Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri
  • PRESSITEADE

EKP 2023. aasta finantsaruanne

22. veebruar 2024

  • Pärast finantsriskide katteks mõeldud eraldisest tehtud 6,6 miljardi euro suurust ülekannet oli EKP aruandeaasta kahjum 1,3 miljardit eurot (2022. aastal oli kahjum null).
  • Kahjum kantakse üle EKP bilanssi ja kaetakse tulevase kasumi arvelt.

Euroopa Keskpanga (EKP) 2023. aasta auditeeritud finantsaruande kohaselt oli EKP kahjum 1266 miljonit eurot (2022. aastal oli kahjum null), mis kantakse üle EKP bilanssi ja kaetakse tulevase kasumi arvelt. Kahjumis võetakse arvesse finantsriskide katteks mõeldud eraldise täielikku vabastamist 6620 miljoni euro ulatuses, mis kattis osaliselt aasta jooksul tekkinud kahjumi. 2023. aasta eest ei toimu kasumi jaotamist euroala riikide keskpankade vahel.

EKP kahjum, millele eelnes peaaegu kakskümmend aastat kestnud märkimisväärse kasumi periood, kajastab eurosüsteemi rolli oma esmase, hinnastabiilsuse säilitamise ülesande täitmisel ja seonduvaid vajalikke poliitikameetmeid ning ei mõjuta EKP suutlikkust ellu viia tõhusat rahapoliitikat. Inflatsiooni ohjeldamiseks euroalal tõsteti EKP baasintressimäärasid, mis suurendas intressikulusid EKP kohustustelt. Neilt kohustustelt makstakse intresse muutuva intressimäära alusel. EKP varadelt teenitud intressitulu ei kasvanud aga samas ulatuses ja tempos, kuna need varad on peamiselt pika tähtajaga ja fikseeritud intressimääraga. Paari järgmise aasta jooksul kannab EKP tõenäoliselt kahjumit, kuid peaks edaspidi hakkama taas püsivat kasumit teenima. Samal ajal näitavad EKP finantstugevust tema kapital ja märkimisväärsed ümberhindluskontod, mis 2023. aasta lõpus moodustasid kokku 46 miljardit eurot. Mis tahes kahjumist olenemata saab EKP siiski tõhusalt toimida ja täita oma peamist ülesannet säilitada hinnastabiilsus.

2023. aastal oli EKP puhas intressikulu kokku 7193 miljonit eurot (2022. aastal oli puhas intressitulu 900 miljonit eurot). Selle peamiseks põhjuseks oli EKP TARGETi netokohustusest tulenenud intressikulu, mis ulatus 14 236 miljoni euroni (2002. aastal 2075 miljonit eurot). Intressikulude suurenemine tulenes põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäära tõusust, mida kasutatakse selle kohustuse tasustamiseks ja mis tõusis 2022. aasta keskmiselt 0,6%-lt 2023. aastal keskmiselt 3,8%ni. Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäära tõusu tulemusel suurenesid nii intressitulu, mille EKP teenis talle kuuluvalt osalt ringluses olevate europangatähtede koguväärtusest, kui ka riikide keskpankadele tasutud intressikulu EKP-le üle kantud välisvaluutareservidega seotud nõuete katteks. Intressitulu ulatus 4817 miljoni euroni ja intressikulu 1335 miljoni euroni (2022: aastal vastavalt 736 miljonit ja 201 miljonit eurot). Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavatelt väärtpaberitelt saadud puhas intressitulu suurenes 3467 miljoni euroni (2022. aastal 1534 miljonit eurot) ja puhas intressitulu välisvaluutareservidelt kasvas 2382 miljoni euroni (2022. aastal 798 miljonit eurot). Selle peamiseks põhjuseks oli euroala ja USA võlakirjade suurem keskmine tulusus.

Allahindlused kokku moodustasid 38 miljonit eurot (2022. aastal 1840 miljonit eurot) valdavalt tingituna mitmete USA dollari portfellis ja omavahendite portfellis hoitavate väärtpaberite hinnavahest tulenenud realiseerimata kahjumist.

EKP rahapoliitilistes portfellides hoitavate väärtpaberite puhul kontrolliti nende väärtuse langust. Väärtpabereid hinnatakse amortiseeritud soetusmaksumuse alusel, mida väärtuse langemisel korrigeeritakse. Tehtud kontrollide tulemused näitavad, et neis EKP portfellides väärtuse langusest tulenevat kahjumit ei tuvastatud.

Personalikulud suurenesid kokku 676 miljoni euroni (2022. aastal 652 miljonit eurot) peamiselt tingituna töötajate keskmise arvu tõusust 2023. aastal, seda eelkõige pangandusjärelevalves, ning töötasude korrigeerimisest. Muud halduskulud suurenesid 596 miljoni euroni (2022. aastal 572 miljonit eurot) peamiselt seetõttu, et pandeemiajärgselt on tööalane aktiivsus (eeskätt pangandusjärelevalves) täielikult taastunud. Samal ajal kajastub selles ka inflatsiooni mõju.

Järelevalvetasudega seotud tulu, mida saadi EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud kulude katteks, oli 654 miljonit eurot (2022. aastal 594 miljonit eurot).

EKP bilansi kogumaht vähenes 24 miljardi euro võrra 674 miljardi euroni (2022. aastal 699 miljardit eurot). Vähenemine oli eelkõige tingitud varaostukava portfelli mahu järkjärgulisest vähenemisest, kuna 2023. aasta märtsist kuni juunini reinvesteeriti selle portfelli raames aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvad põhiosa tagasimaksed vaid osaliselt ja sama aasta juulis lõpetati reinvesteerimine täielikult.

Eurosüsteemi konsolideeritud bilanss

Eurosüsteemi konsolideeritud bilansi maht (mis hõlmab euroala riikide keskpankade ning EKP varasid ja kohustusi kolmandate osapoolte suhtes) oli 2023. aasta lõpu seisuga 6935 miljardit eurot (2022. aastal 7951 miljardit eurot). Vähenemine võrreldes eelmise aastaga tulenes esmajoones eurosüsteemi laenuoperatsioonide vähenemisest 410 miljardi euroni (2022. aastal 1324 miljardit eurot), mis oli peamiselt tingitud kolmanda seeria suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide (TLTRO-III) raames laenatud summade lunastustähtaegade saabumisest ja ennetähtaegsest tagasimaksmisest. Eelkõige lunastamiste tõttu vähenes ka eurosüsteemi rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberite portelli maht 243 miljardi euro võrra 4694 miljardi euroni (2022. aastal 4937 miljardit eurot). Varaostukava portfelli maht kahanes 228 miljardi euro võrra 3026 miljardi euroni ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) portfelli maht vähenes 15 miljardi euro võrra 1666 miljardi euroni.

Meediakanalite küsimustele vastab William Lelieveldt (tel: +49 69 1344 7316).

Märkus.

KONTAKTANDMED

Euroopa Keskpank

Avalike suhete peadirektoraat

Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Meediakontaktid