Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri
PRESSITEADE

Euroopa Keskpanga 31. detsembril 2010 lõppenud aasta finantsaruanne

3. märts 2011

Täna kiitis Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu heaks EKP 31. detsembril 2010 lõppenud aasta auditeeritud finantsaruande.

EKP kasum oli 2010. aastal 1334 miljonit eurot, võrreldes 2218 miljoni euroga 2009. aastal. [1] 2010. aasta väiksem kasum oli muu hulgas tingitud nii eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide kui ka USA dollarites nomineeritud välisvaluutareservide madalamatest intressimääradest tulenenud madalamast intressitulust ning asjaolust, et 2010. aastal ei olnud kullamüüki.

2010. aasta 31. detsembri seisuga otsustas nõukogu kanda riskieraldisse 1163 miljonit eurot, millega eraldise suurus saavutas oma praeguse maksimaalse lubatud piirmäära, mis on 5184 miljonit eurot. Selle ülekande tulemusel oli EKP 2010. aasta puhaskasum 171 miljonit eurot, mille EKP nõukogu otsustas tänasel istungil jaotada tervikuna euroala riikide keskpankade vahel.

Riskieraldise eesmärk on katta valuutakursi-, intressimäära-, krediidi- ja kullahinnariske. Eraldise suurust ja sissemaksete vajadust kontrollitakse igal aastal.

EKP korrapärase tulu moodustavad peamiselt tulu välisvaluutareservi ja omavahendite portfelli investeeringutelt, intressitulu EKP-le kuuluvalt 8%lt ringluses olevate euro pangatähtede koguväärtusest ning puhas intressitulu (2009. aasta juulis käivitatud) tagatud võlakirjade ostuprogrammi ja (2010. aasta mais käivitatud) väärtpaberituruprogrammi raames rahapoliitilistel eesmärkidel ostetud väärtpaberitelt.

2010. aasta puhas intressitulu oli 1422 miljonit eurot (2009. aastal 1547 miljonit eurot). See hõlmas 654 miljoni euro suurust intressitulu, mille EKP sai ringluses olevatelt euro pangatähtedelt (2009. aastal 787 miljonit eurot), 140 miljoni euro suurust (2009. aastal 18 miljonit eurot) puhast intressitulu tagatud võlakirjade ostuprogrammi raames ostetud väärtpaberitelt ning 438 miljoni euro suurust puhast intressitulu väärtpaberituruprogrammi raames ostetud väärtpaberitelt.

EKP maksis riikide keskpankadele 346 miljonit eurot intressi EKP-le üle kantud välisvaluutareservidega seotud nõuetelt (2009. aastal 443 miljonit eurot). Intressitulu välisvaluutareservidelt ulatus 366 miljoni euroni (2009. aastal 700 miljonit eurot). Realiseeritud kasum finantsoperatsioonidest, mis oli 2009. aastal 1103 miljonit eurot, vähenes 474 miljoni euroni, sest 2010. aastal ei olnud kullamüüki. Allahindlused, mis ulatusid 2010. aastal 195 miljoni euroni (2009. aastal 38 miljonit eurot), tulenesid peamiselt turukõlblike väärtpaberitega (välja arvatud rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad väärtpaberid) seotud realiseerimata kahjumist.

EKP halduskulud personalile, ruumide rendile, ekspertide töötasudele ning muudele kaupadele ja teenustele (2009. aastal 401 miljonit eurot), ulatusid 2010. aastal 415 miljoni euroni (k.a põhivara amortisatsioonikulu 14 miljoni euro väärtuses).

31. detsembril 2010 lõppenud aasta finantsaruanne ja tegevusaruanne avaldatakse EKP aastaaruandes 19. aprillil 2011.

Lisaselgitused

  1. EKP arvestuspõhimõtted: Kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (EKPSi põhikiri) artikliga 26.4 on EKP nõukogu kehtestanud eurosüsteemile, sh EKP-le ühtsed arvestuspõhimõtted, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. [2] Üldjoontes on nende aluseks rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtted, kuid arvesse on võetud ka eurosüsteemi keskpankade ainulaadset olukorda. Aruanne hõlmab turukõlblike väärtpaberite (v.a väärtpaberid, mis on liigitatud tähtaja lõpuni hoitavateks), kulla ning kõigi ülejäänud välisvääringus nomineeritud bilansiliste ja bilansiväliste varade ja kohustuste turuväärtust. Turukõlblikke väärtpabereid, mis on liigitatud tähtaja lõpuni hoitavateks, hinnatakse nende soetushinna alusel, mida väärtuse langusel korrigeeritakse. Enamiku eurosüsteemi keskpankade suuri välisvaluutariske silmas pidades pööratakse erilist tähelepanu konservatiivsuse põhimõttele. Seda rakendatakse eelkõige realiseerimata kasumi ja kahjumi erinevate käsitlusviiside tõttu tulu kajastamiseks ja selleks, et ära hoida ühe vara positsiooni realiseerimata kahjumi tasaarveldamist teise vara realiseerimata kasumiga. Realiseerimata kasum kantakse otse ümberhindluskontodele ning aastalõpu realiseerimata kahjumit, mis ületab ümberhindluskonto saldosid, käsitletakse kuluna. Euroala riikide keskpangad peavad järgima neid põhimõtteid ja andma eurosüsteemi liikmena aru oma operatsioonidest, mis kajastuvad eurosüsteemi iganädalases konsolideeritud finantsaruandes. Samuti rakendavad keskpangad enda iga-aastaste finantsaruannete koostamisel vabatahtlikult üldjoontes EKPga samu põhimõtteid.
  2. EKP-le üle kantud välisvaluutareservide tasustamine: Eurosüsteemiga liitumisel kannavad liikmesriikide keskpangad EKP-le üle välisvaluutareservi. Sellega tekib neil EKP vastu tasustatav nõue üle kantud reservi ulatuses. Nõukogu otsuse kohaselt peavad nõuded olema nomineeritud eurodes ja neilt makstakse intressi iga päev vastavalt eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide hiliseimale kättesaadavale intressi piirmäärale, arvestamata kulda, millelt intressi ei maksta.
  3. Ringluses olevatelt euro pangatähtedelt EKP-le koguneva tulu jaotus ja väärtpaberituruprogrammi raames ostetud väärtpaberitelt EKP-le koguneva puhastulu jaotus: EKP nõukogu võttis vastu otsuse, et see tulu makstakse euroala riikide keskpankadele samal majandusaastal, mil see tekib. Ringluses olevatelt euro pangatähtedelt saadav tulu jaotatakse järgneva aasta teisel tööpäeval ning väärtpaberiprogrammi raames ostetud väärtpaberitelt saadav tulu jaotatakse järgneva aasta jaanuari viimasel tööpäeval. [3] Jaotatakse kogu tulu, välja arvatud juhul, kui EKP aasta puhaskasum on väiksem kui ringluses olevatelt euro pangatähtedelt ja väärtpaberituruprogrammi raames ostetud väärtpaberitelt saadud tulu. Jaotatavat tulu võidakse vähendada juhul, kui EKP nõukogu teeb enne majandusaasta lõppu otsuse kanda see tulu osaliselt või täielikult eraldisse valuutakursi-, intressimäära-, krediidi- ja kullahinnariskide katteks.
  4. Kasumi ja kahjumi jaotamine: Kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 33 võib üldreservfondi kanda kuni 20% aasta puhaskasumist tingimusel, et see ei ole suurem kui 100% EKP kapitalist. Ülejäänud puhaskasum jaotatakse euroala riikide keskpankade vahel proportsionaalselt nende sissemaksetega. Kui EKP kannab kahjumit, võib kahjumi katta EKP üldreservfondi arvelt ja vajaduse korral EKP nõukogu otsuse põhjal vastava majandusaasta kattevara kasumi arvelt proportsionaalselt nende summadega ja nende summade piires, mis on jaotatud euroala riikide keskpankadele kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 32.5.
  1. [1]Pärast tehnilist kohandust seisuga 31. detsember 2009 vabastati riskieraldisest 35 miljonit eurot. Selle tulemusel kasvas 2009. aasta puhastulem mõnevõrra ehk 2253 miljoni euroni.

  2. [2] EKP üksikasjalikke arvestuspõhimõtteid sisaldav 10. novembri 2006. aasta otsus EKP/2006/17 (ELT L 348, 11.12.2006, lk 38) koos muudatustega tunnistati kehtetuks ja asendati 11. novembri 2010. aasta otsusega EKP/2010/21 (ELT L 35, 9.2.2011, lk 1) alates 31. detsembrist 2010.

  3. [3] 25. novembri 2010. aasta otsus EKP/2010/24 ringluses olevatelt euro pangatähtedelt ja väärtpaberituruprogrammi raames ostetud väärtpaberitelt Euroopa Keskpangale koguneva tulu vahepealse jaotamise kohta (uuesti sõnastatud), ELT L 6, 11.1.2011, lk 35.

KONTAKTANDMED

Euroopa Keskpank

Avalike suhete peadirektoraat

Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Meediakontaktid