PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Frankfurt Maini ääres, 29. oktoober 2020

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest. Istungist võttis teiste hulgas osa Euroopa Komisjoni majanduse valdkonna juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis.

Koroonaviirusesse (COVID-19) nakatumiste arvu tõus tõstatab uued rahvatervisega seotud probleemid ning ohustab euroala ja maailmamajanduse kasvuväljavaateid. Laekunud andmed osutavad, et pärast majandusaktiivsuse jõulist, ehkki osalist ja ebaühtlast taastumist suvekuudel raugeb euroala majanduse elavnemine oodatust kiiremini. Koroonaviirusesse nakatumiste arvu tõus ja sellest tulenev piiramismeetmete karmistamine pärsivad majandustegevust ja toovad lähiaja vaates kaasa olukorra selge halvenemise. Kui töötleva tööstuse sektoris on aktiivsus jätkuvalt hoogustunud, siis teenindussektoris on see märgatavalt aeglustunud. Ehkki eelarvepoliitikameetmed toetavad kodumajapidamisi ja ettevõtteid, on tarbijad pandeemia olukorras siiski ettevaatlikud, pidades silmas selle järelmõju tööhõivele ja sissetulekutele. Ühtlasi pärsivad kehvem bilansiolukord ja majandusväljavaatega seoses suurenenud ebakindlus ettevõtete investeeringuid. Koguinflatsiooni pidurdavad madalad energiahinnad ja nõrk hinnasurve tagasihoidliku nõudluse ning töö- ja tooteturul valitseva märkimisväärse loiduse keskkonnas.

Rahapoliitikameetmed, mida oleme võtnud alates märtsi algusest, aitavad säilitada soodsaid rahastamistingimusi kõigi sektorite ja riikide jaoks euroalal, toetades märkimisväärselt majandustegevust ja hinnastabiilsuse kaitset keskpika aja jooksul. Samal ajal hindab EKP nõukogu praeguses selgelt langusriskide poole kalduvas keskkonnas põhjalikult kõiki laekuvaid andmeid, samuti pandeemia kulgu, vaktsiinide kasutuselevõtu väljavaadet ning vahetuskursi arengut. Detsembris avaldatav eurosüsteemi ekspertide makromajanduslik ettevaade võimaldab majandusväljavaadet ja riskide tasakaalu uuesti hinnata. Selle ajakohastatud hinnangu alusel kohandab EKP nõukogu vajadust mööda oma rahapoliitilisi instrumente, et arenevale olukorrale reageerida. Nõukogu eesmärk on tagada püsivalt soodsad rahastamistingimused, et toetada majanduse elavnemist ja avaldada vastutoimet negatiivsele mõjule, mida pandeemia avaldab inflatsiooni prognoositavale arengule. Seeläbi soovitakse edendada inflatsiooni pidevat lähenemist nõukogu seatud eesmärgile kooskõlas nõukogu võetud eesmärgiga tagada sümmeetria.

EKP nõukogu otsustas veel kord kinnitada oma rahapoliitika toetavat kurssi.

Nõukogu otsustas jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Eeldame, et need püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel seni, kuni inflatsiooniväljavaade on jõuliselt lähenenud tasemele, mis on ettevaateperioodil 2%st allpool, ent sellele piisavalt lähedal, ning see lähenemine kajastub järjepidevalt alusinflatsiooni arengus.

Nõukogu jätkab oste pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames, mille kogumaht on 1350 miljardit eurot. Need ostud aitavad leevendada rahapoliitika üldist kurssi ja seeläbi tasakaalustada pandeemiaolukorrast tingitud langusmõju inflatsiooni prognoositavale arengule. Varaoste jätkatakse aja jooksul paindlikul viisil erinevate varaklasside ja riikide lõikes. See võimaldab EKP-l tõhusalt ära hoida riske, mis takistavad rahapoliitika mõju sujuvat ülekandumist. EKP nõukogu teeb selle varaostukava raames netovaraoste vähemalt kuni 2021. aasta juuni lõpuni ning igal juhul niikaua, kuni koroonaviiruse levikust tingitud kriisiolukord on tema hinnangul möödas. Nõukogu reinvesteerib erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid vähemalt kuni 2022. aasta lõpuni. Igal juhul kavatsetakse erakorralise varaostukava portfelli edaspidist likvideerimist juhtida, et vältida sekkumist asjakohasesse rahapoliitika kurssi.

EKP varaostukava raames tehtavaid netovaraoste jätkatakse igakuiselt 20 miljardi euro ulatuses; samuti tehakse kuni aasta lõpuni täiendavaid netovaraoste 120 miljardi euro ulatuses. Nõukogu eeldab jätkuvalt, et varaostukava raames tehakse igakuiseid netovaraoste seni, kuni see on vajalik baasintressimäärade toetava mõju tugevdamiseks. Varaostud lõpetatakse vahetult enne seda, kui nõukogu hakkab EKP baasintressimäärasid tõstma. Nõukogu kavatseb jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab tõstma EKP baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

EKP nõukogu jätkab ka küllaldase likviidsuse pakkumist oma refinantseerimisoperatsioonide kaudu. Suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kolmas seeria (TLTRO-III) on pankade jaoks jätkuvalt atraktiivne rahastamisallikas, mis toetab pankade laenuandmist ettevõtetele ja kodumajapidamistele.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Euroala SKP reaalkasv aeglustus 2020. aasta teises kvartalis eelnenuga võrreldes 11,8%. Pärast madalseisu 2020. aasta aprillis elavnes euroala majandus kolmandas kvartalis jõuliselt, korvates esimesel poolaastal toimunud langusest ligikaudu poole. Koroonaviirusesse nakatunute arvu märkimisväärne tõus ja piiramismeetmete seonduv karmistamine alates suvest avaldavad lühiajalisele väljavaatele selgelt ebasoodsat järelmõju. Hiljutised tõendatavad andmed, küsitlustulemused ja sagedasti esitatavad näitajad osutavad majandustegevuse märkimisväärsele aeglustumisele 2020. aasta viimases kvartalis. Majandusareng on sektorite lõikes jätkuvalt ebaühtlane. Aktiivsus aeglustub taas eelkõige teenindussektoris, mida uued sotsiaalse tegevuse ja liikumise piirangud kõige rohkem mõjutavad. Ehkki pandeemia arenguga seotud ebakindlus pärsib tõenäoliselt nii tööturu kui ka tarbimise ja investeeringute elavnemise ulatust, peaksid euroala majandust edaspidi jätkuvalt toetama soodsad rahastamistingimused ja ekspansiivne eelarvepoliitiline kurss.

Euroala majanduse kasvuväljavaates on riskid selgelt langussuunalised. See kajastab suurel määral koroonaviirusesse nakatunute arvu hiljutist kasvu, piiramismeetmete kaasnevat karmistamist ning suurt ebakindlust seoses pandeemia kestuse ja selle mõjuga majandus- ja rahastamistingimustele.

Euroala aastane inflatsioonimäär langes augustis –0,2%ni ja septembris –0,3%ni tingituna energiahindade, tööstuskaupade (v.a energia) ja teenuste arengust. Arvestades naftahinna dünaamikat ja käibemaksumäära ajutist alandamist Saksamaal, püsib koguinflatsioon tõenäoliselt kuni 2021. aasta alguseni negatiivne. Hinnasurve peaks jääma lähiajal tagasihoidlikuks. Selle põhjuseks on loid nõudlus (eelkõige turismi- ja reisisektoris) ning väiksem palgasurve ja euro vahetuskursi tõus. Kui pandeemia mõju taandub, avaldab inflatsioonile keskpikas perspektiivis tõususurvet nõudluse taastumine, mida soodustab raha- ja eelarvepoliitika toetav kurss. Pikemaajaliste inflatsiooniootuste turu- ja küsitluspõhised näitajad püsivad üldjoontes muutumatuna madalal tasemel.

Monetaaranalüüsi andmed näitavad, et laia rahapakkumise (M3) kasv kiirenes 9,5%-lt augustis 10,4%-le septembris, püsides COVID-19 pandeemia eelse tasemega võrreldes oluliselt hoogsam. Rahapakkumise jõuline kasv kajastab endiselt ulatuslikku laenuandmist euroalal ja käimasolevaid varaoste eurosüsteemis, aga ka ettevaatuskaalutlusi, mis süvendavad likviidsuse suuremat eelistamist raha hoidvas sektoris. Sellises keskkonnas on laia rahapakkumise kasvu peamiseks tõukejõuks jätkuvalt likviidseima raha ehk kitsa rahaagregaadi M1 areng.

COVID-19 pandeemia majandusmõju kujundas jätkuvalt ka erasektorile antavate laenude suundumusi. Pärast jõulist hoogustumist pandeemia esimestel kuudel püsis mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv nii augustis kui ka septembris 7,1% tasemel. See varjab siiski kuiste laenuvoogude hiljutist aeglustumist. Kodumajapidamistele antud laenude aastakasv oli augustis 3,0% ja septembris 3,1%. Erasektorile laenuandmise kasvu hoogustavad jätkuvalt varasemaga võrreldes väga madalad pangalaenude intressimäärad.

2020. aasta kolmanda kvartali pankade laenutegevuse uuringu andmete kohaselt ettevõtete laenutingimused karmistusid. Ehkki pangad märkisid, et nende rahastamis- ja bilansitingimused on endiselt toetavad, võib tajutava riski suurenemine pärssida nende laenuandmisvalmidust. Uuringus osalenud pankade esitatud andmed näitavad kolmandas kvartalis ettevõtete laenunõudluse langust, mis kajastab erakorralise likviidsusvajaduse ja ettevõtete investeeringute vähenemist. Uuring osutab kodumajapidamiste netolaenunõudluse suurenemisele kolmandas kvartalis, viidates samal ajal ka kavatsusele karmistada kodumajapidamiste laenutingimusi.

Koos riikide valitsuste ja Euroopa institutsioonide võetud meetmetega on EKP rahapoliitikameetmed edaspidigi väga olulised, et toetada juurdepääsu rahastamisele, sealhulgas pandeemiast enim mõjutatud osapoolte jaoks.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus, et on vaja küllaldaselt toetavat rahapoliitilist kurssi, et ergutada majandustegevust ja tagada inflatsioonimäärade jõuline lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.

Euroala majanduse järsku langust ja erasektori nõudluse vähenemist silmas pidades on eelarvepoliitikas jätkuvalt väga tähtis rakendada nõudlikku ja kooskõlastatud eelarvepoliitika kurssi. Ehkki pandeemia mõjude ohjeldamiseks võetavad eelarvemeetmed peaksid olema võimalikult konkreetselt suunatud ja ajutist laadi, on riikide eelarvepoliitika toetus endiselt oluline, pidades silmas ettevõtete ja kodumajapidamiste nõrka nõudlust ja suurenenud ohtu, et majanduse taastumine lükkub edasi. Sellega seoses pakuvad olulist rahastamistuge Euroopa Ülemkogu poolt heaks kiidetud kolm turvavõrgustikku, mis on mõeldud töötajate, ettevõtete ja riikide toetamiseks.

EKP nõukogu tunnistab Euroopa Liidu taasterahastu otsustavat tähtsust ja rõhutab selle viivitamatu kasutuselevõtu olulisust. Kui neid vahendeid kasutatakse tulemuslikeks avaliku sektori kulutusteks, millega kaasneb tööviljakust edendav struktuuripoliitika, aitab ELi taasterahastu kaasa kiiremale, jõulisemale ja ühtlasemale taastumisele ning suurendab liikmesriikide majanduste vastupanuvõimet ja kasvupotentsiaali, toetades seeläbi rahapoliitika tõhusust euroalal. Selline struktuuripoliitika on eelkõige oluline pikaajaliste struktuuriliste ja institutsiooniliste probleemide lahendamisel ning rohe- ja digipöörde hoogustamisel.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.