõive peaks hakkama suurenema juba 2020. aasta kolmandas kvartalis. Karmi stsenaariumi järgi aga väheneb tööhõive kuni 2021. aasta teise kvartalini ja hakkab seejärel taastuma. Samamoodi kui SKP, peaks leebes stsenaariumis ka tööhõive 2022. aasta lõpuks selgelt ületama põhistsenaariumis eeldatud taseme ning jääma karmis stsenaariumis sellest allapoole. Kooskõlas tööhõive arenguga ületab töötuse määr karmi stsenaariumi järgi 2022. aastal põhistsenaariumi taset 2,4 protsendipunkti võrra ja jääb leebe stsenaariumi kohaselt sellest 2,2 protsendipunkti võrra allapoole.

Leebe ja karmi stsenaariumi ÜTHI-inflatsiooni lühiajalistes näitajates on vähe erinevusi. Mõlema stsenaariumi kohaselt peaks koguinflatsioon 2020. aastal 0,3% aeglustuma. Kuna ei ole teada selle languse kestus, ei pruugita kohe teha muudatusi hinnakujunduses.

Kaugemale vaadates on kahe stsenaariumi inflatsiooninäitajates suuremaid lahknevusi tingituna erinevustest nõudluse ja pakkumise tasakaalus. Karmis stsenaariumis peaksid nii nõudluse langusmõju kui ka pakkumise tõusumõju inflatsioonile olema ulatuslikumad kui leebe stsenaariumi puhul. Samuti peaks ülemäärane pakkumine olema leebe stsenaariumiga võrreldes suurem, pärssides inflatsiooni. Leebes stsenaariumis on ÜTHI-inflatsioon 2021. aastal 1,2% ja 2022. aastal 1,8%, karmis stsenaariumis aga mõlemal aastal 0,7%.

3 Hinnad ja kulud

ÜTHI-inflatsioon peaks kiirenema 2020. aasta 0,3%-lt 2021. aastal 1,0%-le ja 2022. aastal 1,3%-le (vt joonis 2). Aeglane koguinflatsioon 2020. aastal kajastab eelkõige ÜTHI energiahindade järsku langust (arvestades naftahinna alanemist pärast COVID-19 üleilmse puhangu algust), euro kallinemist ja käibemaksumäära alandamist Saksamaal kuueks kuuks alates 2020. aasta juulist. Ehkki naftahind on viimastel kuudel osaliselt taastunud, avaldab ÜTHI energiahindade inflatsioon koguinflatsioonile 2020. aastal tõenäoliselt tugevat negatiivset mõju. Ülejäänud ettevaateperioodil peaksid naftahinna eeldatav tõus ja keskkonnamaksude suurendamisest tingitud mõningane tõusumõju ÜTHI energiahindade inflatsiooni kiirendama. Pärast ÜTHI toiduainehindade inflatsiooni ajutist COVID-19 puhangust tingitud hoogustumist 2020. aasta aprillis hakkasid toiduainehinnad kuises arvestuses alanema juba mais, kuna eraldusmeetmeid leevendati ja tarnehäired vähenesid. Toiduainehindade aastainflatsioon peaks 2020. aastal aeglustuma ja ülejäänud ettevaateperioodil vähehaaval kiirenema.

ÜTHI-inflatsioon (v.a toiduained ja energia) peaks aeglustuma 2020. aastal keskmiselt 0,8%ni ja hakkama seejärel alates 2021. aasta teisest poolest kiirenema. Aeglustav mõju inflatsioonile peaks avalduma lähikuudel laiapõhjaliselt nii teenuste kui ka kaupade hindades, kuna nõudlus on viiruse leviku piiramise meetmete tõttu jätkuvalt tagasihoidlik või pärsitud. Vähesest nõudlusest ja Saksamaa käibemaksumäära alandamisest tingitud langussurvet peaks vaid osaliselt tasakaalustama hindade ja kulude tõususurve, mis on seotud jätkuvate tarnehäiretega ning üleilmsete väärtusahelate häiretest, suhtlemisdistantsi hoidmise meetmetest ja pakkumise vähenemisest tulenevate varustusprobleemidega. Keskpikas perspektiivis peaks ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) ettevaateperioodil järk-järgult kiirenema, kuna kasvavast nõudlusest tulenev hinnatõususurve peaks euro kallinemisest tingitud langusmõjust hoolimata majanduse elavnedes tugevnema. Pakkumistegurite puhul tuleb märkida, et ehkki pandeemiaga seotud negatiivsetest pakkumispoolsetest mõjudest tingitud tõususurve peaks alanema, võib ettevõtete turult väljumine kergitada mõnel turul hinnalisad tsüklilise paranemise tasemest ülespoole. Ühtlasi kiirendab alusinflatsiooni naftahinna eeldatava tõusu kaudne mõju. Saksamaal endise käibemaksumäära taastamisest tulenevad positiivsed baasefektid avaldavad 2021. aasta kolmandas ja neljandas kvartalis tõususurvet alusinflatsiooni aastamäärale.

Joonis 2

Euroala ÜTHI

(aastane muutus protsentides)

Märkus. Vertikaalne joon tähistab ettevaateperioodi algust. Joonisel ei näidata ettevaate prognooside väärtusvahemikke. See kajastab asjaolu, et praeguses olukorras ei võimaldaks väärtusvahemike tavapärane (varasemate prognoosimisvigade põhine) arvutamine usaldusväärsel viisil väljendada käesoleva ettevaatega seotud enneolematut ebakindlust. Selle asemel esitatakse infokastis 3 praeguse ebakindluse paremaks näitestamiseks alternatiivsed stsenaariumid, mis tuginevad erinevatele eeldustele COVID-19 pandeemia edasise arengu ja seonduvate piiramismeetmete kohta.

Töötaja kohta makstava hüvitise kasv peaks muutuma lühiajaliselt negatiivseks, ent taastuma kooskõlas majandustegevusega 2021. aastal ja kiirenema ligikaudu 2%ni 2022. aastal. Töötaja kohta makstava hüvitise aastakasv aeglustus 2020. aasta teises kvartalis järsult, kajastades töötaja kohta tehtud töötundide arvu ulatuslikku ja äkilist vähenemist eraldusperioodil ning asjaolu, et enamikus riikides suudavad sissetulekute vähenemist vaid osaliselt korvata lühendatud tööaja kavad. Samal ajal kajastub palgakaotus töötaja kohta makstava hüvitise näitajates võimendatult, kuna mitme riigi statistikas kajastatakse töötaja kohta makstavaid hüvitisi pigem ülekannetena. Eraldusmeetmete lõppedes peaks töötaja kohta makstav hüvitis taas suurenema (ehkki mitte eraldusmeetmetele eelnenud tasemele) ja tõusma ülejäänud ettevaateperioodi jooksul vähehaaval veelgi.

Tööjõu ühikukulude kasv kõigub ettevaateperioodil tõenäoliselt tugevasti, kajastades järske muutusi tööviljakuse kasvus. Tööjõu ühikukulusid kergitab märgatavalt tööviljakuse vähenemine 2020. aasta teises kvartalis tingituna asjaolust, et SKP reaalkasv aeglustus rohkem kui tööhõive. Sellele järgnev tööviljakuse taastumine osutab tööjõu ühikukulude ulatuslikule langusele. Kriisiga seotud volatiilsust kõrvale jättes peaksid tööjõu ühikukulud püsima üldjoontes stabiilsed.

Kasumimarginaalid peaksid üldjoontes korvama tööjõu ühikukulude suure kõikumise ettevaateperioodil. Selle tulemusel peaksid tööjõu ühikukulud pärast teises kvartalis toimunud langust märgatavalt suurenema. Pärast vähest alanemist 2021. aasta teisel poolel peaks ühiku kohta arvestatav kasum ületama ettevaateperioodi lõpu poole kriisieelse taseme keskkonnas, kus tööjõu ühikukuludest tingitud tõususurve praktiliselt puudub.

Impordihinnad langevad ettevaate kohaselt 2020. aastal märkimisväärselt, ent tõusevad seejärel 2021. ja 2022. aastal mõnevõrra. Seda suundumust mõjutab märgatavalt naftahinna areng. Naftahinna varasem langus ja naftafutuuride hindade arengukõver viitavad tugevalt negatiivsele kasvumäärale 2020. aastal, kuid positiivsele aastakasvule alates 2021. aasta teisest kvartalist ja 2022. aastal. Alates 2021. aastast positiivne impordihindade inflatsioonimäär kajastab ühtlasi mõõdukat hinnatõususurvet tingituna nii muu toorme (v.a nafta) hindadest kui ka üleilmsetest hinnamuutustest üldisemalt. Euro hiljutine kallinemine seevastu avaldab langussurvet impordideflaatorile kogu ettevaateperioodil.

Eurosüsteemi ekspertide 2020. aasta juuni ettevaatega võrreldes jäävad ÜTHI-inflatsiooni 2020. ja 2022. aasta prognoosid samaks ning 2021. aasta prognoosi on korrigeeritud ülespoole. ÜTHI energiahindade inflatsiooni 2020. ja 2021. aasta prognoosi on korrigeeritud ülespoole, arvestades naftahinna hiljutist taastumist (ka eurodes), 2022. aasta prognoosi aga allapoole, kuna eurosüsteemi ekspertide eelmise ettevaatega võrreldes on naftafutuuride hindade arengukõver märksa laugem. ÜTHI toiduainehindade inflatsiooni 2020. aasta prognoosi on korrigeeritud allapoole, kajastades toiduainehindade eeldatust kiiremat langust aasta teisel poolel pärast COVID-19 kriisiga seotud tõusu. 2021. ja 2022. aasta prognoosi on samuti vähesel määral allapoole korrigeeritud. ÜTHI-inflatsiooni (v.a toiduained ja energia) väljavaade püsib 2020. aastal üldjoontes muutumatuna, kuna hiljuti laekunud positiivsemad andmed tasakaalustavad suuresti mõju, mis tuleneb käibemaksumäära ajutisest alandamisest Saksamaal aasta teisel poolel. Ülejäänud ettevaateperioodiks on aga ÜTHI-inflatsiooni (v.a toiduained ja energia) väljavaadet ülespoole korrigeeritud, kuna euro efektiivse vahetuskursi tõusust tingitud langusmõju peaksid täielikult korvama Saksamaal endise käibemaksumäära taastamisest 2021. aastal tulenev tõusumõju, kallima naftahinna kaudne toime ning suurema aktiivsuse ja väiksema tööpuuduse prognoosid. Viimased kajastavad osaliselt 2020. aasta juunis võetud EKP rahapoliitiliste meetmete ja täiendavate eelarvepoliitiliste stiimulite mõju.

4 Eelarveväljavaade

2020. aastal võetakse endiselt ulatuslikke eelarvepoliitilisi toetusmeetmeid COVID-19 kriisi makromajandusliku mõju leevendamiseks. Põhistsenaariumi kohaselt kaalutakse ühtlasi täiendavaid stiimuleid võrreldes eurosüsteemi ekspertide 2020. aasta juuni ettevaatega. Eelarvepoliitika kurss[3] on 2020. aastal hinnangute kohaselt väga ekspansiivne. Seda soodustavad peamiselt kõigis euroala riikides pandeemia ohjeldamiseks võetud erakorralised eelarvepoliitilised meetmed. Euroalal tervikuna moodustavad need meetmed ligikaudu 4½% SKPst, millest enamik on täiendavad kulutused tingituna ettevõtetele ja kodumajapidamistele muu hulgas lühendatud tööaja kavade raames tehtavatest ülekannetest ja soodustustest. Eurosüsteemi ekspertide 2020. aasta juuni ettevaatega võrreldes hõlmab põhistsenaarium ligikaudu 1% ulatuses SKPst COVID-19 kriisiga seotud täiendavaid meetmeid, millest enamik on ülekanded ja soodustused.

Praeguste eelarvepoliitiliste toetusmeetmete mõju peaks 2021. aastal valdavalt taanduma, kuid siiski vähemal määral, kui eeldati eurosüsteemi ekspertide 2020. aasta juuni ettevaates, kuna mõningaid meetmeid on pikendatud ja 2021. aastaks on kavandatud uusi toetusmeetmeid. Tuginedes valitsuste heaks kiidetud või seadusekohastele meetmetele eelarvepoliitiliste eelduste arvutamise kuupäeva seisuga, on enamik pandeemiaga seoses võetud meetmetest ajutised ja aeguvad 2020. aasta lõpus. Seega peaks eelarvepoliitika kurss 2021. aastal tunduvalt karmistuma. Põhistsenaarium hõlmab siiski 2020. aasta juuni ettevaatega võrreldes 2021. aastaks rohkem stiimuleid, millest osa on ajutised.

Euroala eelarvepuudujäägi ja võlakoormuse suhtarv suureneb 2020. aastal tõenäoliselt ulatuslikult ning väheneb mõnevõrra 2021. ja 2022. aastal. Eelarvepuudujäägi suurenemine 2020. aastal on tingitud erakorralistest eelarvemeetmetest ja negatiivsest tsüklilisest komponendist, mis kajastab makromajanduslike tingimuste halvenemist. 2021. aastaks prognoositav eelarvetasakaalu paranemine tuleneb valdavalt erakorraliste eelarvemeetmete osalisest aegumisest ja vähem kahjulikust tsüklilisest komponendist. Võlakoormuse suur tõus 2020. aastal (rohkem kui 100%ni SKPst) on tingitud võlga suurendavast intressimäärade ja majanduskasvu vahest (lumepalliefekt), aga ka ulatuslikust esmasest puudujäägist. Aastatel 2021–2022 peaks esmase puudujäägi võlga suurendava mõju täielikult korvama positiivne lumepalliefekt, mis vähendab veidi euroala võlakoormust. Eurosüsteemi ekspertide 2020. aasta juuni ettevaatega võrreldes osutab euroala eelarveprognoos 2020.–2021. aastal suuremale eelarvepuudujäägile, mille peamiseks põhjuseks on tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaalu lõdvenemine. Selle kaaluvad osaliselt üles tsüklilise komponendi olukorra paranemine ja veidi väiksemad intressimaksed, kajastades soodsamaid finantseeldusi. Võlakoormuse prognoosi on korrigeeritud allapoole peamiselt tingituna kasvu-/intressimäärade positiivsest vahest.

Infokast 4
Tundlikkusanalüüs

Ettevaade põhineb suurel määral tehnilistel eeldustel mõningate põhimuutujate arengu kohta. Kuna mõned muutujad võivad euroala käsitlevat ettevaadet oluliselt mõjutada, võib ettevaate tundlikkuse hindamine eeldatust erinevate arengusuundade suhtes olla abiks ettevaatega seonduvate riskide analüüsimisel.

Tundlikkusanalüüsi eesmärk on hinnata naftahinna alternatiivsete arengusuundade mõju. Futuuriturgudele tuginevad põhiprognoosi tehnilised eeldused naftahinna arengu suhtes viitavad naftahinna tõususuundumusele, mille tulemusel ulatub Brenti toornafta hind 2022. aastaks ligikaudu 50 USA dollarini barreli kohta. Käesolevas analüüsis käsitletakse naftahinna kahte alternatiivset arengusuunda. Esimene on tuletatud 25. protsentiiliga jaotusest, mis on saadud naftahinna optsioonidest tuletatud tihedustest seisuga 18. august 2020 (tehnilised eeldused on arvutatud selle kuupäeva seisuga). Selle prognoosi kohaselt langeb naftahind järk-järgult ja jõuab 2022. aastal 37,1 USA dollarini barreli kohta, mis on kõnealuse aasta põhistsenaariumis eeldatust 24,5% madalam. Ekspertide mitme makromajandusliku mudeli kohaselt saadud keskmisi tulemusi kasutades avaldaks see stsenaarium vähest tõusumõju SKP reaalkasvule (ligikaudu 0,1 protsendipunkti 2021. ja 2022. aastal), ÜTHI-inflatsioon oleks aga 2020. aastal 0,1 protsendipunkti, 2021. aastal 0,5 protsendipunkti ja 2022. aastal 0,4 protsendipunkti võrra aeglasem. Teine arengueeldus on tuletatud 75. protsentiiliga samast jaotusest ja selle kohaselt tõuseb naftahind 2022. aastal 58 USA dollarini barreli kohta, mis on kõnealuse aasta põhistsenaariumis eeldatust 17,9% kõrgem. Selle stsenaariumi kohaselt oleks ÜTHI-inflatsioon 2020. aastal 0,1 protsendipunkti, 2021. aastal 0,5 protsendipunkti ja 2022. aastal 0,2 protsendipunkti võrra kiirem, kuid SKP reaalkasv aeglustuks veidi (0,1 protsendipunkti võrra nii 2021. kui ka 2022. aastal).

Infokast 5
Teiste institutsioonide prognoosid

Euroala majandusarengu kohta on avaldanud arvukalt prognoose nii rahvusvahelised organisatsioonid kui ka erasektori asutused. Kuna kõnealused prognoosid on koostatud eri ajal, siis ei saa neid omavahel ega ka EKP ekspertide makromajandusliku ettevaatega üheselt võrrelda. Ühtlasi põhinevad need erinevatel eeldustel COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse võimaliku leviku kohta. Lisaks kasutatakse eelarvepoliitikat, finantsturge ja euroalaväliseid muutujaid, sh naftahinda ja muid toormehindu käsitlevate eelduste väljatöötamisel erinevaid (osaliselt täpsustamata) meetodeid. Samuti esineb prognoosides erinevusi andmete korrigeerimisel tööpäevade arvu järgi (vt tabel).

EKP ekspertide prognoosid SKP reaalkasvu ja ÜTHI-inflatsiooni kohta on üldjoontes sarnased teiste institutsioonide ja erasektori ettevõtete prognoosidega. SKP reaalkasvu 2020. aasta prognoosis nähakse teiste institutsioonide prognoosidega võrreldes ette kiiremat, 2021. aasta prognoosis aga aeglasemat kasvu. ÜTHI-inflatsiooni prognoos kogu ettevaateperioodiks on väga sarnane teiste institutsioonide prognoosidega. Erandiks on OECD stsenaariumid 2021. aastaks.

Euroala SKP reaalkasvu ja ÜTHI-inflatsiooni hiljutiste prognooside võrdlus

(aastane muutus protsentides)

Allikad: MJEconomics (euroala baromeeter, 17. august 2020, andmed 2022. aasta kohta pärinevad 2020. aasta juuli prognoosist); Consensus Economics Forecasts (14. august 2020, andmed 2022. aasta kohta pärinevad 2020. aasta juuli uuringust); Euroopa Komisjoni koostatud majanduse vaheprognoos (suvi 2020); EKP Survey of Professional Forecasters (2020. aasta kolmas kvartal, uuring toimus 30. juunist 6. juulini 2020) ning OECD Economic Outlook (juuni 2020, nr 107). Teise lainega stsenaariumi (double-hit scenario) järgi puhkeb 2020. aasta neljandas kvartalis viiruse teine vähem intensiivne laine, teise laineta stsenaariumi (single-hit scenario) kohaselt suudetakse aga piiramismeetmete abil viiruse praegune levik edukalt peatada. Tabelis on toodud mõlemad stsenaariumid, kuna OECD hindab mõlemat võrdselt oluliseks, määratlemata ühtset põhiprognoosi (IMFi World Economic Outlook, 24. juuni 2020).
1) EKP ekspertide makromajanduslikus ettevaates kasutatakse tööpäevade arvuga korrigeeritud aastaseid kasvumäärasid, kuid Euroopa Komisjoni ja IMFi prognoosides on need tööpäevade arvuga korrigeerimata. Muude organisatsioonide prognoosides ei täpsustata, kas andmed on tööpäevade arvu järgi korrigeeritud või mitte. Tabelis ei näidata EKP ettevaate prognooside väärtusvahemikke. See kajastab asjaolu, et praeguses olukorras ei võimaldaks väärtusvahemike tavapärane (varasemate prognoosimisvigade põhine) arvutamine usaldusväärsel viisil väljendada käesoleva ettevaatega seotud enneolematut ebakindlust. Selle asemel esitatakse infokastis 3 praeguse ebakindluse paremaks näitestamiseks alternatiivsed stsenaariumid, mis tuginevad erinevatele eeldustele COVID-19 pandeemia edasise arengu ja seonduvate piiramismeetmete kohta.

© Euroopa Keskpank 2020

Postiaadress 60640 Frankfurt am Main, Germany
Telefon +49 69 1344 0

Veebileht www.ecb.europa.eu

Kõik õigused on kaitstud. Taasesitus õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Terminite kohta saab täpsemat teavet EKP seletavast sõnastikust (ainult inglise keeles).

HTML ISSN 2529-444X, QB-CE-20-002-ET-Q

  1. Tehnilised eeldused, näiteks naftahindade ja vahetuskursside kohta, põhinevad andmetel seisuga 18. august 2020 (vt infokast 1). Euroala käsitleva makromajandusliku ettevaate koostamine jõudis lõpule 27. augustil 2020. Makromajanduslik ettevaade hõlmab aastaid 2020–2022. Nii pikka ajavahemikku käsitleva ettevaatega kaasneb väga suur ebakindlus, mida tuleb ettevaate tõlgendamisel silmas pidada. Vt 2013. aasta mai EKP kuubülletääni artikkel „An assessment of Eurosystem staff macroeconomic projections”. Vt tabelites ja joonistel sisalduvaid andmeid eraldi failis: http://www.ecb.europa.eu/pub/projections/html/index.en.html.
  2. Euroala riikide kümneaastase tähtajaga võlakirjade nominaalseid intressimäärasid käsitlev eeldus põhineb riikide kümneaastaste võrdlusvõlakirjade kaalutud keskmisel tulususel, mis on kaalutud SKP aastakasvu näitajatega ja mida on pikendatud EKP arvutatud euroala kümneaastaste võlakirjade tulukõverast tuletatud forvardprofiiliga. Kahe seeria vaheline esialgne erinevus hoitakse ettevaateperioodil muutumatuna. Eeldatakse, et konkreetsete riikide riigivõlakirjade tulususe ja euroala vastava keskmise näitaja erinevus jääb ettevaateperioodil samaks.
  3. Eelarvepoliitika kurssi mõõdetakse muutusena tsükliliselt kohandatud esmases eelarveseisundis, millest on maha arvatud valitsussektori abi finantssektorile.
Annexes
10 September 2020